17 Qyrkúıek, 12:47 2582 0 Suhbat Túrkistan Gazeti

Sheıh saraılary men áıgili qonaqúılerdiń dızaınyn ázirlegen qazaq qyzy

Kún kózine shaǵylysa jarqyraǵan ǵajap ǵı­marat­tar men záýlim saraılardy kórgende, munyń syrtqy kelbetine ózindik qoltańbasyn qaldyrǵan arhı­tek­tordyń qyzmetine tamsanamyz. Al munyń ishin árlep, qyzdyń jıǵan júgindeı etip sándep júrgen ınterer dızaıneriniń eńbegin keı tusta baıqamaı jatamyz. Ǵı­marattyń ishki keńistigin kórkeıtýdi kózdeıtin bul maman ıesine shetelde qajettilik joǵary ekeni belgili. Búginde Birikken Arab Ámirliginiń astanasy Abý-Dabıde ınterer dızaıneri bolyp qyzmet etetin qanda­symyz Quralaı Janseıitova atalǵan eldegi on bes shaqty iri joba, sonyń ishinde álemge belgili bes jul­dyzdy qonaqúılerdiń dızaınyn jasaǵan. Budan bólek, sheıhtyń jeke kompanııasynda bas dızaıner qyzmetin atqarǵan ol jeke saraılar men úlken qorǵandardyń jobasyn ázirlegen. Shetelde suranysy kóp maman bol­ǵanymen, Qazaqstanda ázirge tanyla qoımaǵan Quralaıǵa arnaıy habarlasyp, áńgimege tartqan edik.

– Quralaı, siz ázirlegen iri jobalarmen tanyspaı jatyp-aq, áleýmettik jelige júktegen sýretterińizden óz isińizdiń mamany ekenińizdi birden baıqadyq. Jalpy, ınterer dızaıneri sekildi qyzyqty mamandyqqa sizdi kim baýlydy? Bul salaǵa qalaı keldińiz?

– Negizi, bul mamandyqqa meni baýlyǵan ájem. Sebebi bala kúnimde ata-ájemniń aýylyna jazǵy kanıkýlǵa baratynmyn. Qoly-qolyna tımeı eńbek etetin ájem kórpe tigip, kilem toqıtyn, sonymen qatar nebir órnekter qurastyratyn, sol kezde qasyna otyrǵyzyp, jasaǵan dúnıesine órnekter tańdasýymdy suraıtyn. Sol ýaqyttan bastap dızaın álemine, sonyń ishinde túrli tústi órnekterge áýes boldym. Qazir qarap otyrsam, munyń barlyǵy ájemnen daryǵan eken. Ájemnen bólek, ákem Serǵalı da shyǵarmashyl kisi. Ol Shymkent qalasynda birneshe jyl boıy bas arhıtektor qyzmetin atqarǵan. Qazirgi tańda zeınette. Anam Gúlaıym ekeýi jeke kásippen aınalysady.

– Suhbattasýǵa kelisý úshin ha­­barlas­qanym­da «Meni Qazaq­stan­da eshkim tanymaıdy ǵoı» dep aıtyp qaldyńyz. Osy oraıda, oqyrman qaýym­ǵa ózińizdi keńi­nen tanystyra otyr­sańyz.

– Iá, elde rasymen meni onsha kóp tanymaıdy (kúlip). Ózim týraly aı­tar bolsam, 1986 jyly Túrkistan qa­lasynda dúnıege keldim. Munda bir­­neshe jyl turǵannan keıin, ot­ba­sy­­myzben Shymkent qalasyna kósh­tik. Shymkentte 9-synypqa deıin oqyp, sosyn Almatydaǵy ál-Fa­rabı atyn­daǵy QazUÝ-dyń kolled­jine, Shy­ǵystaný fakýltetine oqýǵa tús­tim.

Alaıda bul oqýym­dy aıaqta­ǵa­nym joq, sebebi munda oqyp júr­ge­nim­de ha­lyqaralyq jo­baǵa qatysyp, ná­tı­je­sinde Amerıkada oqý múm­kindigin ıe­len­dim. Sóıtip, álgi baǵ­dar­lama sheń­be­rinde AQSh-tyń Ogaıo shta­tyn­daǵy jergilikti mektepke aýysyp, munda on eki jyl­dyqty bitirip jat­qan ame­rı­kalyq oqýshylarmen bir­ge oqyp, jalpy bilimi bar attestat alyp shyqtym. Baǵdar­lama erejesine sáı­kes, mun­da úsh balasy bar ame­rı­­ka­lyq otbasynyń úıin­de turdym.

Olar­dyń me­ni erekshe qabylda­ǵany son­shalyq, týǵan bala­syn­daı kórip, ba­ryn aldyma tosyp, aı­ryq­sha ja­qyn tartty. Olarmen bir jyl­dyń ishin­de on tórt shtatty aralap, kók­jıe­gimdi keńeıtip, umy­tyl­mas áser aldym. So­syn men oqyǵan mekteptegi ame­rı­kalyq muǵalimder de maǵan jy­ly qa­baq tanytty, ási­rese sýret pá­ninen sabaq be­re­­tin apaıym beı­neleý óne­rine ıkemimdi baı­qap, nebir jo­balarǵa qa­tys­tyratyn. Sóı­tip, sol ki­siniń yqpaly­men bir jyl­dyń ishin­de on bes jobaǵa qaty­syp, shy­ǵarmashylyqpen aınalysýǵa degen qulshynysym arta tústi.

– Mektepti Amerıkada bitir­ge­nińizben, bakalavr bólimin Qy­taı elinde oqypsyz. Amerıkada qal­ǵyńyz kelmedi me, álde oqýǵa túsýde qıyndyqtar boldy ma?

– Joq, esh qıyndyq bolǵan joq. Ne­gizi, mektep bitirgen boıda Ame­rı­kadaǵy Kalıfornııa ýnıversıtetiniń arhıtektýra fakýltetine oqýǵa tús­kenmin, desek te, ata-anammen aqyl­­dasa kele, bilimimdi elge jaqyn jer­de jalǵastyrý maqsatynda Qa­zaqstanǵa qaıtýdy uıǵardym. Onyń ústine, úıdegi jalǵyz qyz bolǵan soń, ata-anam da meni ýaıymdap júrdi. Ózim de ol kisilerden alystap ketsem, qınalyp qalamyn-aý dep oı­ladym. Sóıtip, elge kelgen soń, joǵary bilim alý úshin Qytaı astanasy Beı­jińge baryp oqımyn dep sheshtim. Mun­da aldymen eki jyl boıy qytaı tili boıynsha kýrs oqyp, sosyn dú­­­nıe­júzi boıynsha beldi ýnı­ver­sı­tetterdiń biri sanalatyn avstra­lııa­lyq Raffles Design Institute-tiń Beı­jińdegi fılıalynda úsh jyl bilim al­dym. Nege úsh jyl de­seńiz, biz mun­­­da bes jy­l­dyq baǵ­dar­la­ma­ny ın­tensıvti túr­de úsh jylda oqyp shyq­tyq. Mun­da­ǵy oqýym ońaı boldy dep aıta almaımyn, degenmen mu­­­nyń maǵan be­reri mol, paı­­dasy kóp tıdi. Qy­taı­da júr­gende de óz-ózim­di jetildirý úshin Iran­da, Dýbaıda jáne eýro­pa­lyq qa­la­­larda ót­­ken jo­ba­­­­larǵa qa­ty­syp júr­­dim. Bu­dan bó­lek, Beı­jiń­degi Robarts Spa­ces kom­panııasynda ınterer boıynsha kishi dızaıner qyzmetin atqaryp júrip, keńse, qonaqúıge uqsas aýrýhana, pen­thaýs, páter dızaınyn jasaýǵa atsalystym. Sóıtip, Qytaıda túrli jo­balardy iske asyramyn dep júrip, segiz jyldyń zýyldap óte shyqqanyn sezbeı de qalyppyn.

– Segiz jyldyq jumys táji­rı­beńizdi jınaqtaǵan soń, Birikken Arab Ámirligine jumysqa aýy­sypsyz. Arhıtektýrasy kóz­diń jaýyn alatyn arab eline ne­­likten turaqtaǵanyńyz túsi­nik­ti jaıt. Desek te, úırenshikti Qy­taı ortasynan Dýbaıǵa qyz­met aýystyrý ońaı bolmaǵan shy­ǵar?

– Negizi, Qytaıda jaǵdaıym da, ju­mysym da jaqsy bolatyn. Tek bir el­de osynshama ýaqyt jumys istegennen keıin, oryn aýystyrǵym keldi. Onyń ústine, ózge eldiń jobasyn ilip áke­te alatynymdy jaqsy túsindim. Sóı­tip, sheteldik iri kompanııalarǵa por­tfolıomdi ázirlep, túıindememdi ji­berdim. Nátıjesinde Sıngapýr, To­kıo jáne Dýbaıdaǵy kompanııalardan shaqyrtý keldi. Ózim burynnan Dý­baıdyń arhıtektýrasyna qatty qyzyǵatyndyqtan, birden sol qa­lany tańdadym. Qumnyń ústine so­ǵylyp, joqtan bardy quraǵan, sha­ǵyl jerdi kórkeıtip, kóz qyz­yq­tyratyn ǵımarattarymen tanymal Dýbaıda jumys isteýdiń qyzyǵý­shy­lyǵy men ereksheligi kóp. Bul – mu­sylman eli, ne jedim, qaıda barýym kerek dep alańdamaısyń. Budan bó­lek, ornalasýy boıynsha Qazaq­stan­ǵa jaqyn, ata-anamdy saǵynsam eki jarym saǵatta ushyp bara alamyn. Dýbaıǵa kelgende álgi shaqyrtý boıyn­sha amerıkalyq HBA (Hirsch Dender Assosiates) kompanııasynda jumys istedim. Atalǵan kompanııa­nyń atynan Eýropa jáne Amerıka elderine baryp, sonymen qatar Iordanııa jáne Saýd Arabııasy elderine qatysty jobalardyń dızaınyn qurastyrdym. Qazir eseptep otyrsam, Emıratta jalpy sany on bes jobanyń dızaınyn jasappyn. Sonyń ishinde álemdegi eń bıik ǵımarat Býrj Halıfanyń qasynda ornalasqan Address Boulevard qo­naqúıi men jańadan ashylǵan Bluewaters aralynda salynǵan áıgili Ceaser qonaqúıin erekshe atap óter edim. Ár dızaınerdiń júreginen erek­she oryn alatyn jobasy bolady. Bul eki qonaqúıdiń dızaınyn syzǵan kúnnen bastap, ár kirpishi qalanǵanǵa deıin qobaljyp, tipti jıhazdaryn tańdaǵanǵa deıin ýaıymdap júrdim. Sol sebepti, «Mynaý men syzǵan dızaın boıynsha salynǵan ǵımarat» dep osy ekeýin erekshe maqtanyshpen aıta alamyn.

– Álemge áıgili osy qonaqúı­lerden bólek, arab sheıhtarynyń saraılaryn sándeýmen aınalysyp, munda bas dızaıner qyz­me­tin atqarypsyz. Sheıhtarmen ju­mys isteý múmkindigi qaıdan týyn­dady?

– Joǵaryda atap ótken ame­rı­ka­lyq kompanııada jumys istep júr­genimde jumysymdy unatqan kóp­shilik, sonyń ishinde iri kompanııa ókilderi «Sizdiń jumys isteý stılińiz unaıdy. Bizge kel­seńiz qaıtedi?» dep usynystar bildire bastady. Sondaı kom­pa­nııalar­dyń ishinde sheıhtiń kompanııasy da bar. Kompanııa bas­shy­lyǵy bas dızaıner qyz­metin usynǵan soń, oılanbastan kelise kettim. Sóıtip, mun­da on tórt adamnan qu­ral­ǵan komanda jasaqtap, kóptegen jobalardy júzege asyrdyq. Sheıhtiń kompanııasynda burynnan jumys istep kele jatqan qol astym­daǵy dı­zaı­nerler saraı, qorǵan, vıl­la, sheıhtiń jeke tur­ǵyn úıiniń syzbasyn quras­tyrýdy úırengen. Al men keńse, aýrýhana, qo­naqúı dızaınyna mamandanǵan soń, sheıhtiń bergen tapsyrmalaryna jańa kóz­qaras, jańa lep ákeldim dep oılaımyn. Jalpy, munda sol sheıhtiń je­­­kemenshik saraılary jáne ıeligindegi jyljymaıtyn múlik­terdiń dızaınyn qurastyrýǵa jaýapty boldym. Kelisimshartqa sáıkes, jumys pro­esi qupııa túrde qalýy shart bol­ǵandyqtan, bul jóninde egjeı-teg­jeı aıta almaımyn, alaıda bul men úshin buryn-sońdy jasamaǵan qy­zyqty jobalar boldy. Qazirgi tańda Abý-Dabı qalasyn­da túrli jobalarda ju­mys isteımin.

– Qazaqstanda ınterer dızaıneri sekildi mamannyń qyz­metine jıi júgine bermeıtin se­kildi. Elge kelip-ketip júrgende mu­­nyń anaý aıtqandaı ońaı emes, kúrdeli proesten turatyn erek­she kásip ekenin sendirýge ty­rysqan sátterińiz boldy ma?

– Men oqýǵa túsken jyldary ın­terer dızaıneri Qazaqstanda óte tar baǵyttaǵy mamandyq, onsha qa­jettiligi joq dep esepteldi. Bul tek Qa­­­zaqstanda ǵana emes, álemniń kóp­te­gen elinde kezdesetin jaıt, bizdi kóp­shilik dekorator mamanymen sha­tastyrady. Sosyn buǵan júgi jeńil mamandyq retinde qaraıdy. Al men munyń qyr-syryn meńgerý úshin úsh jyl boıy jat elde, kún demeı, tún demeı oqyǵan adam retinde sizge aı­taıyn, bul – ońaı mamandyq emes, muny oqý, meńgerý úshin kóp ýaqyt pen sabyr kerek. Máselen, Saýd Ara­bııa­sy men Iordanııa elderine qa­­tys­ty jobany ázirleý usynysy ke­lip túskende, «Olarǵa qalaı dızaıner bolamyn, bul elderge eshqashan tabanym tıgen emes?!» dep ýaıymdaǵanym bar. Degenmen jobany bastamas bu­ryn, biraz ýaqyt boıy ábden daıyndaldym. Jalpy, men áleýmettik je­li­ge úńilgendi unata bermeımin. Sebebi eski kózqarasty ustanatyn mamanmyn, zamanaýı tilmen aıtqanda olds­kýl ókilimin. Sol sebepti jobama qatysty kitaptardy, gazetterdegi ma­qalalardy oqyǵandy unatamyn. Bul kitaptardan ózime keregin alǵan soń, sol eldiń galereıasyn aralap shy­ǵamyn. Sol eldiń sýret ónerin, qol­danylǵan órnekter jáne tekstýrasymen tanysyp, sonymen qatar erleri men áıelderiniń kıim úlgisine, tipti sol elde mekendeıtin janýarlar men ósetin ósimdikterge deıin zert­tep, túgelin sýretke túsirip alamyn. Sóıtemin de, keńsege kelip, álgi sýretterden kollaj jasaımyn. Sol kezde kóz aldyma belgili bir dı­zaın­nyń sulbasy shyǵa keledi. Sosyn tap­syrys bergen klıentke bul joba tý­raly prezentaııa jasaǵan kezde «Mi­ne, mynaý – qonaq bólmeńiz, anaý – jatyn bólmeńiz» demeımin. Prezentaııada jobamdy sol eldiń tarıhyna kelistirip, qansha uzaq ýaqyt bol­sa da, túgelin muqııat baıandap be­re­min. Mundaıda klıent tek dızaınǵa emes, sonymen qatar ta­rıh­qa da súısinedi. Sóıtip, ol muny óz dostary men  áriptesterine aıtady, osy­laısha olardyń arasynda ǵıma­rat­tyń assoıaııasy týraly pikir ta­raıdy. Jumystyń jobasy «O, my­na aq shkaf maǵan unaıdy! Jobaǵa kiriktiremin» degen sekildi dızaı­ner­diń jeke egosy arqyly quras­tyryl­maıdy, bul tapsyrys bergen eldiń má­denıeti, dástúri, ádep-ǵurpymen ty­ǵyz baılanysty bolýy kerek. So­syn ár eldiń ózindik shekteýleri bar, má­selen, Arab elderinde ruqsat etil­meıtin kolorıt Eýropaǵa jaraýy múm­kin nemese kerisinshe, eýropa­lyq­tar qolaı kórmeıtin bir syzba Arab el­derindegi ǵımaratqa quıyp qoı­ǵandaı jarasýy múmkin. Sol sebepti munyń óte kúrdeli proess ekenin erek­she atap aıtqym keledi. Qazaq­stanǵa qatysty aıtar bolsam, áleý­mettik jeliler arqyly meniń maman­dyǵym boıynsha Almatyda birneshe bilikti mamandar bar ekenin baıqa­dym. Alaıda olar tek páter dızaınymen shekteledi eken, bul shekteýden shyǵyp, qonaqúı, aýrýhana, keńse dızaınyn syzǵanyn baıqaı qoı­ma­dym. Ózge qalalarda da ınterer isi­ne endi bas suǵyp jatqan dızaıner­ler bar shyǵar, múmkin men baıqamaı júrgen bolarmyn. Degenmen elde árip­testerimniń kóbeıip kele jat­qa­nyna qýanyshtymyn. Osylaısha, qatarymyz kóbeıe beretin bolsa, el­de joǵaryda atap ótkendeı ma­man­dyq retinde eseptelmeıtin kási­bi­mizge degen qurmet arta túser.

– Áleýmettik jelidegi paraq­shańyzda Nur-Sultanda lıýks stı­linde salynǵan qonaqúıge tu­raqtaǵanyńyzdy baıqap qal­dym. Álemdik deńgeıdegi bes jul­dyzdy qonaqúıdiń dızaınyn sy­zyp júrgen maman retinde elor­dalyq qonaqúıge berer ba­ǵańyz qandaı?

– Birikken Arab elderi sekildi tý­rıster aǵylyp keletin qalada tur­ǵan soń, kózqarasyń ózgerip, bar­ly­ǵyna synı turǵyda qaraı bastaıdy ekensiń. Nur-Sultanda men toqtaǵan sol qonaqúıdi álemdik deńgeıde baǵa­laı­tyn bolsam, maǵan munda barly­ǵy unady. Qabyrǵasy bıik, ishi keń, barlyǵy tartymdy, ári qyz­met­ker­lerdiń túgeli derlik aǵylshyn tilinde sóı­leıdi. Sosyn basqa qonaqúı­ler­degi­deı «Mine, kiltińiz, ózińiz baryp ornalasyńyz» demeı, menimen birge ilesip, esikti ashyp berip, neniń qaıda jat­qanyn egjeı-tegjeı túsindiredi. Biz – dızaıner retinde eń aldymen qonaqúıdiń ádemiligin emes, fýnkııa­syn oılaımyz. Óıtkeni Arab elde­ri­niń qonaqúılerine kún saıyn júz­degen týrıst turaqtap jatady, olar­ǵa ádemiliginen buryn, barlyǵy jaı­­ly bolǵany qajet. Al astanadaǵy qo­naqúı tek ádemilik jaǵynan emes, so­nymen qatar  fýnkııasy  jaǵynan da álemdik qonaqúılerden esh kem tús­peıdi. Tek elimizde mundaı qonaq­úı­ler kóbeıe berse eken degen tilegim bar. Sondaı-aq Nur-Sultan, Almaty sekil­di iri megapolısterde ǵana emes, sonymen qatar kishigirim qalalardaǵy qonaqúılerdiń jaǵdaıy túzelse eken deımin. Osydan bir-eki jyl buryn ot­basylyq jaǵdaımen elge barǵan bo­latynmyn, sol kezde kishigirim qa­lada ornalasqan qonaqúıge toq­ta­dym. Álgi qonaqúıdiń jupyny kelbetin kórgende, júregim aýyryp, dál sol jerde búkil jumysty tastaı sa­lyp, barlyǵyn óz qolymmen jón­degim kelip ketti. Qazaqstanda mun­daı jaramsyz kúıde turǵan qonaq­úıler kóp ekeni belgili. Osyǵan baı­­­lanysty mende úlken arman paı­da boldy, bul – eldegi shaǵyn qa­lalarda úsh nemese tórt juldyzdy qo­naqúıler kóptep salynsa eken degen tilek. Meniń oıymsha, Qazaq­stanǵa shet­eldik týrısterdiń jolyn ashý k­erek, vıza alýdyń joldaryn ońaı­latý qajet. Sonymen qatar elimizde aǵyl­shyn tilinde sóıleıtin jastar kóp, kópshiligi jumys tappaı, qı­na­lyp júr, sol qonaqúılerge olardy ju­myldyryp, kelýshiler sanyn art­tyrý isi qolǵa alynsa, túbi bir nátı­je shyǵady ǵoı. Bul da jastardy ju­­myspen qamtýdyń bir túri  emes pe? Sheteldik tanystarym «Sen elińdi jaq­sylap sıpattaıtynyń sonsha­lyq, kelesi eńbek demalysymyzda Qa­zaqstanǵa baramyz dep sheshtik. Bar­ǵan soń, qaı jerlerge barsaq bo­lady?» dep tizim quras­tyryp berýimdi surap jatady. Barý kerek degen jer­lerdi tizip beremin de, sońynan «Aıt­paq­shy, olar ana jer­ge barsa, qaı jer­ge toqtaıdy? Qaı­da túneıdi?» dep oı­lanyp qala­myn. Elge barǵan bar­lyq týrıstiń bes juldyzdy qonaq­úıge toqtamaı­tyny belgili jaıt. Sol sebepten aımaqtarda úsh nemese tórt jul­dyz­dy qonaqúılerdi kóp turǵy­zyp, mu­ny árleý isine eldegi dızaınerlerdi jumyldyrý kerek. Bálkim, men de bul qatarǵa qosylarmyn.

– Qatarǵa qosylý demekshi, álem­ge áıgili nebir jobalardy jú­zege asyrýǵa atsalysqan sizdeı mamandy Qazaqstanda eshkim­niń tanymaıtyny qyzyq eken...

– Jalpy, óz basym kózge túskendi unata bermeımin, jumysymdy tynysh atqarǵandy jón kóremin. Ju­mys proesi jáne budan shyǵatyn nátıjeni bárinen joǵary qoıamyn. Buǵan qol jetkizbeıinshe eshkimmen baı­lanys ornatqym kelmeı, jumys­tyń sapaly oryndalýyn ýaıymdap bitemin. Sosyn áý bastan dızaın ále­minde esimi máshhúr Norman Foster nemese Zaha Hadıd sekildi tanymal bolýdy maqsat tutpadym. Múmkin, bul durys ta emes shyǵar. Qytaı, Ior­danııa, Tokıo, Saýd Arabııa jáne BAÁ elderinde meniń kómegime júginetinder sany kóp bolǵanymen, rasymen Qazaqstanda maǵan suranys joq. «Quralaı, elde bir úlken ǵı­marat ashqaly jatyrmyz, munda kelip jumys isteýge qalaı qaraısyz?» dep habarlasqan eshkim bolmady. Jo­ǵaryda atap ótkendeı, elde meni durys tanymaıdy. Bálkim, óz-ózimdi durys jarnamalaı almaıtyn shy­ǵar­myn. Degenmen osy suhbattan keıin, sizdiń basylymyńyz arqyly kóp­shi­lik tanı jatar degen úmittemin.

 

Suhbattasqan

Álııa TILEÝJANQYZY

Sońǵy jańalyqtar