6 Aqpan, 19:34 1463 0 Atajurt "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

PREZIDENT «JANAM DEGEN JÚREKKE» OT BERDI

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev «Abaı jáne HHI ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty maqalasyn jarııalaı salyp, kóp ótpeı 13 myń adamnyń  ishinen prezıdenttik jastar kadr rezervine iriktep alǵan 300 azamatty Aqordaǵa shaqyryp, aq tilegin aıtyp, olardy memlekettik organdar men ulttyq kompanııalarǵa jaýapty qyzmetke jiberetinin jetkizdi. Rezervke ótken 55 azamatty jańa qyzmetke taǵaıyndap úlgergenin de aıtty.

Sóıtip, Qazaqstannyń órimdeı 300 qyz-jigiti Prezıdenttiń aq batasyn alyp, Aqordadan aýyr mindet arqalap shyqty.

Ótken ǵasyrdyń jetpisinshi jyldarynda keńestik bılik qazaq jastaryn «Komsomolmen aýylǵa!» degen qyzyl uranmen mektep bitire salysymen aýylǵa qýatyny esimizde. Ony sol kezdegi «Azattyq» radıosynyń tilshisi, Alashtyń ardaqty uly, asa kórnekti qoǵam qaıratkeri, marqum Hasen Oraltaı aǵamyz Mıýnhen qalasynda otyryp, «Keńes odaǵy qazaq jastaryn joǵary bilimmen sýsyndatpaı, saýatsyz qaldyryp jatyr!» dep kún qurǵatpaı synaıtyn edi kep.

Al búgin Táýelsiz Qazaqstannyń Basshysy qazaq jastaryn álemniń bes qurlyǵynan oqytyp-toqytyp alyp, memlekettik bılikke jiberip otyr.

Bul – buryn-sońdy bolmaǵan tarıhı oqıǵa!

Shynymdy aıtsam, óz basym osy biregeı bastamanyń áserinen áli shyǵa almaı júrmin. Kóz aldyma Aqordadaǵy kezdesý oralady da turady...

Árıne, úsh júz jastyń bárimen kezdesip, sóılesý múmkin de, shart ta emes. Telearna jańalyqtaryn kórip otyryp, solardyń qatarynan Jas Otan Jastar qanatynyń tóraǵasy Dáýlet Káribekti kózimiz shalyp, qatty qýandyq.

Dáýlet Jumabaıuly – qazaqı ustanymy berik, sózge sheshen, Nur Otan-nyń úlken mektebinde ózin baptap kele jatqan jigit.

Sosyn, Álibek Ydyrysulymen kezdeısoq jolyǵyp, áńgimelesýdiń sáti tústi. «Irikteý jumysy óte qatań boldy!» deıdi Á. Ydyrysuly basyn shaıqap.

Álibek Qytaı Halyq Res­pýb­lıkasynyń Kúnes aýdanynyń týmasy eken.  2005 jyly ata­jurtqa oralypty. Sol jyly ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń daıyndyq kýrsyna oqý­ǵa túsip, keıin osy ýnıversıtettiń bıologııa maman­dy­ǵyn úzdik nátıjemen aıaqtapty. Geo­botanıka mamandyǵy boıynsha oqýyn ma­gıstratýraǵa, odan ǵylymı ju­my­syn doktorantýrada jal­ǵas­tyr­ypty. Qazir QazUÝ-de ǵylymı jáne oqy­týshylyq qyzmette eken.

Kadrlyq rezervke ótkennen keıin Álibek Ydyrysulyna kóp­tegen usynys túsipti. Olardyń basym kópshiligi aýdan ákiminiń orynbasary, qa­lalardaǵy basqarma basshysy, tipti mınıstrliktegi departament dırektory, syndy qyzmetter eken. Áli de shaqyrýlar túsip jatqan kórinedi.

Osydan týra bir ǵasyr, naqtylap aıtsaq, 104 jyl buryn «Qazaq basqarmasynyń baspahana týraly jazǵan sózine ishimiz erip, Qytaı qol astyndaǵy Kúnes eliniń qazaqtary «Azamat» seriktigine 600 som jiberdik. Alash urandy qazaq balasy «ah!» desip qolǵa alǵan isinen biz de qur qalmalyq dedik. Alash týynyń astynda biz de qosyldyq. Qarańǵy bir shet jerden bizder qosylǵanda basqa kózi ashyq, kóńili sergek qaı qazaq qarap qalar deımiz. Bútin alty alash bolyp bir baspahanaǵa ıe bola almasa, qansha noǵaıǵa kúlki bolmaımyz ba? Baıaǵydan beri telmirgenimiz az ba? Eger qazaqtyń bir baspahanasy bolsa, ártúrli gazet, jýrnal basylyp, qazaqsha mektep kitaptary kóbeıip, kózimiz ashylar edi» dep hat jazyp, oǵan Maqsut táıji Sasanuly, Molda Nurbekuly, Qusbolat Baıbolatuly, Jaıyrbek Sasanuly, Raqym Aqylbekuly, Jıenáli Meıirmanuly qol qoıyp, Alash kósemderi ashqan «Qazaq» basqarmasynyń «Azamat» seriktigine 600 som jibergeni bar («Qazaq» gazeti. 1916 jyl, 17 mart. №222).

Mine, qyzyq! Álibek Ydyrysuly baýyrymyz – osynda alty adamnyń ishinde esimi eki jerde atalǵan sol Sasan bıdiń tike urpaǵy.

Shyny kerek, memlekettik bılikte Táýelsizdik jyldary shetten oralǵan qandastarymyz joqtyń qasy. Joq.

Demek, 300-diń qatarynda qarakóktiń tuqymy, tektiniń tuıaǵy az emes dep oılaımyn! Kóp bolsa eken dep tileıik!

«Qoǵam ókilderi bıliktiń is-áreketimen kelispegen jaǵdaıda pikirin erkin aıtýǵa múmkindigi bolýy qajet» – dedi Memleket basshysy kezdesýde.

Bul – qoǵam ókilderi ǵana emes, jas kadrlardyń da jadynda bolatyn sóz.

Eski júıege eti úırenip alǵan aǵa býyn basshylardyń ókshesin basyp kele jatqan jastardy birden tyńdaı qoıýy, qabyldaı salýy qıyn, árıne. Jastar ebin taýyp, bilimi men biligi arqyly ózderin olarǵa tyńdata bilý kerek!

Osy jerde kóshi-qon saıasaty men Nur Otan partııasy týraly az-kem toqtala ketkenim artyq bolmas dep oılaımyn.

Elbasy Nursultan Nazarbaev erte jolǵa qoıǵan Kóshi-qon saıasaty bul kúnde óz jemisin berdi. Ókinishke qaraı, atalǵan saıasattyń 2011 jyldan bastap tórt-bes jyl daǵdarysqa ushyraǵany belgili.

Kóshi-qon – óte kúrdeli saıasat. Oǵan qarsy ishki jáne syrtqy jaýlar jeterlik. Eki búıirimizde otyrǵan Qudaı qosqan alyp kórshilerimiz qazaqtyń kóbeıip, ulttyq memleket qurýymyzdy unatyp otyrmaǵyny jasyryn emes. Ózge elde týyp, óz Otanyna kelgen aǵaıyndardyń jańa ortanyń qyry men syryn, zańy men qaǵıdasyn birden bilip, úılesip ketýi – tipten qıyn sharýa. Kóńil men nıet qansha jerden túzý bolǵanymen, óz basynan ótpegen soń, jergilikti bılik ókilderiniń kóbi olardyń problemalaryn tolyq túsine bermeıtini taǵy anyq.

Ádilet úshin aıtýymyz kerek, Kóshi-qon saıasatyn týyndaǵan barlyq daǵdarystan ult Kóshbasshysy Nursultan Nazarbaevtyń ózi shyǵaryp alyp, oń baǵytqa buryp otyrdy.

Mine, jańa Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev sol sabaqtastyqty jalǵap, «Dúnıejúzindegi qandastarymyzdyń basyn týǵan jerde biriktirý – bizdiń qasıetti paryzymyz» dep, bıik maqsat qoıdy.

Men bul saıasatqa sol 2010 jyly kelip qosyldym. Eń aldymen ózim baıqaǵan kiltıpandardy tizip, quzyrly mekemelerge hat jazyp, jaýap alyp kórdim. Shynyn aıtaıyn, ol jaýaptar meni qanaǵattandyrmady. Baǵamdaı kele, bar máseleniń «Halyqtyń kóshi-qony týraly» zańynda ekenine kóz jetkizdim. Sóıtip, 2012 jyly qańtar aıynda Almatyny tastap, bir jolata  Elordaǵa qonys aýdardym. Jerles aǵamyz Aıdyn Orazanbaıulynyń úıinde turyp jattym. Qazaqtyń kórnekti aqyny Nesipbek Aıtuly jumysqa aldy.

Túzetý bylaı tursyn, 2013 jyldyń sońynda «Halyqtyń kóshi-qony týraly» zańy tórt jylsyz azamattyq berilmeıtin etilip, qaıta qabyldanyp ketti. Endi Elbasynyń atyna tike hat jazýǵa týra keldi. Jan ushyryp, «Naǵashyma hatty» jazyp, jarııaladyq. Hat Memleket basshysyna jetti. Prezıdent keńsesiniń sol kezdegi basshysy, úlken júrekti azamat  Mahmut Qasymbekov aǵamyz Aqordaǵa shaqyryp, hatty Nursultan Ábishulynyń oqyǵanyn, zańnyń qaıta qalpyna keletinin jetkizdi. Qýanǵanymnan Aqordadan jylap shyqtym. Kóp ótpeı, Prezıdent jarlyq shyǵaryp, 2015 jyly atalǵan zań Parlamentte qaıta qaraldy. Kóshi-qon proesin bastan bastan keshken azamat retinde, sodan beri Májilistegi jumys tobyna qatysyp kelemin.

Biraq, másele munymen de tolyq sheshilip kete qoıǵan joq. Endi atalǵan salany oń baǵytqa burý, jabylǵan jala men jaǵylǵan kúıeden tazartyp, bedelin tikteý úshin múmkindik alańyn izdeı bastadym. Ol múmkindiktiń Nur Otan partııasynda ekenine kózim anyq jetti.

Ne kerek, ótinish jazyp, sol kezdegi keńesshi Berik Ýálıdiń kómegimen Partııa Tóraǵasynyń Birinshi orynbasary Asqar Myrzahmetovtyń óz qolynan partııa bıletin aldym.

Arada Nur Otan partııasy Tóraǵasynyń birinshi orynbasary bolyp,  Muhtar Qul-Muhammed keldi.

Nur Otan – Elbasynyń partııasy. Kóshi-qon – Elbasy erte jolǵa qoıǵan Uly saıasat. Shyn máninde, ekeýiniń bir ananyń egiz balasy sekildi ekenin Muhańa aıtyp, Partııada qyzmet etkim keletinin jetkizdim.

Bolmysy bólek jigit qoı, eki sózge kelgen joq, Muhtar Abyraruly meni Partııanyń Respýblıkalyq qoǵamdyq qabyldaý bólmesine keńesshi etip, jumysqa aldy. Ortalyq apparatta bos oryn bolmaǵandyqtan, shtatty Partııanyń sharýashylyq bóliminen berdi.

Negizi sharýashylyq bólim qyzmetkerleriniń mindeti – qar kúreý, eden jýý, sónip qalǵan shamdardy jaǵý. Qazaqsha aıtqanda, ondaǵylar «qara jumysshy» dep atalady. Oǵan qarap jatqan men joq, jumysqa bilek túrip, kiristim de kettim.

Mınıstrler men olardyń orynbasarlary, Bas rokýratýranyń jaýapty tulǵalary, Májilis depýtattary, Partııa Tóraǵsynyń Birinshi orynbasary men hatshylary Respýblıkalyq qoǵamdyq qabyldaý bólmesine ret-retimen kelip, azamattarmen qabyldaý ótkizedi eken. Kóshi-qon máselelerin sheshýge budan artyq qandaı oraı kerek?! Mine, men izdegen múmkindiktiń kókesi – dál osy jer emes pe?!

Sóıtip, birinshi kezekte Ishki ister mınıstri, ataqty Qalmuhanbet Qasymovtyń qabyldaýyna kirdim. Kelesi de Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Tamara Dúısenovaǵa. Kóshi-qonnyń eń kúıip turǵan problemasy osy eki mınıstrlikke qatysty. Ary qaraı, depýtattar... Shynyn aıtaıyn, partııa qyzmetkerlerinde mundaı «quqyq» buryn bolmaǵan eken. Ózim ǵana kirip qoımaı, máselesi sheshilmeı kele jatqan qandastarymda da jazdyryp, topyrlatyp qosa ertip kirem. Alys aımaqtaǵylar oblystyq, qalalyq fılıaldarǵa kelip, beınebaılanys arqyly aryz-shaǵymy aıtady.  Onymen de shektelip qalmaı, eki-úsh aı ótken soń, quzyrly organ basshylaryn qatystyra otyryp, qandastarymyzdyń kún tártibindegi máselesin sheshýdi jáne bılikke jetkizýdi maqsat etken «Kósh ólikti bolsyn!» degen arnaıy tujyrymdama jasap, meńgerýshim Jumajan Júkenovke usyndym. Jumajan Qamkenuly tujyrymdamany óte jyly qabyldap, partııanyń respýblıkalyq jyldyq jelilik kestesine engizilýge yqpal etti. Sóıtip, osy tujyrymdama negizinde manaǵy mınıstrlikter men onyń departamentteriniń jaýapty basshylaryn, memlekettik emes uıymdardyń jetekshilerin shaqyryp, Nur Otan partııasynyń aımaqtyq, aýmaqtyq fılıaldarynda tórt márte akııa ótkizdik. Oǵan ortalyqtan bastap, óńirlerdegi ótinishi bar qandastarymyz túgel qatysyp otyrdy.

Sonyń arqasynda, jekelegen tulǵalardyń máselesi sheshilip qana qoımaı, Qazaq kóshiniń eń ózekti máselelerine atqarýshy bılik pen zań shyǵarýshy organnyń kózi ábden jetti. Sóıtip «Halyqtyń kóshi-qony týraly» zańyna aıtarlyqtaı ózgertýler men tolyqtyrýlar engizildi. Enip te jatyr...

Zańǵa ózgeris engize alý – memleketke yqpal etý degen sóz. Mine, Nur Otan partııasy soǵan muryndyq boldy.

Jurt bılik pen bılik partııasyn únemi synap jatady. Bılik jáne partııa degenińiz jalpylama ataý. Másele onda emes, onda otyrǵan jekelegen jaýapty tulǵalarda.

Daý joq, Nur Otan partııasy – Otanyna, ultyna qyzmet etem degen árbir sanaly azamat úshin teńdesi az múmkindik alańy. Men partııanyń bar quzyretin shamam kelgenshe paıdalanyp, ózim kirisken salanyń zańy men saıasatyn durystaýǵa mol múmkindik aldym.

Jurt jaqsy biledi, kún qurǵatpaı maqala, ashyq hattar jazyp, BAQ-ta jarııalap otyram. Maqsat – kóshi-qon saıasatyn kúntártipten túsirmeý, týyndaǵan problemalardy óz ýaǵynda aıtý, bılikke jetkizý jáne ońtaıly sheshý.

Jasyratyny joq, keıde ay aıtýǵa, bılik basyndaǵy jekelegen tulǵalardy qatty synaýǵa týra keledi. Synadyq, synap ta jatyrmyz. Sonyń kesirinen jumyssyz qalǵan kezderimiz de az bolǵan joq...

Qatty rıza bolatynym, Tóraǵanyń burynǵy orynbasary bolǵan Muhtar Qul-Muhamed pen Máýlen Áshimbaev ta, búgingi basshym Baýyrjan Baıbek te bir ret qabaq shytyp kórgen emes, qaıta bárine túsinikstikpen qarap, ishteı qoldap keledi. Kezinde Muhtar Abyraruly men Máýlen Saǵathanulynyń kábınetine shaqyryp, jeke sóılesken kezderi boldy. Biraq, shekteý qoıǵan joq. Aqyl-keńesin aıtyp, arqadan qaǵyp shyǵaryp salyp otyrdy. Burynǵy meńgerýshilerim Jumajan Júkenov pen Baqyt Temirova da,  qazirgi Saqtaǵan Sadýaqasov ta, olardyń orynbasary bolǵan Arystanǵalı Sansyzbaev ta solaı!

Bul – Nur Otan partııasyndaǵy jaýapty tulǵalardyń Qazaq kóshine, qandastarymyzdyń Otanyna oralýyna degen zor qoldaýy men qamqorlyǵy, elimizdegi sóz erkindigine bolǵan bıik qurmeti, saıası mádenıetiniń joǵarylyǵy dep bilemin!

Endi áýelgi sózimizge oralsaq, «Sizderdiń árqaısysyńyz joǵary kásibı biliktilikterińizdi kórsetip, memleket ıgiligi úshin adal qyzmet etýge nıetti ekenderińizdi dáleldedińizder. Sondyqtan sizdermen kezdesip, elimizdegi ózekti máseleler boıynsha pikirlerińizdi tyńdap, kadr rezervine engen azamattardyń aldynda turǵan mindetter jóninde óz oıymdy bildirý úshin barshańyzdy «Aqordaǵa» arnaıy shaqyryp otyrmyn», – dep bastapty sózin Prezıdent.

Aqorda – qasıetti qara shańyraq!

Onda ulttyń, memlekettiń taǵdyryna tikeleı qatysty uly sheshimder qabyldanady. Ádilettilik pen tazalyq osy úıden bastaý alady. Adaldyq men jarqyn úlginiń de nur shashyp alaýlap turatyn jeri – osy Aqorda. Tazalyq pen tatýlyq ta birinshi bolyp, osynda saltanat qurady. Qysqasy, Aqordanyń syrty qandaı aq bolsa, ishi de áý bastan sondaı kirshiksiz, kirpııaz. Sol úshin, onda kileń ary taza, júregi aq, bilimi men biligi joǵary, maqsaty bıik, eń bastysy shetinen memleketshil tulǵalar otyrýy shart.

«Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasy jolǵa qoıylǵan  búgingi tańda, Prezıdent Qasym-Jomart Kemelulynyń   jas kadrlardy Aqordaǵa shaqyryp, úlken kezdesý ótkizýiniń ózgeshe máni de osynda bolsa kerek.

Qasym-Jomart Kemelulynyń atalǵan kezdesýdegi sózinde «Halyqqa jaqyn bolý kerek», «Sheneýnikter qoljetimdi bolýy qajet», «Týǵan elińdi sheksiz qadirleý jáne oǵan adal qyzmet etý» degen sózderge barynsha salmaq túsirip aıtqany kórinip tur. Ásirese, Memleket basshysynyń «Biz eldik múddege qatysty árbir isimizde uly aqynnyń eńbekterine júginýimiz kerek» dep  jastarǵa Abaı álemine qaraı jol silteýi, Alash ardaqtysy Álıhan Bókeıhannyń «Ultqa qyzmet etý bilimnen emes, minezden» degen sózin tilge tıek etýi tipten tegin emes.

Abaıdy oqý, jattaý jáne bilý óz aldyna, «keıipkeriniń» kebin kıip qalýdan saqtaný – basty maqsat bolǵany jón. Qudaı «Arsyz bolmaı ataq joq, Aldamshy bolmaı baq qaıda?!» deıtinderden saqtasyn. Esesine, «Pańsymaı, jaıdaqsymaı, iri júrmek» kerek!

Qyrǵyz halqy búginniń ózinde «Ulttyq lıder» dep baǵalaǵan Ómirbek Tekebaevtyń úsh jyldyń aldynda «Qyrǵyzstanda mendeı taza sheneýnik joq. Sheneýnik bolsań osyndaı bol dep, Almazbek Atambaev pen Ilım Qarypbekov meni búkil elge úlgi ǵyp kósetýi kerek!» degeni bar.

Mundaı sózdi joǵary bılikte júrgen eki basshynyń biri aıta almaıdy.

Demek, Álekeńniń aıtyp otyrǵany – attan men aıǵaı emes, osyndaı ary men qoly taza tulǵanyń minezi! Bul jerde tamnan attasań da, zańnan attamaýyń kerek!

Jalpy, aıtý men synaý onsha qıyn sharýa bolmasa kerek. Eń mańyzdysy, óziń qolǵa alǵan sharýany oń baǵytqa erkin bura alatyn tulǵalyq  karrera qalyptastyra bilý.

Basshy bolý – bılik baspaldaǵyna aıaq basqan árkimniń qolynan kelýi múmkin. Al tulǵalyq kez kelgen adamnyń mańdaıyna buıyra bermeıdi. Memlekettik bılikte tulǵalar kóp bolǵanda ǵana is ońǵa basady.

Qoryta kelgende, Prezıdent Qasym-Jomart Kemeluly «Janam degen júrekke» ot berdi!

Endi, janý men jandyra bilý – jas kadrlardyń óz qolynda.

Memleket basshysynyń sózimen qorytyndylasaq, HHI ǵasyrdaǵy Qazaqstandy bıik belesterge bilimi ozyq, oıy ushqyr osy jastar bastaýy kerek.

 

Aýyt MUQIBEK,

Prezıdent janyndaǵy

Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń múshesi

Nur-Sultan qalasy

Sońǵy jańalyqtar