30 Qańtar, 10:12 3186 0 Atajurt Baqytbek Qadyr

Shetelden 163 qazaq otbasyn kóshirip ákelgen azamat

1991 jyldan beri Pavlodar óńirindegi qan­das­tar máselesimen bir kisideı aınalysyp kele jatqan azamattyń biri – Bolat Zaýtuly. Búginde Dú­nıejúzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵy Pavlodar oblystyq fılıalynyń basshysy jáne «Otandastar qory» KEAQ janynan qurylǵan qandastardy aqpa­rattyq qoldaý ortalyǵynyń meńgerýshisi.

Túrkistan halyqaralyq gazetiniń qandastarǵa arnal­ǵan ATAJURT jobasynyń bul jolǵy sanynda Ertis-Baıan óńirindegi qandastardyń hal-jaıynan syr shertetin Bolat Zaýtulymen bolǵan suhbatty usynamyz.

– Osy ýaqytqa deıin Pavlodar óńirine qansha qandas oraldy?

– Eki ǵasyrdyń toǵysynda qazaqtyń aıy ońynan týyp, «myń ólip, myń tirilgen» qazaqqa Táńiri meıirim shapaǵatyn tókti. Táýelsiz el boldyq, bir shańyraqtyń astyna toptasý buıyrdy. Sodan beri mine kóshtiń bir buıdasyn ustap kelemin.

1991 jyly alǵash Mońǵolııa elinen Ulanbatyr qalasy arqyly Pav­lodar oblysynyń Baıanaýyl aý­danyna 165 otbasy kóship keldi. Qýa­nyshtan kózge jas alyp, qo­bal­jyp, tolqyǵan sátterdi bastan ót­kerdik. Elge shette júrgen qazaq­tar kóship kelipti degendi estı sala jan-jaqtan jurt aǵyldy. Shashýyn shashyp, erýligin berdi. Aýyl ishi toı jasap, máre-sáre bolyp jer­gilikti aǵaıyndarmen etene ja­qyn týystaı sińisip ketti. Kósh­tiń ekinshi leginde tek Mońǵolııa eli­nen 1992-1998 jyldary osy óńir­ge 4 myńnan astam qandas qo­nys­tandy. Olarǵa barlyq áleý­met­tik jaǵdaı jasaldy. Alaıda kelgen oralmandardy oblys ortalyǵynan alys eldi mekenderge ornalastyrdy. Deni qolynda etekteı dıplomy bar ınjener, muǵalim, basqa da ma­man ıeleri mal sharýashylyǵyna jó­neltildi. Alaıda eshkim ol úshin renish bildirmedi. Pavlodar óńirin­de búginde alys-jaqyn shet elderden kóship kelgen 36 myńnan astam qan­das meken etedi. Mońǵolııa, Óz­bek­stan, Reseı, Qyrǵyzstan, Mol­dova, Aýǵanstan, Qytaı jáne bas­qa da 12 elden etnıkalyq qazaq­tar kóship keldi. Kósh áli jalǵasyp jatyr.

Elge el qosylyp, qut-bereke or­nady. Kósh qıyndyqsyz bolǵan joq. Alaıda Elbasynyń tikeleı aralasýymen kósh tóńiregindegi sheshim kútken máseleler ýaqytyly ońalyp otyrdy. Elge oralǵan qandastar da ýaqyttyń talabymen úndesip, izdenip, talaptanyp, keshikpeı bar qıynshylyqty jeńip shyǵýǵa, óz jaǵdaılaryn ja­sap qana qoımaı, Qazaqstan qo­ǵamynyń ıgiligine ózderiniń qo­maqty úlesterin qosty. Ma­man­dyǵy barlar ózderine jumys tapty, mamandyǵy joqtar jańa ká­sip­tiń qyr-syryn meńgerdi, jeke ká­sipkerlikpen aınalysyp, tabys­qa jetti. Balalary túgeldeı oqyp, jo­ǵary jáne arnaıy oqý oryndaryna grant ıegeri boldy. Pavlodar ólkesi olarǵa kıeli meken, qutty qonys boldy.

– Alǵashqy kelgen kóshtiń le­ginde boldyńyz. Sol jaıly qys­qasha aıta ketseńiz?

– Qazaqstanda bastalǵan jeke­she­lendirý shetten kelgen aǵaıynǵa aýyr tıdi. Olar azamattyǵy joq degen jeleýmen jekeshelendirýden úlessiz qaldy. Jekeshelendirýdegi ke­leńsizdikterdiń saldarynan aýyl­dardyń quty qashyp, mal, teh­nıka talan-tarajǵa tústi. Jumys oryn­dary kóptep qysqaryp, ha­lyq jumyssyz tentiredi. Jańa jaǵ­daıǵa beıimdele almaı, buryn­ǵy «arqa-jarqa» tirligin ańsaǵan­dar ne isterin bilmeı ańtaryldy. Qan­dastardyń deni kópbalaly ot­basy bolǵandyqtan, aýyl mekte­biniń sharasyz jaǵdaıy olardy qatty alańdatty. Qysqasy, osyndaı keleńsizdikter men áleýmettik kúr­deli ahýal saldarynan orny­ǵyp, jaıǵasa almaǵan aǵaıyndar qa­laly jerlerge jaqyn aýyl, aý­dan­darǵa qaıta kóshýge májbúr bol­dy. Osylaı aýyr kúnder artta qal­dy. Olar ýaqyt qıynshylyǵyn Qa­zaqstan halqymen birge kórip, jeńip shyqqanyna maqtanady.

– Pavlodar óńiri shetten qo­nys aýdarǵan qandastardy qa­laı qabyldady?

– Pavlodar oblysy – elimizdiń iri óndiris ortalyqtarynyń biri. Sol sebepti de jumys kúshi óte qa­jet óńir. Bul jaǵdaı arnaıy ma­man­dyǵy bar qandastardy jumys­pen qamtýǵa múmkindik týdyrdy. So­nymen qatar Dúnıejúzi qazaq­tarynyń qaýymdastyǵy RQB Pavlodar oblystyq fılıaly jáne respýblıkalyq «Asar» qoǵamdyq birlestiginiń Pavlodar fılıaly atamekenge oralǵan otbasy múshe­leriniń kóshi-qon kartochkasyn tirketý, oralman mártebesin alýyna, turaqty tirkeýge turýyna, oqý oryndaryna, mektepterge qujat­taryn tapsyrýyna, medıınalyq baıqaýdan ótý, kvota alýǵa, azamat­tyq alýǵa, jumys tabýǵa jáne tur­ǵy­lyqty jerin tańdaýyna jan-jaq­ty kómek kórsetip keledi. Ná­tıjesinde olar Qazaqstan qoǵa­myna tezirek beıimdeldi. Bul naqty is, tıimdi qyzmettiń jemisi.

– Sizdiń Mońǵolııadan ózdi­ginen kóship kele almaı otyr­ǵan 30 otbasyn Pavlodar oblysyna kóshirip ákel­genińizdi bilemiz. Sol jaıly keńirek aıtyp berseńiz.

– Úsh márte kóshti tikeleı ózim uıym­dastyryp, bastap ákeldim. 1998 jyly shilde aıynda 30 otbasyn (170 adam) Mońǵolııanyń Baıan-Ólgeı aımaǵynan ushaqpen Shyǵys Qazaqstan arqyly Pavlodar oblysynyń Aqsý, Ýspen, Shar­baqty aýdandaryna ákeldim.

Ekinshi ret 2010 jyly Moń­ǵolııada bolǵan juttyń saldarynan negizgi kásibi – maly qyrýar shy­ǵynǵa ushyrap, kıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan qandastarǵa qol ushyn berý maqsatynda, Parlament pen Eńbek jáne halyqty áleýmettik qor­ǵaý mınıstrliginiń tikeleı qol­daýymen, basqa da quzyrly me­kemelerdiń maquldaýymen maýsym-qazan aılary aralyǵynda ózdiginen kóship kele almaı otyrǵan kóp- balaly jaǵdaıy tómen 120 otbasyn (620 adam) dúnıe-múlkimen bir­ge (qosymsha óz qarajatymmen) Pavlodar óńirine shart boıynsha kóshirip ákelgen edim.

Úshinshi, ótken jyly tamyz aıyn­da Dúnıejúzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵy jáne «Otandastar qory» KEAQ tarapynan Mońǵo­lııa­nyń Qobda, Baıan-Ólgeı aı­maq­ta­rynan Qazaqstanǵa birjolata kó­ship kelýge nıetti áleýmettik, tur­mystyq jaǵdaıy tómen ózdiginen kó­ship kele almaıtyn, kópbalaly 13 otbasyn (80 adam) kóshirip ákel­dim. Kóship kelgen ár otbasy tur­mysqa qajetti qoldanystaǵy dú­nıe-múlik jáne 800 kg jeke úı jú­gimen atamekenge jetti.

Kóship kelgen qandastarymyz­dyń arasynda 46 bala, 4 stýdent, 1 zeı­netker, basqa da eńbek jasyn­da­ǵy 29 azamat keldi. Olardyń ishin­de muǵalimder, tehnıka mamandary, mehanızator, mal dárigeri, me­dıına dárigeri, basqa da arnaıy oqý ortalyqtaryn bitirgen táji­rı­beli mamandyq ıeleri bar.

Osy oraıda Dúnıejúzi qazaq­tarynyń qaýymdastyǵy jáne «Otan­dastar qory» tarapynan elge oral­ǵan jáne shetelde turatyn qa­zaqtardy qoldaý maqsatynda qandastardyń turmysqa qajetti qol­danystaǵy dúnıe-múlki, jeke úı júkterin Reseıiń Altaı ólke­siniń Tashanta kedendik beketi ar­qyly shekaradan alyp ótýine kóp­tegen kedergiler men tosqaýyl qoıy­lyp kelgen.

Bul keleńsiz jaǵdaıdy boldyrmaý úshin «Otandastar qory» KEAQ-nyń basshylary, Reseı Federaııa­synyń Omby qalasyndaǵy Qaza­q­stan Konsýly qyzmetkerleriniń kó­meginiń arqasynda kóshtiń bógelmeı ótýine qolaıly múmkindik jasalyp, barlyq adamdaryn júgi­men aman-esen elge jetkizdik.

Kóship kelgen otbasylar túgel­deı bıyl oralmandardyń óńirlik kvotasyna kirip, bir jyl boıy úı jaldap turatyn qarajat berildi. Ba­lalary oqýmen tolyq qamtama­syz etilip, eńbek jasyndaǵylar jumysqa tartyldy.

– Osy oraıda, Túrkistan ga­ze­ti­niń ótken sanynda Irannan 50 otbasy kóship kelgisi keletindigi jaıly jazyldy. «Otandas­tar qory» bul 50 otbasyn jeńil­­­­dikpen ákelýge múmkindigi bar ma?

– Kóshi-qon sharýasy asa kúr­deli. Irandaǵy qandas­tarymyzdyń áleýmettik jaǵdaıy, turmys-tir­shiligi jyly klımatqa úırenip qal­ǵandyqtan olar kóship kelse, soltústik óńirlerge birden turaq­taı alýy qıyn. Olarǵa ontústik ob­lystar jaıly bolady dep oı­laı­myn. Kazirgi jaǵdaıda qan­das­tardy qonystandyrýǵa Soltústik Qazaqstan, Pavlodar, Aqmola, Shy­ǵys Qazaqstan, Qostanaı oblystary Úkimet qaýlysy boıynsha beki­til­gen. Atalǵan oblystarǵa barǵan­da memleket tarapynan ár adamǵa bir rettik járdemaqy, bir jylǵa úı jal­dap turýǵa arnalǵan qarajat qarastyrylǵan. «Otandastar qory» shetelden kóship kelgen qandastarǵa barynsha kómektesýge ázir. Elge kelý­ge nıetti qandastar eń aldymen sol Iran elindegi Qazaqstan Kon­sýlyna baryp aqyl-keńes alýy qajet. Sodan soń elimizdiń qaı óńi­rine baratyndyǵy týraly bilgeni durys. Bizdegi qoǵamdyq uıymdar men qorlardy aldyn ala uıymdas­tyr­sa, kóshirip ákelýge bolady.

– Qandastarǵa qatysty zań jo­­basyna qandaı qajetti te­tik­­ti qosý kerek dep oılaısyz?

– Elge kóship kelip jatqan qan­das­tar «Halyqtyń kóshi-qony tý­ra­ly» zańyna sáıkes shetelde óz ıe­liginde bolǵan dúnıe-múlkin já­ne avto kólikterin Qazaqstanǵa alyp kelse, kedendik rásimdeýden bo­sa­tylady delingen. Alaıda 2015 jyl­dan bastap qandastarymyz av­tokólikterin el aýmaǵyna kirgize al­maı, áýre-sarsańǵa tústi. Osy jaǵ­daıǵa baılanysty Reseı, Qyr­ǵyz respýblıkasy, Mońǵolııadan kóship kelip jatqan qandastardan 800-ge jýyq ótinish (telefon ar­qyly) túsken. Oǵan Qazaqstan zań­daryndarǵy túzetýlerge sáıkes, 2016 jyldan bastap shetelden ákelinetin eski kólikterdi tirkeý qu­nyna kirgen ózgeristerge tikeleı baı­lanysty bolyp tur. Úkimet be­kit­ken jańa standartqa sáıkes, «Ha­lyqtyń kóshi-qony týraly» zańynda kórsetilgen, oralman­dardyń quqyǵyn, olarǵa memleket tarapynan kórsetiletin jeńildik­ter eskerýsiz qaldy. Sondyqtan da elge oralǵan qandastar óz kólik­terin, dúnıe-múlkin Qazaqstanǵa ákele almaıdy. Keıbir qandastar­dyń elge qajetti tehnıka jáne bas­qa da múlki shet elderde arzan ba­ǵada qalyp jatyr. Osy másele qaı­ta qaralý qajet dep olaımyn.

– Kóptegen mamandar, zań­ger­ler «shetelden kelgen qan­das­tar eldegi zańdardan habary joq, aqparattandyrý jetispeı jatyr» deıdi. Siz osy salaǵa ja­qynda qyzmetke ornalas­tyńyz. Bul másele alda qalaı bolady, qandaı qadamdar bar?

– «Otandastar qory» janynan qan­dastardy aqparattyq qoldaý or­talyǵy quryldy. Baılanys qyz­meti men qoǵamdyq qabyldaý be­ketterinen turatyn bul júıe elge kóship kelgen qandastardyń beıimdelýine, qujattaryn rásimdeýge jár­demdesedi. Sonymen qatar mem­leket tarapynan kórsetiletin qol­daý baǵdarlamalarynyń bar­lyq túrleri boıynsha qol ushyn be­redi. Bul baǵytta jumysty kú­sheı­tý úshin Nur Otan partııasymen 3-jaqty memorandým jasaldy.

Bul jumystyń nátıjesinde «oral­man» mártebesiniń jaram­dy­lyq merzimi ótip ketken 1 300 qan­da­symyz jeńildetilgen tártippen aza­mattyq aldy.

Sonymen qatar qandastarymyz Qa­zaqstanda zeınetke shyqsa, onyń shet­eldegi eńbek ótili esepke alyna­tyn boldy. «Otandastar qorynyń» aqparattyq qoldaý ortalyǵynyń úılestirý jumystary áli de jetildirilýde.

Qordyń biryńǵaı baılanys or­talyǵy men qoǵamdyq qabyl­daýy qandastarǵa qajetti norma­tıv­ti-quqyqtyq aktiler boıynsha aqparattyq jáne konsýltatıvtik keńes berip, týyndaǵan máseleler­diń oń sheshilýine naqty qoldaý kór­setedi. Qazaqstanda turýǵa ruq­sat beretin yqtııarhat, oralman már­tebesin alý, shettegi qazaq dıasporasymen baılanysty nyǵaıtý má­selelerin kótergen. Aldaǵy ýa­qyt­ta osy qyzmetti odan ary tıim­di etý úshin Nur Otan partııasynyń óńir­­lerdegi qoǵamdyq qabyl­daýy­men birlesip jumys júrgizý máse­le­leri qarastyrylmaq. Partııanyń qo­ǵamdyq komıssııalary men keńes­teri arqyly jergilikti ákim­shi­likter qandastar kótergen máse­lelerdi ońtaıly sheshýge zor yqpal etedi.

 

Sońǵy jańalyqtar