16 Qańtar, 11:32 688 0 Rýhanııat Túrkistan Gazeti

OQYǴAN AZAMAT

HIH ǵasyrdyń sońǵy shıregi, HH ǵasyrdyń bastapqy jyldary úmit gúli búr jarǵan bir mamyrajaı kezeń edi. Alash qozǵalysy rýhanı-áleýmettik, qoǵamdyq-saıası ómirge sáýle shashqan, ár taraptaǵy qazaqtyń basyn qosqan, ár keýdedegi jeke el bolsaq degen armandy bir múddege toǵystyrǵan jyldar. Progreske ilgeri qadam basqan oıaný dáýirinde ómir súrgen qazaqtyń bir jaqsysy Muhamedhan Seıitqululy bolatyn. Bul esim jurtqa beımálim, aty-jóni kópshilik ortaǵa, áleýmetke beıtanys.

Biraq bul azamattyń ózi kópke tanys bolmasa da, tuıaǵy, asyldyń synyǵy bola bilgen birtýar uly – Qaıym. Búgingi oqyrmanǵa esimi etene tanys, ataqty professor, túrmeli súrgindi kórgen, KarLag azabyn tartqan, Abaı hákimdi zerttegeni úshin sottalǵan, Muhtardaı danaǵa shákirt bolǵany úshin taqsiret arqalaǵan Qaıym Muhamedhanuly edi.

Qaıymnyń ákesi Muhamedhan óz zamanynyń talabyna saı oqyǵan azamat, kózi ashyq zııaly, dala bilgiri bolypty. Dúnıeniń tetigin taýyp, mal ósirip, dáý­let jıǵan Muhamedhan baılyǵyn, qar­jysyn ult jolyna baǵyshtap, Alash qoz­ǵalysynyń damýyna materıaldyq qol­daý kórsetken meenat, jomart. Stalındik qýǵyn-súrgin, jeke basqa tabyný alasapyrany kelgende bul azamat ta sol zymııan saıasattyń soıylyn jep, aqyrynda 1937 jyldyń 2 jeltoq­sa­nynda atý jazasyna kesilgen. Bar ja­zyǵy sol – Alash urandy toptyń qol­daý­shysy bolǵany jáne ıslam dinin nasıhattap, ýaǵyzdaǵany.

Muhamedhan Seıitqululy 1870 jyly týǵan. Álıhan, Barlybek, Ahmet, Jaqyp, Aı­darhan syndy arys­tarmen birge ja­saǵan, ıdeıalas, murattas arys. Ádebıetke, óner­ge bala jasynan qumar bolǵan Mu­hamedhan qazaqtyń kóptegen aýyz áde­bıeti úlgilerin jınaǵan, tarıhı-ádebı mu­ralardy hatqa túsirgen, eski jádi­gerlerdi saqtap, keleshekke jetkizgen. Aqedil azamattyń dáýletti de, baı-qýat­ty shaǵy týraly uly Qaıym estelik re­tin­de jazyp qaldyrǵan. Estelik jazbaǵa qara­ǵanda, ákesi orys, tatar, arab tilderin jaqsy meńgergen, sol tilderde basylyp shyqqan ádebı kitaptardy erkin oqyp, ony aýdaryp, aınalasyndaǵy jaqyndaryna mazmunyn aıtyp otyratyn kisi bolǵan eken. Keń saraıdaı úıi­niń bir bólmesi úlken kitaphana bolyp­ty. Qazynaly ákeniń kitaphanasynda HIH, HH ǵasyrdaǵy kitaptar, jýrnaldar, basylymdar sóre-sóre bolyp tizilipti. Bul úıge zamanynda hákim Abaı da, onyń uldary Ábish pen Maǵaýııa, Aqylbaı men Turaǵul da qonaq bolyp kelgen eken. Tarıhı derekke súıensek, bul úı – Semeı shaharyndaǵy eń kórnekti ári baı, záý­lim, kóztartar úı bolǵan. 1915-1920 jyl­dary bul úı Alash arystarynyń beı­resmı shtab-páterine aınalǵan kezdesý úıi bolǵan. Oı-hoı, ıgi jaqsylardyń izi qalǵan bul úıde kim bolmady deseńiz­shi?! Bala Qaıym Alashtyń aıboz arys­tarynyń áńgimelerin tizelerinde otyryp tyńdap, quımaqulaq bolyp ósken-di. Abaı álemine degen súıispenshilik osy óz úıindegi ıgi jaqsylardyń áńgimelerinen bastalǵan-dy. Muhtar Áýezov eń aldymen ustazy ǵana emes, ákesiniń jaqyn ara­las­qan dosy bolǵan. Ǵulama Muhtar bala Qaıym­dy shákirt dep emes, týǵan balasy, bir qursaqtan shyqqan inisindeı kórip, jaqyn tartqan. Qaıym 1921 jyldan bas­tap, durysy bala kúninen sovettik ıdeologııanyń qasiretin tartqan, zamany ony shynyqtyryp, Alash muraty ony únemi alǵa jyljytqan. Muhamedhannyń tuńǵysh balasy Abaı shyǵarmalaryna tekstologııalyq taldaý jasaǵan tuńǵysh tekstolog edi.

Seıitquldyń Muhamedhany tek ata­nyń ǵana emes, adamnyń balasy bola bilgen keń azamat bolypty. Semeıde al­ǵash ret bostandyq jarshysy bolyp ba­sylyp, oqyrmanǵa jol tartqan «Sa­ryarqa» gazetiniń quryltaıshysy retinde tarıh jylnamasyna esimi jazylǵan atym­taı jomart bolatyn. 1918 jyly Júsip­bek Aımaýytuly men Muhtar Áýezov «Abaı» jýrnalyn ashqan da, sol basylymǵa qarjylaı kómek kórsetken de osy – Muhamedhan. Bir anyǵy, Muha­medhan Seıitqul – mádenıet janashyry, rýhanııat qoldaýshysy jáne  óz zama­nyndaǵy ıgi isterge muryndyq bolǵan tarıhı tulǵa.

Alashtyń nar tulǵasy Sovet úkimeti ornaǵan shaqtan bastap jaıly ómir súr­megen deýge bolady. 1921 jyly birinshi ret «alashshyl» retinde tergeýge alyndy. Sosyn 1928 jyly dáýletti baı retinde mal-múlkinen tegis tárkilendi. 1932 jy­ly qýǵyn-súrginge ushyrap, túrmeden-túrmege aýystyrylǵan. Artynda qalǵan jary, bala-shaǵasy da sovettik bıliktiń zorlyq-zombylyǵyn kórýdeı-aq kórgen.

Bıyl er Muhamedhannyń týǵanyna 150 jyl. 1937 jylǵy 2-jeltoqsannyń tú­ninde atylǵan erdiń ajal qushqan jeri, ony kimniń atqany, qandaı sebeppen atylǵany áli kúnge deıin jumbaq kúıde. Muhamedhan týraly aıtylmaǵan sóz kóp. Tarıhı tulǵa óz zertteýshisin kútip-aq tur. Biz tulǵa aldyndaǵy paryzymyz dep bilgenimizdi ortaǵa saldyq. Endi  ózge de tarıhshy, alashtanýshylardy osy Muhamedhan Seıitqululy týraly jazýǵa, nasıhattaýǵa shaqyramyz. Muha­medhan týraly jazbasaq, aıtpasaq, er­teńgi urpaq Qaıymdaı qaıratker uldyń qandaı ortada óskenin, kimniń urpaǵy ekenin baǵamdaı alar ma eken?..

Eldos NÚSIPULY

Sońǵy jańalyqtar