26 Jeltoqsan 2019, 10:25 1465 0 Aımaq Ásel ÁNÝARBEK

Jambyl Artyqbaev: Elorda men Túrkistan tarıhy bite qaınasyp jatyr

San márte ultymyzdyń taǵdyry talqylanyp, túrli sheshim qabyldanǵan Túrkistan shaharynyń qazaq halqy úshin orny bólek. Bul qalada qazaqtyń nebir uly tulǵalary dúnıege kelgen. Shamshyraǵy qaıta janǵan kóne shahardyń tarıhy da tym erteden bastaý alady. Osy rette, elimizdiń rýhanı astanasy – Túrkistan qalasynyń kóne tarıhy jóninde tarıh ǵylymynyń doktory, professor Jambyl Artyqbaevpen suhbattasqan edik.

– Túrkistan qalasynyń tarıhyna qatysty anyqtamalyqtardyń bá­rin­de shahar tarıhy V-VI ǵasyrdan bas­taý alady dep kórsetilgen. Bul qan­sha­­lyqty negizdi derek?

– Iá, Túrkistan tarıhyn V-VI ǵa­syr­dan bastalady degen datany paıdalanatyny ras. Túrkistannyń toıyn da soǵan yń­ǵaılap ótkizip júr. Shyn máninde, bul esh­qandaı derekke negizdelmegen data. Tú­rik qaǵanatynyń tarıhy sol V-VI ǵa­syr­dan bastalady. Bul data soǵan yń­­ǵaı­lanǵan. Al shyn máninde, Túrkistannyń ta­rıhy odan áldeqaıda erteden bastaý alady. Sonaý neolıt, eneo­lıt dáýirine deıin barady. Nege deısiz ǵoı? Túr­kistan aımaǵynda qyzmet atqarǵan arheologtar bul óńir­diń tarıhy tereńde jatqanyn dáleldegen. Basqa­syn aıtpaǵanda, qazaq jerindegi erte tas dáýiriniń turaq­tary Qarataýdyń eki jaǵynda da az emes ekenin dálel­degen H.Alpysbaevty atasaq ta bolady. Túrkistan qa­la­synyń aınala­syndaǵy Shoqtas, Qoshqorǵan sııa­q­ty Tas dáýiri eskertkishteri bul óńirde áýelgi adam, kem de­gende 550 myń jyl buryn me­ken etkenin kórsetedi.

Men osy bıyl Tańbaly jar degen jerde boldym. Ol Túrkistannan Ulytaýǵa qaraı shyǵatyn jolda Betpaqdalanyń ortasyn qııa kesip jatyr. Betpaqdala – shól, sol shóldiń ortasynda turǵan oazıs­te neolıt qonystary jerdiń betinde jatyr. Neolıt dáýirinde qoldanylǵan ár­túrli shapqylar, tastan jasalǵan qaı­raqtardy jerdiń betinen terip aldym. Qa­zir bul zattar meniń qolymda tur.

– Demek, siz aıtqandaı Túrkistan óńi­rindegi qalalyq mádenıettiń kóne tarıhyn neolıt dáýirimen baıla­nys­tyrsaq qatelespeımiz ǵoı...

– Jalpy, XVIII ǵasyrdyń basynda Túr­kistanda da, Túrkistannyń mańaıyn­daǵy qalalarda da nebir ǵulama haziretter, shejireshi adamdar bolǵan. Sol ýaqytta qazaq jerine orys ǵalymdary kele bastaǵan. Qazaq dalasyna kelgen orys ǵalymdarynyń ishinde P.Rychkov degen bolǵan. Ol 1740 jyly Orynborda otyryp qazaq tarıhy jaıynda biletin adam­dardyń bárinen surap, jazyp otyr­ǵan. Sol P.Rychkov: «Túrkistan men onyń aımaǵyndaǵy jerlerdiń kóneligi jaǵynan barlyǵynan da alda ekenin aıt­qanymyz jón. Sebebi Túrkistan qalasy tatarlardyń tarıhı shyǵarmalarynda Buhara qalasynan kóp buryn salynǵan dep aıtylady, aıtýlaryna qaraǵanda erte zamanda bılik osy qaladan bastalǵan jáne búkil Azııaǵa taraǵan. Orynborda ómir súretin ahýn osy qalany Iafettiń uly Túriktiń nemereleri saldy jáne sol tusta atyn da aldy deıdi, sol sebepti sol aımaqtaǵy qalalar, tipti Úndistan men Qytaıǵa deıingi, atap aıtsaq, Kashkar, Tabat, Erken, Hodjant, Tashkent, Martıkan, Fantak, Iangy, Hasar, Hıtıak, Ýtrar, Sab­ran, Barzıagın jáne basqalary Túr­kistan bıligine qarap turǵan. Osy aı­maqty olar eski zamanda Iassy degen ataýmen ataǵan, ol Túrkistannan da kóne delinedi. Osy maǵlumattardyń barlyǵyn joǵaryda atalǵan ahýn arabsha jáne tatarsha kitaptardan kóshirip alǵan» dep jazady. Demek, Túrkistan tek qana Qa­zaq­stan jerinde ǵana emes, jalpy Ortalyq Azııadaǵy eń kóne qalalardyń biri. Meniń qolymda bar derekterge jáne orys zert­teýshi ǵalymdary, shyǵys ǵulama ǵa­lymdarynyń derekterine súıener bolsaq, Buhara, Samarqan, Tashkent syndy qalalar paıda bolmaı turyp, Túr­kistan bolǵan.

Endi Túrkistannyń eń kóne qurylysy, eń kóne orny – Iassytóbege keletin bolsaq, bul tóbe Áziret Sultan kúmbezinen 200 qadam jerde tur. Qazirgi zamanda Kúl­tóbe dep atalady. Erte ýaqytta Iassytóbe dep atalǵan. Iassy – sonaý kóne arııler zamanynan qalǵan ataý. Iaǵnı, túrikterge, Turan dáýirine deıin arııler dáýiri bol­ǵanda qala sol Iassydan bastaldy deıdi. Bizdiń oıymyzsha, Kúltóbe qorǵanynyń tómengi qabaty qazirgi jyl sanaýymyzǵa deıingi ekinshi, tipti úshinshi myńjyldyq­qa qatysty derekterdi berse kerek. Sebebi P.Rychkovqa aqparat bergen ǵulamalar Túrkistandy Buharadan góri kóne qala, órkenıet pen memleket osy Túrkistannan bastalady dep otyr. Al Buhara qalasynyń irgesi b. z. b. 1-myń­jyl­dyqtyń orta she­nin­de qalanǵan. Bir qyzyǵy, Áziret Sul­tan kúmbezine taıaý ornalasqan qasıetti Kúltóbe, ejelgi tarıhtaǵy Iassy áz Táýke han zamanynda da el basshylarynyń bas qosyp, «Kúltóbeniń basynda kúnde keńes» dep memleket isin talqyǵa salatyn qasıetti qara oryn qyzmetin atqardy.

– Túrkistan tarıhyn sóz qylǵanda sol óńirdiń mańaıyndaǵy qalashyq­tarǵa toqtalmaı ketýge bolmas. Ási­re­se, ózińiz zerttep júrgen Qar­naq­tyń qupııasy qanshalyqty ashyldy?

– Túrkistannan Qarataýǵa qaraı júr­seńiz, Qarnaq degen qyshlaq bar. Qazaq, ózbek, sarttar mekendeıdi. Bular – ejelden otyryqshy halyqtardyń tuqymdary. Qarnaq halqy qazaqqa ózgelerinen qaraǵanda bir taban jaqyn. Osy «Qarnaq» ataýyna baılanysty men 2-3 jyl buryn úlken bir zertteý jasadym. Sonda anyq­taǵanym Túrkistan mańaıynda 7 túrli «naq» bar eken. Sonyń bireýi – Qarnaq. Odan keıin Sýnaq (Syǵanaq), Tashanaq, Shobanaq, Shornaq, Júınaq (Júınek). Túrkistan aımaǵynda osy jeti «naq» ózara jerasty joldarymen jalǵasqan, jaý shapqanda el bir qaladan ekinshisine jan saqtap ketip otyrady eken degen ańyz bar. Bul – ras. Jaqynda meniń bir shákirtterim sol jerasty jolyn tapty. Ol buryn da belgili eken. Sol jerasty joldarymen jalǵasqan qalalardyń ortasy – Túrkistan. «Naq» degen sóz «dál osy jerde» degen maǵynada german, úndi Eýropa tilderinde de qoldanylady. Iaǵnı, bul tym kóne sóz bolyp tur. Demek, germantildi halyqtarmen bizdiń tilimiz ajyramaı turǵan ýaqytynda bul sóz bolǵan ǵoı. Mysaly, Syǵanaq degenińiz Sýnaq, naq sýdyń jaǵasy degendi bildiredi. Nege? Óıtkeni Syrdarııanyń jaǵasynda tur. Shornaq shordyń janynda turǵan qonys degen sóz. Tashanaq tastyń janynda tur degen maǵynany bildiredi.

Endi osylardyń ishinde Qarnaqtyń ataýy – «Qara naq». Qarataýdyń naq baýraıynda tur degen sóz. Qarnaqty zerttep edim, tolyp jatqan kóne zamannyń es­kertkishteri. Tipti, áli sheti de zerttelme­gen, shynyn aıtqanda. Bertin arab mádenıeti kelgennen bergi dáýir ózinshe bó­lek jatyr, ol jerde neshe túrli qul­pytastar bar. Negizinen, Qarnaq bir qo­ryq jer bolýy kerek. Taǵy bir aıta ketetin jaıt, Qazaq handyǵy zamanynda Qarnaq ǵylym-bilim ordasy bolǵan. Onda Sovet úkimeti ornaǵanǵa deıin 22 medrese, 4 meshit boldy. Qazaqtyń handary, ata­lyqtary, tóleńgitteri, qojalary sol jer­de oqydy, sol jerde sabaq berdi. Qa­zaqtyń sońǵy hany Kenesary men Naýryzbaı da sonda oqyǵan. Bul – dálel­dengen fakti.

– Al Qarnaqtyń kóne ekenin dá­lel­deıtin qandaı ataýlar bar?

– Qarnaq – ǵalymdardyń, abyzdardyń me­keni. Qazaq handyǵynyń ǵylymy sol jer­de bolǵan. Egıpettiń ońtústik jaǵ­a­laýynda, Nildiń joǵary aǵysyna qaraı Qar­naq degen ǵıbadathana bar. Mysyrdyń fa­raondary sol jerde jerlenedi. Olar­dyń qorymdary, hramdary, ǵıbadat­ha­nalary sol jerge jınaqtalǵan. Al Eýro­padaǵy Franııa eliniń batys bóligindegi Bretanda da Qarnaq atty qorym bar. Sonaý neolıt dáýirinen kele jatqan ǵıbadathana. Úlken balbal tastardan jasalǵan qorymdar sol jerde áli tur. Franýzdar ony ádemi aspan asty mýzeıine aınaldyryp qoıǵan. Sonda olarǵa Qarnaq ataýy qaıdan bardy? Olarda Qara­taý joq qoı. Qarataý bizde ǵana bar. Sol Qarataýdyń baýraıynda Qarnaq bar. Iaǵnı, Qarnaq ataýynyń bizdiń jyl sanaýymyzǵa deıingi ekinshi myńjyl­dyq­taǵy uly kóshterdiń zamanynda Eýropaǵa da, Afrıkaǵa da barǵanyna daý bolmasa kerek. Mine, osydan-aq Túrkistannyń kóne tarıhy sezile bastaıdy.

– «Túrkistandy eýrazııalyq kóne órkenıet oshaǵy dep qarastyrý kerek» degen oıdy aıtyp júrsiz. Osy oıyńyzdy tarqatyp aıtyp berińiz­shi...

–  Qazaq balasy bul jerdi tekke qur­met­temeıdi. Ata-babalary jatqannan keıin qurmetteıdi. Jáne bergi zaman emes, sonaý kóne zamannan beri kele jatyr. Tipti, búkil Eýrazııanyń qasıetti jeri dep aıtsaq bolady. Mynadaı bir áńgime bar. Horezmdi Altyn Orda zamanynda Naǵa­naı bek bıledi. Qońyrattyń shejiresin osy Naǵanaıdan taratady. Naǵanaıdyń qaı jerde jerlengeni anyq. Sol Horezm­de Qııat degen qalada jerlengen. Naǵanaı ólgennen keıin Horezm ólkesin onyń balasy Aqqusaıyn bıledi. Aqqu­saıyn ólgen ýaqytynda ony Túrkistanǵa ákelip jerledi. Áziret Sultannyń janynda. Sodan-aq bilińiz, Túrkistanǵa degen qurmettiń qandaı bolǵanyn, ol jerdiń qanshalyqty kıeli ekenin.

Jalpy, eýrazııalyq órkenıettiń altyn besigi – qazaq jeri. Eýrazııalyq aý­maqta birneshe jerde jylqyshylardyń turaqtary tabylǵan. Byltyr arheologtar Ertis boıynan da tapty. Ol qonystar ózimiz aıtyp otyrǵan Betpaqdala, Ulytaýda da bar. Betpaqdaladan Álkeı Marǵulannyń ózi on shaqty neolıt qonystaryn taýyp ketken bolatyn. Men byltyr bireýin taptym. Jylqyshylar qaýymdastyǵy qalyptasqannan-aq jylqy mingen, jylqyny ıgergen, myńdap jylqy aıdaǵan halyqtar búkil Eýrazııa aýmaǵyn mıdaı aralastyrady. Óıtkeni jylqy degen  jyldamdyq, jylqy degen qarý-jaraq, jylqy degen baılyq, jylqy degen kúsh. Atqa mingen jaýynger adam qazirgi zamannyń tankisi sııaqty. Atqa mingen bir adam otyryq­shylardyń aýylyna kirip barsa, oǵan esh­kim qarsylyq kórsete almaıdy. Jyl­qy kórmegen otyryqshy el úshin ol aspannan túsken qorqynyshty qubyjyq­taı bolyp turady.

Bergi zamanda ıspandyqtar Amerıka úndisterin jaýlap alý úshin atty alyp bardy emes pe?! Kartes 300 atty jaýyngermen búkil Atek memleketin qıratyp shyqty. Sol sııaqty atalarymyz attyń arqasynda álemdi baǵyndyrdy. Búkil Eýrazııanyń baqtashysy bolyp otyrdy. Mynaý kóshpelilerdiń uly qozǵalystary aldymen jylqyshylardyń uly qozǵa­lystarynan bastalady. Shýmer zamanynda áli atqa kóshpese de, uly qozǵalystar sol zamannan bastaý alady. Sodan aqy­ryndap Mesopotamııa, Eýropa jerlerinde memleket qalyptasa bastady. Odan keıin qazirgi Túrkııa jerine hetter bardy. Túrkııada Bogazkóı degen hetterdiń úlken ortalyǵy bar. Sol Bogazkóıdiń dál ortasynda Alashatóbe degen tóbe tur. «Alasha-kúıik» deıdi ózderi. «Kúıik» degen «tóbe» degen sóz. Sol jerde búkil het patsha­larynyń arhıvteri tabylyp jatyr.

Het mádenıeti, ıaǵnı jylqyshylar má­denıeti bizdiń eramyzǵa deıingi 3-myń­jyldyqtyń sońynda Túrkııa jerine baryp ornyǵyp, qazirgi Túrkııadaǵy mem­leketshildiktiń bastaýyn jasady. Osy tirshilik HV ǵasyrǵa deıin, ıaǵnı tehnıka kire bastaǵanǵa deıin jalǵasyp keldi. Eýropalyqtar keme, sýda júzý mádenıetin ıgergenge deıin jylqyshy taıpalar álemdegi eń ústem kúsh bolyp keldi.

Sodan keıin tehnıka paıda bolyp, kemeler muhıt aınalyp, otyryqshylar júze bastaǵannan keıin ǵana biz ózimizdiń pozıııamyzdy berdik. HVIII ǵasyr – Abylaı dáýiri – bizdiń eń sońǵy tuıaq serpitken sátimiz. Abylaı osy memleketti ustap turdy. Kóshpelilerden qalǵan jalǵyz qaýymdy sol qalpynda saqtap qaldy. Onyń jaýyngerlik rýhyn, onyń búkil ónerin, mádenıetin saqtady. Abylaı ól­gennen keıin biz Eýrazııalyq ortalyq ró­linen aıyryldyq. Endi ortalyq Eýropaǵa kóship ketti. Qazirgi ýaqytta álem­niń ortalyǵy – Amerıka. Endi biraz ýaqyttan keıin bul ortalyq basqa jaqqa qaraı kóshýi múmkin. Bul – tarıhı zań­dy­lyq.

– Túrkistan – búginde elimizdiń rý­hanı astanasy bolǵanymen, áý bas­ta ekonomıkalyq ortalyq bolǵan. Al qazir bul mindet bas qalamyz Nur-Sultannyń enshisinde. Siz elorda tarıhyn zerttep-zerdelep júrgen ta­rıhshylardyń birisiz. Eki shahar­­dyń arasyndaǵy tarıhı baılanys týraly ne aıtasyz?

– Túrkistan – áýel bastan eko­nomıkalyq ortalyq bolǵan jer. Óıtkeni saýda-sattyq júrgen jer qashanda ekonomıkalyq ortalyq bolady. Al eko­nomıkalyq ortalyq bolǵan jer birtindep saıası ortalyqqa aınalady. Óıtkeni handar da jaqsy jerde ómir súrgendi qup kóredi. Sóıtip, qazaq handary Túrkistanǵa oryn tepti, Túrkistandy astana jasady. Biraq biz kóshpeli elmiz ǵoı. Túrkistanda otyryqshy halyq – sarttar sharýashylyq jumysyn, qolóner jumysyn júrgizedi. Qazaq pen sart bir-birimen qatty aralasyp qalǵan el. Óıtkeni qazaq malynan aıyrylyp qalsa birden sart bolyp shyǵa keledi. «Sart» saýdager degen sóz. Sart baıyp ketse, maly kóbeıip, kóshpeli qazaq bop ketedi. Bul úderis myńdaǵan jyldar boıy júrgen.

Túrkistan saıası ortalyq bolǵannan keıin kóshpeli elmen de til tabysyp otyrýy kerek. Sol úshin qazaqtyń handary jazǵa qaraı kóshken elmen birge Arqaǵa qaraı qonys aýdarady. Sonda Táýke hannyń toqtaıtyn jeri Astananyń mańyndaǵy Kúıgenjar degen aýyl bolypty. 2012 jyly  Kúıgenjardan áz Táýke hannyń jazǵy ordasyn taptym. Kúı­genjardaǵy beıittiń ortasynda  qa­lyp qoıǵan eken. Uzyndyǵy 100, eni 60 metr bolatyn úlken qorǵan bar. Ortasyna kıiz úı tigip, orda tigip, jazdygúni sol jerde otyrǵan. Al atalyqtar Túrkistanda qala beredi. Ordanyń janyndaǵy keńse qyzmetkerleri,  kúzetshiler, sarbazdar da sonda qalady. Olar elshilikterdi qabyldap, ózderi de elshi attandyra beredi. Túrkistannyń janynda da shaǵyn jazǵy orda boldy. Ol Káriz degen jerde. Mysaly, elshilik kep qalsa, sol jerde kıiz úı tigip qabyldaıdy. Al negizgi jazǵy orda Astananyń janyndaǵy Kúıgen­jarda. Mine, elorda men Túrkistan tarı­hynyń bite qaınasatyny sondyqtan. Bul dástúr sonaý ǵun, qańly zamandarynan beri bar. Olardyń da handary kósh­peli elmen at ústindegi jaýyngerlermen til tabysyp otyrý úshin birge kóshedi eken. Eger siz jaýyngerlermen til tabysa almasańyz, memleketińiz shaıqalyp ketedi. Sondyqtan siz osylardyń arasynda júrýińiz kerek.

Taǵy bir mańyzdy másele, bizdiń qazirgi Nur-Sultan qalasynyń baıyrǵy ataýy – Qaraótkel. Nege Qaraótkel? Qa­raótkel degenimiz Esildiń boıyndaǵy úlken ótkel. Myna Kenesary kóshesi sol jerden bastalady.  Esildiń boıynda shaǵyn ótkel bar. Al Qaraótkel óte jal­paq, tabany qatqyl. Sýdyń bıiktigi 50-60 sm-deı ǵana bolady. Ol jerden myńdaǵan túıe emin-erkin óte beredi. Tabany ezilmeıdi.

1781 jyly Abylaı han dúnıe saldy, odan keıin bılik álsirep ketti. Orystar Abylaı sııaqty úsh júzdi qaıta qosyp basqarýǵa múmkindik bermedi. Ýálı 1820 jyly qaıtys boldy. Sodan keıin orys­tar aqyryndap kirip, «handyq bılik joıyldy, endi okrýgter ashamyz» dep osy jerge otrıadtaryn jiberdi. Olar qazaqtyń sultandarymen, myrzalarymen sóılesip, til tabysýǵa nıettendi. Nátıjesinde, Kók­shetaý, Qarqaraly syndy alǵashqy okrýg­ter ashyldy. Ol jerde Ýálıdiń, Bó­keı­diń ordasy bolyp edi.

Sodan Reseı patshalyǵy Aqmoladan da okrýg ashpaq bop, munda da otrıadtaryn jiberedi. 1820-1830 jyldary Shýbınniń otrıa­dy keldi, onyń aldynda Shangınniń otrıady kelgen. Sol otrıadtaǵylar Qa­raótkeldi saýdanyń qaınaǵan ortasy dep ataıdy. Bul jerge sonaý Buhara, Túr­kistan, Tashkent, Qashqarııadan saýdagerler kelip, Astrahan, Qazanǵa qaraı ótip ketedi. Astrahan, Qazannan kelgender osynda kep toqtaıtyn kórinedi. Bári osy jerde saýdasyn, aıyrbasyn jasaıdy da, qaıta beredi. Sondyqtan bul jerden jaz boıy saýda kerýenderi úzilmegen. Siz­derdiń gazet redakııasy qazir sol  saý­danyń qyzý júrip jatqan jerleriniń birinde otyr. Óıtkeni Kenesary kóshe­siniń boıyn úlken bazar kóshesi dep ata­ǵan. Saýdagerler ótkelden ótedi de, osy jerde qonystaryn tige bastaıdy. Bir saý­da kerýeni 100 metr jerdi alsa, ekinshisi kelip odan ary qaraı tigedi.

Astananyń eń alǵash salynǵan qurylysy da saýdanyń múddesine qaraı salynǵan. Bul qazirgi – Sine Tempore saýda úıi. Ol sonaý Qazaq handyǵy zamanynda salynǵan eń alǵashqy qurylys. Áli kúnge deıin saqtalyp tur. Qazir Sine Tempore atanǵan ǵımarat Sovet zamanynda «ÝM» boldy, Reseı patshalyǵy zamanynda «Gostınıchnyı dvor», al qazaq zamanynda «Kerýen saraı» boldy. Osy mańaıda bir meshittiń de qurylysy bolý kerek. Sosyn bul jerden erte ýaqytta bir ólketanýshylar qubyr taýyp alǵan bolatyn. Iaǵnı, munyń bári eski qalanyń bolǵanyn kórsetedi.

Túrkistan tarıhy eneolıt, neolıt dáýiriniń sońyna deıin barady dep aıtyp otyrmyn ǵoı. Qaraótkeldiń tarıhy da birazǵa barady-aý. Biraq naqty aıta almaımyn. Degenmen orta ǵasyrda bul jerde qala bolǵany anyq. Al Kemal Aqyshev aǵamyz qazǵan Bozoq qalasy – ǵuryptyq ortalyq. Ol shaǵyn qalashyq bolǵandyqtan, onda qala óse almaıdy. Óıtkeni jan-jaǵynyń bári batpaq. Al qala osy jerde bolǵan. Mine, sol zamanda-aq Túrkistan men Qaraótkel arasynda saýda kerýeni júrip jatqany naqty.

– Jalpy, kez kelgen dúnıeniń paı­da bolýy belgili bir qajettilikten týyn­daıtyny belgili. Al kóne qala­lyq mádenıettiń qalyptasýyna, qala­lar­dyń paıda bolýyna ne túrtki boldy?

– Túrkistan nege paıda boldy? Túr­kistan – eki sharýashylyq-mádenı damý jolynyń ortasynda turǵan qala. Bir jaǵynda kóshpeli mal sharýashylyǵy, ekinshi jaǵynda otyryqshylyq-eginshilik mádenıet paıda boldy. Endi bul eki má­denıet bir-birimen aralaspaı qoı­maı­dy. Sodan eki mádenıettiń shekarasynda qalalar paıda bolady. Óıtkeni dál jap­sarǵa kep qolónershiler ornalasa bas­taıdy. Máselen, siz jylqy baǵyp júrgen elsiz. Sizdiń jylqyńyz bar, baılyǵyńyz bar. Jylqyny eginshilerge satyp, olardan dándi daqyl satyp alasyz. Sol sekildi sizde qolóner buıymdaryna degen qa­jettilik te týyndaıdy. Máselen, qyz uzatatyn boldyńyz. Qyzyńyzǵa jasaý kerek. Ony jasaý úshin qolónershiler kerek. Al qolónershiler álgindeı jap­sarǵa kep otyra qalady. Sóıtip, sol jer­de qala paıda bolady. Qalany jasaıtyn eginshiler, malshylar emes. Qalany jasaıtyn – qolónershiler. Qolónershilerden qala tarıhy bastalady. Olar eki sharýa­shy­lyq órkenıetiniń ortasyna kep otyrady da, sol jerdi qalaǵa aınaldyra bas­taıdy.

Sonymen, jylqyny, maldy qolǵa qalaı úıretti, solaı qalalarǵa degen qa­jettilik paıda boldy. Bul – ekono­mı­kalyq zańdylyq. Óıtkeni siz mal baǵyp júrgen elsiz, qolónermen aınalysa bermeısiz ǵoı. Ony satyp alǵanyńyz jaqsy.

Sonymen, neolıt dáýiriniń sońynda Túrkistanda alǵashqy qolónershilerdiń qonysy paıda boldy. Keıin eneolıt dáýirinde jylqy sharýashylyǵy damyǵan kezde álgi qonystar qalalarǵa aınaldy. Mine,  Túrkistannyń kóne tarıhyn erte dáýirlermen baılanystyrýǵa sebep kóp. Iaǵnı, Túrkistan sekildi qalalardyń tarıhyn eneolıt dáýirinen bastasańyz, qatelespeısiz.

– Suhbatyńyzǵa raqmet!

 

Suhbattasqan

Ásel ÁNÝARBEK

Sońǵy jańalyqtar