12 Jeltoqsan, 14:16 585 0 Bilgenge marjan "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Qurama halqy jóninde ne bilemiz?

Búginde álemde neshe túrli ulttar men ulystar ómir súrýde. Biraq solardyń biri iri memleketterdiń tól halqyn qurasa,  endi biri makroetnostyń qursaýynda assımılıaııaǵa túsip jutylyp ketýde. Árıne, olardyń negizin etnos ıaǵnı halyq quraıtyny belgili. Etnos adamzattyń etnıkalyq qurylymynda mańyzdy oryn alady. Bul qurylymnyń kúrdeliligi sonda, basqa da etnıkalyq qurylymdardyń paıda bolýymen baılanysty. Máselen, sýbetnos dep halyqtyń bir bóligi belgili bir terrıtorııada ornyqqan jáne mádenı-lıngvıstıkalyq ereksheligimen birge jalpy etnıkalyq ózindik sana elementterine ıe bolǵan halyqty aıtady. Sýbetnıkalyq toptarda negizgi etnıkalyq qaýymǵa qaraǵanda etnıkalyq erekshe qasıetter az. Sýbetnostyń ózindik ereksheligi onyń shyǵý tegimen baılanysty. Keı jaǵdaıda olar birtindep negizgi etnıkalyq birligin joǵaltqan burynǵy etnostar, endi birde basqalarmen bir qaýymda ekenin moıyndaıtyn etnıkalyq toptar, úshinshiden, ózindik mádenıet belgileri bar (máselen kazaktar) áleýmettik qaýym. Degenmen de olardyń bóliný krıterıılerine barlyq ýaqytta minez-qulyq ereksheligi jatady jáne etnıkalyq toptardyń belgili bir etnıkalyq topqa qatynasyn saqtaý kezinde qorshaǵan ortaǵa asa uqsamaıtynymen kózge túsedi. Sonymen, etnostyń qurylymdyq uıymynan shyǵatyn qorytyndy, bir adam bir kezeńde ártúrli deńgeıdegi birneshe etnıkalyq qaýymǵa kiredi. Máselen, orys (negizgi etnıkalyq qaýym), don kazagy (sýbetnos) jáne slavıan (metaetnıkalyq qaýym) barlyǵy ózderin orysqa jatqyzýy múmkin.

Osyndaı sýbetnostyń biri — qurama hal­qy. Qurama halqy negizinen Tashkent oblysynyń ońtústik shyǵysy bóligindegi Ahan­garan ańǵaryndaǵy Angren ózeni boıynda shoǵyrlanǵan. Sondaı-aq aq­parat berýshi A.Razzaqovtyń aıtýynsha Án­dijan oblysynyń keıbir qys­taq­ta­ryn­da, Jyzaq oblysy Bahmal aýmaǵynda da mekendeıdi. Olardyń shyǵý tegine baı­lanysty zertteýshiler ártúrli pikir aı­tady. Radlov, quramalyqtar (ózbekshe – qurama; týra maǵynasynda quralǵan, jınalǵan degen uǵymdy bildiredi) shyǵý tegi boıynsha ózbek jáne qazaq taıpalary men rýlarynan paıda bolǵan, dalalyq otyryqshylar bolyp sanalatyn, kóshpeliler men sarttardyń mekendeý aımaǵyn bóletin, aralyq aımaqta ómir súrgen, halyqtar dep kórsetedi. Antropologııalyq tıpi boıynsha jáne turmysynyń keıbir ereksheligine qaraı quramalardyń bir bóligi qazaqtarǵa uqsastyǵy bar. Tipti tili de mazmuny men morfologııasy boıynsha kóbine qazaq tiline jaqyndyǵyn sonaý HH ǵ. 90-jyldary Angren qalasy, Ahangaran aýdandaryna júrgizilgen zertteýlerde baıqaǵan bolatynbyz.

Quramalardyń shyǵý tegine baılanys­ty XVIII ǵ. orys zertteýshisi I.Andreev te óziniń eńbeginde: «Jańadan paıda bolǵan bul qurama halqy týraly eshteńe aıta almaımyz. Bir biletinimiz, tashkenttikter, qashqarlyqtar men buqaralyqtar olardy «jańa qaýym» dep tanıdy. Osyǵan qaraǵanda olar basqa jerlerden aýa kóship kelgenge uqsaıdy, keıbireýleriniń aıtýynsha, olardyń qaýymdastyǵy hıýalyqtar men qaraqalpaqtardan qu­ral­ǵan, kópshiligi qashyp kelgen qaraq­shylar dep sanaıdy. Olar kóbeıe kele ne áskeri, ne bıleýshisi joq Buqar qalalaryn ıemdenip alǵan. Syrdarııaǵa quıyp jatqan Shyrshyq ózeniniń ar jaǵyndaǵy Angren aýmaǵy Tashkent jáne Qoqan qalasymen shektesip jatyr. Olardyń sany on myń adamnan aspaıdy, maly da egistigi de jetkilikti. Qoqan beginiń qol astynda Tashkent qalasynan 50 shaqyrym qashyqtyqta jatqan toǵyz qalasy bar, olar: 1) Pskent, onda segiz júz tútin;
2) Ke­reýshi, bekinis esebindegi qala; 3) Sharýkııa, Hodjent qalasynyń bıligine ba­ǵynady; 4) Boqa, onda myń tútin bar; 5) Muratáli; 6) Kıreıt Baqsý; 7) Qaraqtaı; 8) Qalaı-mór; 9) Pangas. Bul qalalarda quramalardyń qysta turatyn baspanalary bar. Al jaz ýaqytynda olar egin egip, mal ustaý úshin qala mańyna kóshedi, ózderiniń qalalaryna jetkilikti túrde kúshti kúzet qoıady. Bular da qyrǵyzdar (qazaqtar) sııaqty asaý halyq. Buqar kerýenderine únemi zııan tıgizip keledi. Shyǵý tegi beriden, osy ǵasyrdan bastalady. Muhammed paıǵambardyń «Qazir olar qýattanyp alǵany sondaı, qytaılar da, qyrǵyz-qaısaqtar da jáne olarǵa jaqyn turatyn jabaıy qyrǵyzdar da olarǵa shapqynshylyq jasaı almaıdy» dep jaz­dy. Bul jerde avtor olardy basqa jaq­tan aýyp kóship kelgen etnıkalyq qaýym retinde qarasa, jergilikti halyqtardyń quramalardy hıýalyqtar men qara­qal­paqtar ne qashqyndar dep sanaıtynyn aıtady. Ol quramalardyń shyǵý tegine qatysty naqty derekterdi kórsete alma­ǵan, tek olardyń ornalasqan jerleri men qalalaryn, minez-qulyq sıpaty jóninde ǵana málimetterdi keltiredi.

Qurama halqynyń shyǵý tegi jóninde M.Terentev óz eńbeginde: «Qyrǵyz» (qazaq) halqy 600 jyl buryn Angren ań­­­ǵaryna tómen túsip, kóshpeli ómir sal­tyn tastap, otyryqshylyqqa kóshti. Olar otyryqshylyqpen aınalysyp, hýtor túrinde emes, tutas selo bolyp ornalas­qan. Birtindep ózderiniń rýlyq shejiresin umytyp, qazir jalpy «qurama» ataýyn alyp otyr. Kórip otyrǵanymyzdaı, M.Teren­tev munda quramalardyń paıda bolýyn qazaqtardyń otyryqshylyqqa aınalýymen baılanystyrady. Qazaqtyń erteden kele jatqan rý-taıpalyq qury­ly­mymen birge kóship-qoný, qonystaný úrdisinen aıyrylyp, otyryqshylyqqa kóshýi rýlyq shejiresinen aıyrylýyna, oty­ryqshy jergilikti halyqtyń máde­nıetin sińirýine ákelip, basqa etnıkalyq qaýym – qurama halqyn týdyrdy degen pikirdi aıtady. Árıne, qandaı da bolsyn belgili bir etnıkalyq qaýymnyń qalyp­tasýy birshama merzimdi qamtıdy.

Qurama halqynyń shyǵý teginiń bas­taýyn qazaqtardan taratyp, keıin sart, ózbektermen aralasýy nátıjesinde qura­ma halyq ataýyn alǵany jóninde jazatyn zertteýshilerdiń biri A.Maksheev bol­dy. Ol óziniń «Geografıcheskıe, etnog­ra­fıcheskıe ı statıstıcheskıe materıaly o Týrkestanskom krae» degen eńbeginde: «Quramalar Angren ózeni boıyndaǵy qonystardy meken etedi. Quramalar osydan júz jyl buryn, kóshpeli qa­zaq­tyń úsh júz rýlarynan quralǵan delinedi. Bul qyrǵyzdar (qazaqtar-avtor) ábden ke­deıshilikke ushyrap, kóshi-qonǵa eshqan­daı múmkindigi bolmaǵandyqtan sarttarǵa jaqyn «qoralarda» nemese qala syrtyna ornyǵyp, múmkindiginshe egin salýmen aınalysady. Olardyń sarttarmen, múmkin ózbektermen aralasýynyń nátıjesinde ártekti halyqtar paıda boldy, sonyń nátıjesinde olardy «quralǵan» nemese qurama dep ataǵan. Sońǵy birigýleri jergilikti halyqtardyń aıtýy boıynsha 50 jyl buryn bolǵan. Tashkentten alynǵan meniń derekterim boıynsha qurama halqy kelesi qazaq rýlarynan Tama – Alshyn rýynan taraıdy, Ker­deri, Jaǵalbaıly Kereıt, Teleý, Arǵyn (Qanjyǵaly), Dýlat (Úısin) jáne Bestamǵaly (Jalaıyr bólimi) rýlarynan quralǵan», – dep kórsetedi. Kórip otyr­ǵany­myzdaı, Maksheev te óz eńbeginde quramalardyń arǵy tegin qazaqtardan taratyp, ary qaraı olardyń ózbektermen aralasýynan qalyptasqanyn aıtady. Al qurama etnıkalyq qaýymynyń paıda bolýy­nyń bastamasyn N.Arıstov qura­ma­lardyń bastaýyn Uly júz qazaq­tary­men Tashkentti jońǵarlardyń basyp alýy­men baılanystyryp, XVIII ǵ. birinshi shı­reginiń aıaǵyna jatqyzady. Ol óziniń eń­beginde bylaı deıdi: «... 1723 jyly evan-Rabtannyń shabýyly Uly júz ben Tashkentti ózine qaratqan soń, qazaqtyń tek uly júzi ǵana emes, basqa da júzderi qalmaqtardyń qysymynan Tashkent pen Syrdarııanyń arǵy jaǵyndaǵy elden pana izdeıdi. Kóptegen malynan aıyryl­ǵan kedeıler ózderiniń rýlarynyń kó­shine ilese almaı Shyrshyq pen Angrende qalyp qoıady, osy jerde olar sarttarmen ózbekterge qosylyp, birigip, jaıylym jer men maldyń azdyǵynan eginshilikpen aınalysady. Belgili zertteýshi M.Tynysh­paev óziniń eńbeginde quramalardyń shyǵý tegi jóninde bylaı deıdi: «Tarıhta qazaq jáne ózbek degen eki týysqan halyq jóninde aıtylady da al, qurama halqy jóninde esh jerde aıtylmaıdy. Qazaqtar men ózbekterdiń arasynda jekeleı taıpalar: úısin, qańly, jalaıyr, arǵyn, kereı, qypshaq, qońyrat, naıman, alshyn, t.b. (qazaq) ıýz, qyrq, mıng, keneges, barlas, dýrmen, barın, qataǵan (ózbek), aıa­ǵyn­da qazaqtyń qypshaq, naıman, qońy­rat, jalaıyr taıpalarynyń jaryq­shaq­tary ózbekterde, al ózbekterdiń keıbir taı­palarynyń jaryqshaqtary qazaq­tarda kezdesedi. Túrki jáne monǵol taıpa­larynyń negizgileriniń sanynan bir ja­ǵynan qazaqtar, ekinshi jaǵynan óz­bek­ter paıda boldy, bul kezeńde de qu­ra­malar aıtylmaıdy» dep kórsetedi. Jalpy, qurama derbes halyq, jekeleı túrki ne monǵol taıpasy ekendigi negizdelmegen. Tipti, onyń quramyndaǵy taıpalardyń negizgi bóliginiń ózi qazaq rýlary ataýymen atalady. M.Tynyshpaev «qurama» sózin aýdarǵanda quraq, aralas, qosylǵan degen maǵynany bildiretindigin aıta kelip, qazaqtardyń arasynda da quralǵan ataýlardan paıda bolǵan rýlar jóninde: «Máselen kishi júzden jetirý, jetimder, qy­ryq rý, qyryq shata rýlary. Qura­ma­nyń quramyn qaraıtyn bolsaq, shyn­dyǵynda ártúrli taıpalardyń quraǵynan (jaryqshaǵynan), ártúrli rýlar men urpaqtardan turatynyn kórýge bolady. Olardyń arasynda Uly júzdiń úısin, dýlat, syıqym, qybraı rýlary (dýlat rýynyń urpaqtary), jalaıyr, balǵaly (jalaıyr urpaqtary), qańly, shanysh­qyly, sirgeli, týtamǵaly (sirgeli urpaq­tary). Orta júzden: naıman baǵanaly (naıman rýy), arǵyn qanjyǵaly (arǵyn rýy), ashamaıly (kereı rýy). Kishi júzden: jappas, shómekeı, tabyn, tama, jaǵal­baıly, ramadan, jetirý jáne bas­qalar bar. Sonymen, qurama qazaqtyń úsh júzi rý-taıpasynan quralǵan qazaqtar ekendigin bildiredi» dep jazady. Shyn­dy­ǵynda, HH ǵasyrdyń 90-jyldarynda Tash­kent oblysy aýmaǵyndaǵy qazaq­tar­men qura­malar arasynan jınalǵan da­lalyq etnografııalyq materıaldarda qura­malar arasynda osy atalǵan rýlar­dyń bar ekenin jáne olardyń negizgi bóligi antropologııalyq jaǵynan da, tili de ózbektermen salystyrǵanda qazaq­tarǵa kóbirek uqsas ekenin baıqadyq. Biraq 2019 jyly tamyz aıynda zertteý-barlaý ju­mystarymyzda olardyń kópshiligi ózde­rin ózbek – jalaıyrlarmyz ne óz­bek–teleý, t.s.s. ataıdy jáne tilderi de óz­bek tilinen aıyrmashylyǵy baıqal­maı­dy.

Al endi Angren ózeni atyrabynyń sta­tıstıka men ekonomıkasy jóninde jazylǵan eńbekte: «Qurama halqy aty aı­typ turǵandaı, ártúrli ulttardyń qo­syndysynan týǵan halyqtyń bir toby. Máselen, Angrenniń joǵarǵy boıyndaǵy quramalar tájiktermen kóbirek aralassa, ózenniń orta jáne tómengi aǵysy boıyn­daǵy quramalar (onyń Ibelek – Moǵol, Hýrdan bolystyǵyndaǵylar) ózderiniń Aqmeshitten kelgendigin jadynda jaqsy saqtaǵan. Maıdantal boıyndaǵy qurama­lar ózderiniń tegin qalmaqtarǵa jatqy­zady» degen málimetterdi kezdestirýge bo­lady. Bul derekten baıqaǵanymyz qura­ma halqynyń jańa etnıkalyq qaýym retinde paıda bolýy qazaqtyń kóshke ilese almaı, qalyp qoıǵan ártúrli rýlarynan ǵana emes, basqa da jergilikti ózbek, tájik halyqtarymen aralasa or­nalasqandyqtan da «qurama» atalýy múmkin. Sebebi osy jyldyń tamyz aıynda biz sóılesken aqparat berýshi, Angren qalasy turǵyny Abdýmalık Razzaqov ózi­niń tájik qurama ekendigin aıtty. So­nymen, HH ǵ. I shıreginde Tashkent obly­syndaǵy Angren ózeni boıynyń basym kópshilik halqyn 93,1% quramalar qu­raǵan. Qazirgi kezeńde de atalǵan aý­maq­taǵy halyqtyń negizgi bóligin quramalar quraıdy, biraq olar ózderin buryn «qura­ma» dep atasa, búginde «ózbek-quramamyz» dep ataıdy. Quramalardyń etnıkalyq tarı­hyna baılanysty belgili túrkitaný­shy V.Radlov ta óziniń eńbeginde: «Tashkent pen Hodjent aralyǵynda (1868 j.) óz­derin qurama dep ataıtyn kishigirim ta­tar taıpasynyń otyryqshylary mekendeıdi. Olar bes rýǵa: jalaıyr, teleý, tama, jaǵalbaıly jáne taraqtyǵa bó­linedi. Etnıkalyq qaýym retinde qalyp­tasýy ózbekter men qazaqtardyń aralasýynan paıda bolǵanǵa uqsaıdy. Qazaqtar qurama ataýyn kóptegen ártúrli taıpalardan quralǵandyqtan (qura – ártúrli bólikten quralý, t.s.s.) ataǵan deıdi.

Quramalardyń shyǵý tegi, ataýy, orna­lasýy men sany jónindegi maǵlumattar I.Zarýbınniń «Spısok narodnosteı Týrkestanskogo kraıa» eńbeginde kezdesedi. Ang­ren ózeni atyrabyndaǵy qurama­lar­dyń túrki halqy ekendigin, ony zertteýdiń ózi úlken qyzyǵýshylyqty týdyratyn­dy­ǵyna nazar aýdarady. I.Zarýbın eń­beginde: «Quramalar qazaq jáne ózbek rýlarynyń tek qan jaǵynan ǵana emes, kóp jaǵdaıda áleýmettik ózara aralasýy sııaqty, basqa taıpalyq elementtermen de qosylýynyń jemisi. Quramalardyń etnıkalyq top retinde paıda bolýy XVIII ǵasyrdyń I jartysyna jatady. Qazirgi kezeńde etnografııalyq kózqaras tur­ǵysynan alǵanda quramalar qazaqtarmen basqa da otyryqshy túrki halyqtarmen aralasýy nátıjesinde qalyptasqan aralyq top. Keı jaǵdaılarda quramalar qazaqtarǵa jaqyn (kıiz úıdi paıdalanýy, áıelderdiń betiniń ashyq bolýy), endi bir jaǵdaılarda sarttarǵa jaqyn bolyp keledi. V.Radlov jáne basqa ótken ǵa­syrdyń zertteýshileri belgili qurama rý­laryn kórsetip berdi. Biraq qazirgi kezeńde kóp jerlerde rýlyq bólinis jo­ǵalǵan, keı jerlerde belgili rýǵa jata­tynyn sezinetinder bar (mysaly, ıýzderde), biraq bul olardyń rý ishinde nekege otyrýyna kedergi bolmaıdy, bul jaǵdaı qazaqtar arasynda joq. Quramalarda ulttyq sana asa baıqalmaıdy. Olardyń arasynda «qurama» ataýynan qashatyndar bar nemese ony ekinshi ataý retinde ataıdy. Sondyqtan Namangan ýeziniń Babadarhan bolystyǵynyń 3 eldi mekenindegi 500 adam, Teleý qonysynyń quramadan shyq­qan urpaqtary ózderin ózbekpiz, túrik­piz tipti tájikpiz dep ataıdy. Son­dyqtan da qyrǵyz (qazaq)-qurama, sart-qurama, ıýz, ózbek-ıýz degen ataýlar osymen túsindiriledi. Mundaı jaǵdaıda qura­malardyń sany men ornyn anyqtaý qıyn­daý», – dep málimdeıdi.

Quramalar Ablyq jáne Bókede onan keıin Teleý, Qanjyǵaly, Karıs, eń sońyn­da Pskent bolystyǵynda 64,5 % deıin mekendeıdi. V.Radlov ta Tashkent pen Hodjent aralyǵynda ózderin qurama dep ataıtyn, óte úlken emes otyryqshy tatar taıpalary ómir súredi. Olar: Jalaıyr, Teleý, Tama, Jaǵalbaıly jáne Taraq­ty dep atalatyn bes rýdan turady.

Orys otarshylary 1864 jyly Tash­kent­ti alǵan soń, otarlanǵan aýmaqtaǵy halyqtyń sanyn bilý maqsatynda, alǵash ret orystyń Uıymdastyrý komıteti sanaq júrgizedi. 1868 jyly osy komıtet­tiń júrgizgen sanaǵyndaǵy derekterge qaraǵanda, Qurama ýezindegi (1886 j. bas­tap Tashkent ýezi bolyp qaıta ataldy) úsh atyrapqa: Toıtóbe, Angren, Shyrshyq­qa biriktirilgen halyqtardyń sanyna qara­ǵanda quramalar aýmaqta san jaǵynan ekin­shi oryndy quraıtyn halyqtyń biri bol­ǵan. Máselen, ýezde qazaqtar – 144 970 bol­sa, quramalar – 77 301, ózbekter – 34 636, tájikter – 11 634 adamdy quraǵan.

N.Arıstov eńbeginde de 1868 jyly al­ǵashqy sanaq málimetinde Angren aty­rabyndaǵy quramalardyń úı sany – 11 043, adam sany – 77 301 ekenin kórsetedi. Bul málimette de joǵaryda keltirilgen Terentevtiń sandyq kórsetkishin naqtylaıdy. L.Kostenkonyń eńbeginde 1868 jyly quramalar 27 631 qojalyqty qurasa, 1877 jyly 31 330 qojalyqty qu­rap, 13%-ǵa óskenin kórsetedi. Sonda, qo­jalyqtaǵy ár otbasynda ortasha eseppen 5 adam dep eseptesek 156 650 adamdaı bo­lady. I. Zarýbın, Tashkent ýezinen bas­qa Hodjent ýeziniń Oral bolys­ty­ǵynda 9 330 adam qurama esepke alyn­ǵan­dyǵyn, jalpy quramalar 1917 jyly 52 335 adam, 1920 jyly 49 697 adam bol­ǵan­dyǵyn kórsetedi. Kórip otyrǵanymyzdaı, HH ǵasyrdyń basyndaǵy ártúrli aǵym­dyq jáne 1920 jylǵy Búkilreseılik sa­naqtarda olardyń sany úsh esege jýyq túsip ketken. Eger sanaq málimetteri boıyn­sha 1868 jylǵy sanaq málimetterin 1917, 1920 jj. sanaqtarmen salystyratyn bolsaq, bul jerde quramalar 77 301 (1868 j.) bolsa, 1920 j. 49697 adam ıaǵnı 27 myń shamasynda azaıyp otyrǵanyn kórýge bolady.  Degenmen osy kezeńderde de Tashkent ýezi halqynyń 45,8% qazaqtar qurasa, 26,6% (91 632) ózbekter, 15,3% (52 808) quramalar t.s.s. ha­lyqtar quraǵan. (Statıstıko –ekonomıcheskıı ocherk dolıny r.Angrena, 1923:7.). Sózimizdi ary qaraı dáleldeı oty­ryp, myna eńbektegi málimetterdi kel­tireıik: «Quramalar barlyq qyr­ǵyzdardyń (qazaq) úsh júzi ókilderimen, ózbektermen jáne múmkin tájiktermen de aralasyp, Tashkent ýeziniń ońtústik shyǵys bóligindegi Angren atyrabyna ornalasqan. Tirkelgen 49 700 adamnyń (áıel-erkegi birge jáne Respýblıkanyń 1,1% halqyn quraıdy) barlyǵy derlik tek aýyldy jerlerde mekendeıdi». Bu­lardyń azaıýyn olardyń keıbir bóliginiń óz­bek ultyna jazylyp ketýimen baıla­nystyrýǵa bolady.

Joǵaryda taldanǵan eńbekterdegi má­limetterge keletin bolsaq, onyń ishinde Arıstovtyń, Terentevtiń t.b. eńbek­terinen baıqaǵanymyz qurama halqynyń quramyn sonaý jońǵar shapqynshylyǵy kezinde baryp, keıin kóshke ilese almaı qalǵan qazaqtyń úsh júzi ókilderi qurady desek, sonymen qatar ózbek, tájik, t.b. túrki halyqtarynan quralǵan quramalar­dyń da bolǵandyǵyn joqqa shyǵarmaı­myz. Degenmen de, HH ǵ. 80-90-jyldary Ahan­garan aýdanynda otyrǵan qurama­lardyń qazaqtarǵa uqsastyǵy kóbirek baıqalatyn. Sebebi meniń sol kezeńderde júrgizilgen zertteýlerimde, dalalyq etnografııalyq materıaldardy jınaý ádisindegi baqylaýymda da olardyń turmys salty, tili, antropologııalyq bi­timi ózbek, tájik halyqtaryna qaraǵanda qazaqtarǵa óte uqsas bolatyn. Aýyl aq­saqaldarynyń áńgimelerine qaraǵanda, ásirese HH ǵ. 60-70-jyldaryna deıin qura­malardyń tilindegi qazaqtarǵa uqsas­tyq jaqsy saqtalǵan. Endi bir zertteýlerde quramalar qazaq jáne ózbek halyq­tarynyń neke aralasý nátıjesinde qa­lyptasqandyǵy jóninde aıtylady. Son­dyqtan olardyń qaı kezeńde paıda bol­ǵandyǵyn dál aıta qoıý qıynyraq.

Sondyqtan maqalada qarastyrylyp otyrǵan qurama halqy da bir kezderi qa­zaqtyń quramyndaǵy rý-taıpalardyń jıyn­tyǵynan (keıbir derekterde ár­túrli ult ókilderinen) qalyptasyp, tarıhı sebepterge baılanysty qurama ataýy­men sýbetnosty qurady desek, bú­ginde olardyń barlyǵy derlik ózderin ózbektiń ishindegi qurama – jalaıyr, qurama-teleý, qurama-ózbek, qurama-tájikpin dep te ataıdy. Sondaı-aq keıbir zertteýlerde jáne ózimiz el arasynan jı­naǵan dalalyq etnografııalyq materıaldarda aqparat berýshiler qurama halqy tek qazaq halqynyń rý-taıpalyq quramynan ǵana quralmaǵandyǵyn, basqa da tájik, ózbek t.s.s. halyqtardan qural­ǵan qurama toby bar ekendigin aıtady.

Sonymen quramalar jóninde arnaıy zertteý jumysyn jazǵan Faızıevtiń sózimen aıtqanda Ahanǵaran quramalary tarıhı túrde qalyptasqan ózine tán etnıkalyq toptyń bir túri retinde ózindik ádet-ǵuryptary bar. Alaıda jedel ýrbanızaııalaný nátıjesi ulttyq-jergilikti (psıhıkalyq jáne jergilikti) etnıkalyq dástúrlerdiń umytylýyna sebep boldy. Qoryta aıtqanda, qurama halqy Ózbekstan Respýblıkasynyń 1926 jylǵy sanaǵynda respýblıka halqynyń birshamasyn quraǵanmen, 1930 jyldardan bastalǵan esepterde kóp kórinis bermeıdi. Sondaı-aq 80-jyldaryna deıin ózin quramamyz dep kelgen halyq búginde ózderin tek qurama-ózbekpiz, qurama-tájikpiz deý kezdesedi, biraq halyq ara­syn­da qurama-qazaqtar da bolǵan degen áńgimeni estýge bolady.

 

Bıbızııa Qalshabaeva,

t.ǵ.d., professor m.a.

ál-Farabı atyndaǵy

Qazaq ulttyq ýnıversıteti

Sońǵy jańalyqtar