8 Jeltoqsan, 12:41 667 0 Suhbat Túrkistan Gazeti

Altyngúl Serkebaeva: Árbir qoıylym aldynda qatty qobaljımyn

Altyngúl Serkebaeva – Q.Qýanyshbaev atyndaǵy akademııalyq qazaq mýzykalyq drama teatrynyń aktrısasy. 2016 jyly aktrısa Darııash rólin beınelegen A.Chehovtyń «Shıe» komedııasy Táýelsizdiktiń 25 jyldyǵyna arnalǵan Qazaqstan drama teatrlarynyń XXIV respýblıkalyq festıvalinen «Úzdik spektakl» nomınaııasy ıegeri atansa, Orta Azııa memleketteriniń «Qazaqstan – Eýrazııa júregi» VI halyqaralyq Qazaqstan drama teatrlarynyń festıvalinen Gran-prı júldesin utyp alǵan. Atalǵan qoıylym halyqaralyq sarapshylardyń joǵary baǵasyn alǵan bolatyn. Bıyl aktrısa Altyngúl Erbolqyzy «Daryn» memlekettik jastar syılyǵynyń ıegeri atandy. Osy oraıda aktrısamen kezdesip, áńgimelesken bolatynbyz.

 

– Altyngúl, «Daryn» memlekettik syılyǵyn alýyńyzben qut­tyqtaımyz. Memlekettik syılyqqa usynylyp jatqanyńyzdy bildińiz be?

– «Daryn» syılyǵyna usynylyp jatqanymdy bilgen joqpyn. Bul men úshin kútpegen jaǵdaı bol­dy. Óz esimimdi jeńimpazdar qa­tarynan estigende tańǵaldym. Ish­teı «men áli ondaı dárejege jet­pedim» degen qorqynysh boldy. Árip­testerim «Sen laıyqtysyń, biz seniń jeńip shyǵatynyńdy bil­dik» degennen keıin kóńilim or­nyna túse bastady. Syılyqty alý – bir eńbek, ary qaraı syılyq aty­na laıyq bolý tipten bólek ju­mys. Endigi jerde tek talmaı eń­bektenýim qajet dep oılaımyn. Óıt­keni jas aktrısa retinde maǵan áli kóp izdenis kerek.

– Ózińiz halyq aspaptar bó­li­min qyl-qobyz klasy boıyn­sha úzdik bitiripsiz. Aktrısalyq ónerge bet burýyńyzǵa ne sebep boldy?

– Men aktrısa bolýdy bala kú­nim­nen armandaǵanmyn. Osy jol­da ata-anam da betimnen qaqpa­dy, aktrısa bolyp qalyptasýyma qoldarynan kelgenshe bar jaǵdaıdy jasady. Anam «aktrısa bolǵyń kelse, jan-jaqty bolýyń kerek» dep aıtatyn. Sondyqtan   mektep kezinen sportpen aınalysyp, bıge, horǵa qatystym. Án aıtýdy bilemin, bıleı alamyn, sporttan habarym bar, endi maǵan nota taný kerek degen oımen 9-synyptan soń Jezqazǵan qalasyndaǵy mýzykalyq kolledjge «Qyl-qobyz» klasyna oqýǵa tapsyrdym. Boıymdaǵy talantymdy baıqaǵan bolar, stýdent atanǵan jyly-aq, aktrısa Raıhan Ibraeva men akter Dosjan Janbotaev S.Qojamqulov atyndaǵy mýzykalyq drama teatrynda aktrısa bolyp jumys isteýge usynys jasady. Men qýana-qýana kelistim. Osylaısha tórt jyl boıy qobyz klasy men aktrısalyq sheberligimdi birge shyńdadym.

Kolledj bitirgen soń elordadaǵy Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetin «Drama teatr jáne kıno aktery» mamandyǵy boıynsha bitirdim. 4-kýrsta arnaıy kastıng arqyly Q.Qýanyshbaev atyndaǵy akademııalyq qazaq mýzykalyq drama teatryna jumysqa qabyldandym. Teatrda jumys istegen ózime unaıdy, óıtkeni teatr arzan shoýdyń orny emes, pafos emes. Bul jerde sahnalanatyn qoıylymdar halyqqa oı salatyn, adam­nyń óz tarıhyn tanýyna yq­pal etetin dúnıeler.

– Teatr repertýaryndaǵy kóptegen qoıylymda oınaısyz. Ózińizdiń janyńyzǵa jaqyn rólińiz bar ma?

– Osy teatrda jumys istegenime bes jyldyń kólemindeı ýaqyt boldy. Rólderimdi úlken-kishi dep bólip-jara almaımyn, maǵan barlyq rólim ystyq. Men úshin úlken jáne orta býynmen bir sahnada oınaý úlken mártebe. Óz zamandastarymmen de jumys isteý ońaı, jumys barysynda qınalyp kórgen joqpyn.

Men úshin mańyzdysy – halyqtyń qoıylymdy izdep, teatrǵa kelgeni. Osy kúni kórermender sany artyp keledi. Turaqty túrde qoıylymdardy tamashalaıtyn kórermenge qarap súısinemiz. Sahnada ról oınap jatsaq ta, kórermenniń ózimizge degen yqylasy men mahabbatynyń energetıkasyn sezinip turamyz.

– Ózińizdiń sahnadaǵy oıynyńyzǵa kóńilińiz tolmaıtyn, kórermenge keıipkerdiń obrazyn asha almaǵan sátter jıi bola ma?

– Óz oıynyma kóńilim tolmaıtyn sátter óte kóp. Ondaı sát­terde jan balasymen sóıleskiń kelmeıdi, esikti jaýyp alyp, qoıylym barysyndaǵy ózińniń qatelikteriń týraly oılanyp, aınaǵa qarap óz-ózińmen sóılesip, ishteı oı arpalysyna túsesiń. «Ózime kóńilim toldy, keremet oınadym degen kúnnen ary qaraı óspeısiń» degen ustazdarymyzdyń sózi mıymyzda jattalyp qaldy. Jalpy, árbir kásibı akterdiń ózine eshqashan kóńili tolmaıtyn sııaqty. Keıde róliń ózińe jaqsy shyqqan sııaqty bolady. Biraq árqashan odan da jaqsy isteýge bolatyn edi degen oıda bolamyn. Bul degenimiz – ónerge degen qushtarlyqtan týyndaıtyn talpynys, izdenis dep bilemin.

– Ózińiz basty rólderdiń birin oınaǵan «Arpalys» telehıkaıasy qarasha aıynan bastap kórermenge jol tartty. Jańa serıaldy kórermen qalaı qabyldap jatyr?

– «Arpalys» – meniń kıno álemindegi basty rólderdiń birin oınaıtyn alǵashqy serıalym. Buryn epızodtyq rólderge túsip júrgen men úshin bul telehıkaıa úlken tájirıbe mektebi boldy. Bizdiń otandyq medıa naryqta kásipkerlerdiń ómiri men tirligin kórsetetin telehıkaıalar az. Serıal barysynda kórermen dostyq pen satqyndyqqa kýá bolyp, ádemi mahabbat hıkaıasyn tamashalaı alady. «Arpalys» sekildi jańa dúnıeler qazirgi kórermenge kerek dep oılaımyn.

Jalpy, árbir qoıylym aldynda qatty qobaljımyn. Biraq sahnaǵa shyqqanda bárin umytyp ketemin. Áli ekranǵa úırenbegendikten bolar, kıno túsirilimi barysynda boıymdaǵy qobaljý róldi oınap bitkenshe ketpedi. Qolymnan kelgenshe jaqsy oınap shyǵýǵa tyrystym. Kórermen jyly qabyldap, kıno álemine degen talpynysymdy jaqsy baǵalap jatyr. Aldaǵy ýaqytta kınoǵa túsý týraly usynys bolyp jatsa, qabyldaýǵa daıynmyn.

– Qazaq kıno aktrısalary jasandy oınaıdy, sózderi jat­tandy, emoııasy joq degen syn-pikirlermen kelisesiz be?

– Ondaı pikirdi jıi estip júrmiz. Kıno álemi – úlken sala. Onda tek akterler ǵana jumys istemeıdi. Bul jaǵdaıǵa birjaqty qaraýǵa bolmaıdy dep oılaımyn. Kóp jaǵdaıda rejısser aktrısaǵa daıyndyqqa óte az ýaqyt berip jatady, sózin jattaýǵa múmkindik bolmaıdy. Mundaı jaǵdaıda
aktrı­sa qandaı obraz shyǵara alady? Árıne, obrazdy óz boıyna to­lyq sińire almaǵan soń ekrannan jasandy bolyp kórinýi múm­kin. Biraq óz rólin ádemi alyp shy­ǵýdy qalamaıtyn akter bolmaıdy.

Araılym

JOLDASBEKQYZY

Sońǵy jańalyqtar