5 Jeltoqsan, 12:30 451 0 Rýhanııat Anar LEPESOVA

«Túrki jazýy kúnin» belgileý usynyldy

1893 jyl 25 qarasha. Bul – tórúk rýnıka jazýynyń [pishi­giniń] jumbaq syry ashylǵan tarıhı mańyzdy data. Osy mádenı oqıǵaǵa baılanysty Tuńǵysh Prezıdenttiń «Rýhanı jańǵyrý», «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalalaryna oraılastyryp Almatyda Shet tilder jáne iskerlik karerasy ýnıversıteti, Kúl­tegin ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń uıytqy bolýymen ǵylymı kon­ferenııa ótti. Jıynǵa «ULY BODÝN» tarıhy, mádenıeti men dástúrin zertteý uıymy ókilderi, tarıhshylar men til mamandary qatysty. 

Budan 126 jyl buryn dat ǵalymy Vıl­gelm Tomsen (1842–1927) Danııa Ǵylym akademııasynyń kezekten tys má­jilisinde Mońǵolııanyń Orqun ózeni boıynan tabylǵan tasbitikke bádizdelgen jumbaq jazýdyń syryn ashyp, deshıfrovkasyn jasady. Bir ǵajaby, ǵalymnyń maǵynasyn anyqtap, alǵashqy oqyǵany  [Táńiri], odan keıingi  [Tórúk] sózi ekeni tańǵaldyrady. Ǵylymı ortada «fın-ýgor» german jazýy dep san-saqqa jú­girtip, pikirtalas týǵyzǵan daýly má­selege Vılgelm Tomsen núkte qoıdy. Osy ashqan jańalyǵy arqyly ol bir keshte álemge áıgili ǵalym, tanymal tulǵaǵa aı­naldy. Vılgelm Tomsen Kúlteginge qoıyl­ǵan tasbitik ustyndy tuńǵysh oqý ar­qyly tórúk tiliniń tóltýma jazýy men órkenıetin muqym adamzat qoǵamyna jarııa etti.

Tórúktaný ǵylymynyń qalyptasýy Vılgelm Tomsenniń tórúk rýnıkasynyń syryn ashqan eńbeginen bastaý alady. Adamzat mádenıetinde Vılgelm Tomsen esimi atala qalsa, tórúk jazýy men órke­nıe­tin qaıtadan jańǵyrtqan ǵylymı er­ligi kópshiliktiń kókeıinde tura qalýy zańdylyq. Endeshe, bizdiń rýhanı mádenıe­timizde erek oryn alatyn dat ǵalymynyń esimin ulyqtap, onyń eńbegin urpaq sanasyna sińirýge baǵyttalǵan is-sharalar uıym­dastyrylýy tıis. Ásirese, «qazaqtyń tóltýma jazý mádenıeti, tarıhy joq» dep baıbalam salyp, jalǵan ataqqumarlyqpen aınalysyp júrgenderdiń kózin ashyp, kókiregin oıatý úshin «Tórúk jazýy kúnin» atap ótýdiń mán-mańyzy zor. Ǵylymı kon­ferenııada osyndaı oı aıtqan ǵa­lymdar  25 qarashany elimizde «Tórúk jazýy kúni» retinde resmı bekitýdi usyn­dy.

Sońǵy jańalyqtar