15 Qarasha, 09:52 306 0 Ekonomıka Anar LEPESOVA

Búgin – Ulttyq valıýta kúni

Búgin Qazaqstan táýelsizdiginiń aıǵaǵy – Ulttyq valıýta kúni. Osydan týra 26 jyl buryn tól teńgemiz aınalymǵa enip, ulttyq valıýtanyń tarıhy bastalǵan edi.

1993 jyldyń qazan-qarasha aılarynda Qazaqstan rýbl aımaǵynan tolyqtaı shyǵyp, 15 qarasha kúni teńge resmı aınalymǵa engen bolatyn. Eski aqshany qazaqstandyq teńgege aıyrbastaý sol jyldyń 15 qarashasy kúni tańǵy 8.00-de bastalyp, 20 qarasha kúni 20.00-de aıaqtalǵan edi. Ulttyq bank alǵashqyda 1 teńgeni sol kezdegi 1000 rýblge baǵalaǵan bolatyn. Alaıda, keıin elimizdiń saıası jáne áleýmettik, memleketaralyq qatynastary eskerilip, 1 teńge 500 rýbl baǵamynda belgilendi.

Este bolsa, teńge aınalymǵa enerdiń aldynda úsh kún buryn Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev: «Qazaqstan Respýblıkasynda Ulttyq valıýta engizý týraly» Jarlyq shyǵarǵan bolatyn. Jalpy, tól teńgemizdi daıyndaý jumystary 1992 jyly qolǵa alynyp, sol jyldyń 27 tamyzy kúni Ulttyq bank teńge kýpıýrasynyń úlgilerin bekitti. Al erteńinde qazaq valıýtasyn ómirge keltirgen sýretshiler Tımýr Súleımenov, Meńdibaı Alın, Aǵymsaly Dúzelhanov, Qaırolla Ábjálelovter Anglııaǵa attandy. 1993 jyly alǵashqy teńge partııasy Anglııanyń eń kóne ári áıgili «Harrıson jáne uldary» fabrıkasynda basyldy. Teńgeni elge tasymaldaý úshin tórt IL-86 ushaqtary Tumandy Albıon eline 18 márte qatynady. Tól valıýtamyzdyń alǵashqy partııalaryn saqtaý úshin arnaıy jerasty qoımalary daıyndalyp, dál osy qoımalardan ulttyq teńgemiz elimizdiń barlyq óńirlerindegi bankterge 8 kún ishinde jetkizilgen edi.

Bul jaıynda Elbasymyz Nursultan Nazarbaev bylaı dep eske alǵan edi: «Il-76» tórt ushaǵyn jaldap alyp, aqshamyzdyń 60 paıyzyn tasyp ákeldik. Bul óte qupııa operaııa edi. Qujattarǵa: «Memleket basshysynyń salynyp jatqan rezıdenııasyna kerekti múlik» dep jazyldy. Oǵan deıin oblystarda jerasty qoıma jasatyp qoıdyq. Tórt ushaq aptasyna London-Oral, odan oblystarǵa deıin árli-berli on segiz reıs jasap turdy. 12 qarashany men aqshany engizý kúni dep jarııaladym. Jıyrma kúnge jeter jetpes ýaqyt qaldy. UQK basshylarynyń bárin operaııany ótkizýge jumyldyrdym. Eń qıyny aqshany barlyq aýdandarǵa, barlyq bankilerge jetkizý. Ol segiz kúnniń ishinde atqarylyp shyqty. Bálkim dúnıejúzinde jańa aqshany engizý tap osyndaı tez ári tabysty júzege asyrylǵan joq shyǵar»...

Eń alǵashqy teńgemizde belgili tarıhı tulǵalardyń portretteri, Alataý men Kókshetaý kórinisteri, Qoja Ahmet Iassaýı kesenesiniń beınesi, Mańǵystaýdan tabylǵan tastaǵy tańbalar paıdalanyldy. Bir teńgelik banknotqa Ábý Nasyr ál-Farabı, úsh teńgelikte Súıinbaı, bes teńgelikte Qurmanǵazy, on teńgelikte Shoqan, jıyrma teńgelikte Abaı, elý teńgelikte Ábilqaıyr han, júz teńgelikte Abylaı han beınesi somdaldy. Keıinnen teńgemizdegi tarıhı tulǵalardyń beıneleri alynyp tastalǵanymen valıýtamyzdyń quny túsken joq.

Máselen, búkil álemniń banknot kollekıonerleriniń táýelsiz birlestigi bolyp tabylatyn Halyqaralyq banknot qoǵamdastyǵy jyl saıyn ınternet-daýys berý arqyly jyldyń eń úzdik banknotyn tańdaıtyndyǵy belgili. Dál osy qoǵamdastyq «2011 jylǵy eń úzdik banknot» ataǵyn 2012 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 20 jyldyǵyna arnalǵan nomınaly 10 000 teńgelik eskertkish banknotyna bergen bolatyn.

Kelesi jyly da Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Bankiniń «Qazaq Eli» serııasynan nomınaly 5 000 teńgelik banknoty ekinshi ret «2012 jylǵy eń úzdik banknot» ataǵyn ıelendi. Al Túrki jazba eskertkishine arnalǵan, nomınaly 1 000 teńgelik «Kúltegin» eskertkish banknotyna berilgen úshinshi «2013 jylǵy eń úzdik banknot» ataǵy táýelsiz Qazaqstan jylnamasyndaǵy tarıhı mańyzdy sát boldy. Óıtkeni, osy kezge deıin birde-bir eldiń ulttyq valıýtasy úsh marapat alyp kórgen emes.

Tól valıýtamyzdyń alǵash paıda bolýy, ózgerýi jáne túrlenýi tarıhy: 1992 jyldyń 27 tamyzy kúni Ulttyq bank teńge kýpıýrasynyń úlgilerin bekitti. Ertesine qazaq valıýtasyn ómirge keltirgen sýretshiler Tımýr Súleımenov, Meńdibaı Alın, Aǵymsaly Dúzelhanov, Qaırolla Ábjálelovter Anglııaǵa attandy.

1992 jyly teńge dızaınyndaǵy portretter bekitildi. Teńge Ulybrıtanııada basylyp shyqty.

1993 jyldyń 12 qarashasy kúni Elbasy Nursultan Nazarbaev «Qazaqstan Respýblıkasynda ulttyq valıýta engizý týraly» Jarlyqqa qol qoıdy.

1993 jyldyń 15 qarashasynda Táýelsiz Qazaqstan Respýblıkasynyń tól valıýtasy aınalymǵa endi. Eski aqshany qazaqstandyq teńgege aıyrbastaý 1993 jyly 15 qarashada saǵat 8.00-de bastalyp, 20 qarashada saǵat 20.00-de aıaqtaldy. Ulttyq Bank bastapqyda 1 teńgeni sol kezdegi myń rýblge baǵalaǵan bolatyn. Degenmen, elimizdiń saıası, áleýmettik máseleleri jáne memleketaralyq qatynastar eskerilip 1 teńge 500 somǵa bekitildi.

1994 jyly qaǵaz tıyndardyń ornyna jezden jasalynǵan 2,5,10, 20 jáne 50 nomınaldy monetalar shyqty. Ulttyq valıýta banknot jáne moneta túrinde aınalysqa engizildi. Qazir banknot - Ulttyq Banktiń Almaty qalasyndaǵy Banknot fabrıkasynda, al moneta - Óskemendegi Moneta saraıynda shyǵarylady.

El Prezıdentiniń Jarlyǵymen 1997 jyldan beri 15 qarasha tól valıýtamyzdyń týǵan kúni ári qarjygerler kúni bolyp belgilendi. 2006 jyly 15 qarashada jańa úlgidegi banknottar aınalysqa engizildi.

 

Sońǵy jańalyqtar