14 Qarasha, 11:12 1387 0 Rýhanııat Túrkistan Gazeti

Sherýbaı Qurmanbaıuly: Memlekettik tilmen  teń qoldanylatyn til bolmaýy tıis

– Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev qazaq tili ultaralyq til bolýy tıis dedi. Qazaq tili ultaralyq qatynas ti­li bolýy úshin ne isteýimiz qajet?

– Eger tildik zańnama, tildik quqyq tur­ǵysynan qarar bolsaq, qazaq tili qa­zirdiń ózinde elimizdegi ultaralyq qarym-qa­tynas tili qyzmetin atqarýy tıis edi. Nege deısiz be? Óıtkeni ol – memlekettik til. Memlekettegi barlyq resmı qarym-qa­tynas, shaǵyn tildik qaýymdastyqty aıt­paǵanda azamattardyń kez kelgen qo­ǵamdyq oryndaǵy ózara tildik qa­ty­nas­tary eldiń memlekettik tilinde júzege asy­rylýǵa tıis. Biraq bizdiń memlekettik ti­limizdiń zań júzindegi mártebesi bol­ǵanymen, is júzindegi qoldanysy oǵan sáı­kes kelmeı otyr.

Memlekettik til – memlekettiń búkil aý­maǵynda qoǵamdyq qatynastardyń bar­lyq salasynda qoldanylatyn, már­tebesi Konstıtýııada bekitilgen memlekettik basqarý, zań shyǵarý, sot isin júrgizý jáne isqaǵazdaryn júrgizý tili. Bilim berý, baılanys (poshta, telegraf) pen buqaralyq aq­parat taratý da el aýmaǵyndaǵy mem­lekettiń tilinde júzege asyrylady. Mem­le­kettik til memlekettiń saıası-áleýmettik, ǵylymı-ekonomıkalyq, mádenı-rýhanı ómirinde halyqty biriktirý, yqpaldastyrý qyzmetin atqarady. Memlekettik tildiń eń mańyzdy, eń basty qyzmetiniń biri – kóp­ultty, kópetnosty memlekettegi ulta­ralyq qatynastyń negizgi quraly bolý. Ol tildiń qoǵam ómiriniń barlyq salasyndaǵy qoldanysyn tilge mártebe bergen memleket óziniń quqyq qorǵaý organdary men memlekettik qurylymdary, Konstıtýııa­sy men Til týraly jáne basqa da zańdary arqyly qamtamasyz etýge tıis. Eger ol min­detti júzege asyra almasa, onda má­se­leniń sebepteri anyqtalýy  qajet.  Til saıasatyn júrgizý tujyrymdamasyn, tildik zańnamany qaıta qaraý, jetildirý qajet bolýy múmkin. Ókinishke qaraı, qazaq tili 30 jylǵa taıaý ýaqytta áli memlekettik til már­tebesine saı qoǵam ómiriniń barlyq sa­­lasynda keńinen qoldanyla almaı otyr. Eger memlekettik til atyna saı óz qyz­metin atqarsa, sony qamtamasyz ete al­saq, ol sóz joq ultaralyq qatynas tili­ne aınalady.

– Shyndyǵyn aıtqanda, qazirgi qol­danystaǵy Til týraly zań o basta res­mı tilge baılanysty múmkindigi shek­teýli edi. Búginde tipten múmkin­dik­teri shekteldi. Sodan da jańa zań qa­byldaý isi áldeqashan qajettilikke aı­nalǵan.

– Qazirgi qoldanystaǵy Til týraly zań 1997 jyly qabyldandy. Odan beri 20 jyl ýa­qyt ótti. 1989 jylǵy halyq sanaǵy boıyn­sha el halqynyń 41 paıyzy qazaq  bol­sa, qazir 70 paıyzdan asty. Qazaq mek­tepteriniń, olardy bitirgenderdiń, qazaq mek­tebine baratyndardyń sany jyl saıyn artyp otyr. Jalpy eldegi tildik ahýal 90-jyldardaǵydan, Til týraly zań shyq­qan kezeńdegiden kóp ózgerdi. Alaıda osy jaǵdaıatqa sáıkes qazaq tiline, onyń óri­sin keńeıtýge degen qoǵamdaǵy suranys pen talap, oǵan degen qajettilik te son­sha­­lyqty artty deý qıyn. «Qazaq tiline de­gen qajettilik týǵyzylmaı otyr» degen pi­kir ár jerde kúnde aıtylady. Sol qa­jettilikti týǵyzýdyń eń tıimdi joly – tildik zańnamany jetildirý, zań talaptaryn kúsheıtý. Ata zańnyń 7-baby barsha­myz­ǵa belgili. Til týraly zań talaptary da soǵan baǵynady. 4-bapta: «Qazaqstan Res­pýblıkasynyń memlekettik tili – qa­zaq tili» delinse, kelesi 5-bapta: «Memlekettik uıymdarda jáne jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynda orys tili resmı túrde qazaq tilimen teń qoldanylady» dep tur. Zańymyz solaı dep turǵannan keıin de 30 jyl ótse de, qazaq tili qoǵam ómiriniń barlyq salasynda qoldanylatyn, shyn máninde memlekettik tilge aınala alǵan joq. Kúnde aıtylatyn 100 nasıhat, 1000 ýaǵyzymyz nátıje bermedi. «Elińniń memlekettik tilin bilý – paryzyń», «azamattyq boryshyń» degen sózder azamattarymyz­dyń ar-uıatyna áser etip, tildiń qoldany­syn keńeıte almady. Qaıta-qaıta aıtyla bergen soń osy sózderdiń qadiri qashyp, eldiń qulaǵy úırenip, eshkim elemeıtin jaǵdaıǵa jetken sııaqty. Tipti, el aldynda ýáde bergen talaı mınıstrler men laýazymdy basshylar zań talaby naqty bol­maǵannan keıin aıtqandaryn artynsha umytyp, ýádelerin jutyp qoıýdy ádetke aınaldyrdy. Til týraly zańnyń 23-babynda: «Memlekettik tildi belgili bir kó­lem­de jáne biliktilik talaptaryna sáıkes bilýi qajet kásipterdiń, maman­dyq­tardyń jáne laýazymdardyń tizbesi Qazaqstan Respýblıkasy zańdarymen belgilenedi» de­lin­gen edi. Táýelsizdigimizdi jarııala­ǵany­myzǵa shırek ǵasyrdan assa da sol tizbe áli belgilenbeı otyr. Osy bapta aı­tylǵan zańdar da qabyldanǵan joq. Til­dik zańnamamyz osylaı bolyp tur­ǵanda, onyń memlekettik tildiń mereıin ósirip, mártebesin bıiktetedi, oǵan suranys týǵyzady dep qalaı aıtýǵa boldy? Son­dyq­tan «qazaq tilin qoldansań da bolady, orys tilin qoldansań da bolady» degen sol­qyldaq zańnyń talaptaryn naqtylap, ár tildiń orny men qoldanys aıasyn aıqyn kórsetip beretin ári oryndalýy qadaǵa­lanatyn memlekettik til týraly zań kerek ekendigi eshqandaı talas týdyrmaıdy.

– Latyn álipbıine kóshý eldegi qa­zaq tiliniń qoldanys aıasynyń keńe­ıýine jol asha ma?

– Qazaq tiliniń qoldanys aıasynyń keńeıýi bizdiń qaı grafıkany paıdalana­ty­nymyzǵa tirelip turǵan joq. Memleket ózi zańmen mártebe bergen tilge qajettilik týǵyzyp, onyń ómirdiń barlyq salasyn­daǵy qoldanysyn qadaǵalasa, talap etse, ony azamattardyń báriniń úırenýine tıisti jaǵdaı týǵyzsa, eń bastysy otandyq bilim berý júıesin jappaı memlekettik tilge kóshirse, jazýdyń qaı tańbaǵa negizdelgenine qaramastan, sol tildi el halqy túgel meńgeredi. Sondyqtan kırıll álipbıinen qutylǵan kúni orystildi qa­zaqstandyqtardyń bári qazaqsha saırap ketedi, qazaq tiliniń órisi birden keńeıip shyǵa keledi deýge bolmaıdy.

– Latyn negizdi álipbıge kóshýden utar tustarymyz qaısy?

–  Eń aldymen, májbúrli túrde engizil­gen kirme dybystardan, basy artyq tań­ba­lardan arylyp, ult tiliniń tól dybys­tyq júıesin qalpyna keltirýge, álipbıimiz ben emle erejelerimizdi yqshamdaýǵa múm­kindik alamyz. Eger Ahmet Baıtursyn­uly anyqtap bergen 28 dybysty tańbalaıtyn tól álipbıimizdi qalpyna keltire alsaq, sol mindet oryndalady. Son­daı-aq otarlaý saıasatynyń bir belgisi, negizgi quldarynyń biri retinde engizilgen ústem tildiń grafıkasynan arylyp, keń taraǵan ári zamanaýı tehnologııaǵa kó­birek beıimdelgen latynǵa negizdelgen jańa álipbıge kóshý otarsyzdanýdyń, ult­tyq jańǵyrýdyń sıpaty retinde kó­rinedi, qoǵamdyq sanaǵa qozǵaý salady de­gen úmittemiz. Orystildi aqparattyq keńis­tiktiń órisi birshama tarylyp, odan aı­ryqshalanatyn óz jazýy arqyly aq­parat alatyn ulttyq keńistikti keńeıtýge múmkindik týyndaıdy degen de boljam bar.

– Qazirgi álipbıge ózgeris engizý qa­jet dep sanaısyz ba?

– Iá, solaı dep sanaıtyndar qataryn­da­myn. Biriniń artynan birin usynǵan álip­bılerdiń eshqaısysy tildiń dybystyq júıesin dál beınelegen, kásibı biliktilikpen jasalǵan álipbı bola almady. Óki­nish­ke qaraı, úshinshisi de minsiz bolmaı shyq­ty. Ol týraly mamandar aıtýdaı-aq aıtyp  jatyr. Bul istiń osylaı bastalyp, álip­bı usyný jumystarynyń júıesiz júr­gizilýi latyn álipbıine kóshý ıdeıasyna, úlken úmitpen bastalǵan mańyzdy qa­damnyń sátti júzege asýyna salqynyn tıgize bas­tady. Eger álipbıdiń kemshilikteri túzetilmeı, osy nusqaǵa negizdelgen oqýlyqtar men kitaptar, gazet-jýrnaldar shyǵaryla bastasa, jańa álipbıge degen jurtshylyqtyń kózqarasy múlde ózgerip, odan jerı bastaýy múmkin. Sondyqtan bul is­ke óte sergek qarap, aldyńǵy qatelikterdi qaıtalamaıtyn, aıqyndalǵan kemshilikter túzetilgen álipbı nusqasyna toq­talýdan basqa jol joq.

– Siz termıntaný salasynyń ma­ma­ny­syz. Latynǵa kóshkende myń­daǵan kir­me termınderdi jazý máselesi qa­laı sheshiledi?

– Jańa álipbıge kóshý kezinde ma­man­dar­dy da, kópshilikti de kóbirek tol­ǵan­dyryp otyrǵan máseleniń biri osy – kirme ter­mınderdi jazý jaıy. Dál osy shet tilderinen engen termınderdi tańbalaý máselesinde lıngvıst ǵalymdar men til tutynýshylarynyń báriniń oılary bir jerden shyǵa bermeıdi. Emle erejelerin jasap jatqan ǵalymdardyń qazirgi jańa álip­bıdegi 32 áripti paıdalana otyryp jaz­ǵan kirme sózderiniń birqataryn qa­byl­daǵysy kelmeı ıo, , , e, ıý, ıa sııaqty tań­balardy izdep júrgen til sóılermen­deri de bar. Álipbı aýystyrý kezinde osyn­daı jaǵdaılardyń bolatynyn da esepke alǵanymyz jón. Eger aldaǵy ýaqytta qazirgi bekitilgen álipbı nusqasynan v, f, h, H, ch sııaqty tańbalar alynyp tastalar bol­sa, bul másele tóńiregindegi áńgime qa­zirgiden de arta túsedi. Jurtshylyq má­denı shok alǵandaı bolmaýy úshin, lıng­vıs­­ter qaýymynyń aldynda termınderdi ult tiliniń tól tabıǵatyna, dybystyq júıe­sine ıkemdep jazýdyń mán-mańyzy men qajettiligin túsindirý jumystaryn júrgizý mindeti tur. Eger kópshilikti osy­ǵan daıyndamaı, júıeli túsindirý ju­mys­taryn aldyn ala júrgizbeı «Endigi jerde by­laı jazasyńdar» degen jaǵdaıda jurt tóbesinen jaı túskendeı dúrligip, jańa emleni qabyldaýy qıyn bolady. Se­be­bi qazaqstandyq lıngvıstıkalyq qaýym uzaq ýaqyt óz tiliniń termınderin ózgeniń orfografııalyq erejesi boıynsha jazyp, aıtyp daǵdylanyp qaldy. Keńestik júıe qu­laǵanymen 70 jylda onyń sanaǵa sińi­rip ketken sabaǵy, bilim berý júıesi ar­qyly úıretip ketken dástúri qaldy. Kırıll álipbıi engen kezden bergi kezeńde biz­diń qaýymnyń kirme sózder qura­myn­daǵy jat dybystardy ózine ıkemdep alý dástúri umytylǵan, bóten sózderdi beıimdep alý qabileti álsiregen. Kóz, qulaǵy orys tilindegideı jazylǵan termınderge ábden úırengendikten qazirgi azdaǵan óz­geristerdiń ózin kóp kórip otyrǵandar álipbıde qalǵan kirme dybystar tańbasyn atasynan qalǵan muradaı qorǵaýǵa daıyn ekenin umytýǵa bolmaıdy. Solardyń yrqyna kónip, álipbıdi tól dybystyq júıeni dál beınelegen Ahańnyń nus­qasyna qaıtara almasaq, onda tildik reformamyz jartykesh bolyp, álipbı aýystyrýdaǵy eń basty maqsatymyzǵa jete almaımyz. Qazaq úshin túkke keregi joq alty áripten (ıo, , , e, ıý, ıa) aryl­ǵanymyzdy úlken jetistik sanap, osyǵan da shúkir deıtin bolsaq, onda orta jolda qalǵanymyz. «Qazaq tiliniń aıtylym sózdigin» (2001j.) jasap, jarııalap ketken fonetıst ǵalym Saparhan Myrzabek «Keńespen birge «topan sýyndaı qaptap kelgen» (H.Dosmuhameduly) orys sózderin Ahań bastaǵan alyptar halyq tiliniń tezine salyp, tez-aq jýasytyp tasta-
dy» dep jazyp edi. Al búgin kún tár­tibinde: «Jańa álipbı men emle taǵ­dyryn sheshýdi mindetine alyp otyrǵan tilshiler qaýymy olardy jýasyta ala ma, álde, ózderi jýastyq tanytyp, kirme tań­balarǵa tórden oryn bere me?» degen má­se­le  tur.

– Olardy «jýasytý» sondaı qıyn má­sele me?

– Onyń qıyndyq týǵyzýynyń sebebi olar bizdiń úıimizge kirip, baıaǵyda tóri­miz­ge otyryp alǵan. Talaı qazaq kirme dy­bys­tar men sózderge sanasynyń tórinen oryn berip qoıǵan. Máseleniń qıyndyǵy da sonda bolyp otyr. Qonaqjaı halyq re­tinde olardy qaldyrýǵa  da bolar edi. Biraq kirme tańbalar men termınder tórimizge aıaǵyn sheshpeı shyǵyp ketken. Alash ardaqtylarynyń sózimen aıtqanda, kirme termınder tilimizge ústine «qa­zaq­tyń shapanyn jamylyp, tymaǵyn kımeı» ki­rip ketken. Sondyqtan da dybystyq júıe­mizdi buzyp, beınelep aıtqanda «tó­rimizdi bylǵap tur». Endi jańa emlemizdi de solarǵa ıkemdep jasaýǵa týra kelip otyr. Áıtpese, ózge tilden sóz almaıyq dep otyrǵan eshkim joq. Solardy alýdyń, jazýdyń tártibi álipbıge, emlege baryp tirelip tur ǵoı. Al osy máseleni jańa álip­­­bıge kóship jatqan eń ońtaıly sátte, qazirgi kezeńde sheship almasaq, kesh bolady. Keler urpaq ta olarǵa kózin úıretip, sanasyna sińirip alady. Oǵan olar emes, má­seleni utymdy sátte, urymtal tusta she­she almaı, solarǵa qaldyryp ketken bú­gingi urpaq, biz kináli bolamyz. Sol sebep­­ten dál qazirgi kezeńde bizdiń moı­ny­myzda úlken jaýapkershilik tur.

– Suhbatyńyzǵa raqmet. Álip­bıi­miz qazaq tiliniń dybystyq júıesine shaq keletin qalypqa túsip, soǵan ıkem­delip jasalǵan emlemizdiń  beki­tilýi­ne tilektespiz!

 

Suhbattasqan

Daǵjan Beldeýbaıuly

Sońǵy jańalyqtar