8 Qarasha, 11:02 569 0 Rýhanııat Túrkistan Gazeti

Saryarqanyń sardary Mustaqym Maldybaı nege eleýsiz qaldy?

Qaraǵandy oblysynyń ákimi Jeńis Qasymbektiń nazaryna!

Mustaqym Maldybaı!

HH ǵasyr basyndaǵy qazaq tarıhyndaǵy kórnekti tulǵa, saıası qaıratker, aty shyqqan belgili aǵartýshy, oqymysty. Basyn birden ashyp aıtatyn jaıt: búginde osy ulaǵaty mol Mustaqym Maldybaıdyń ne izdeýshisi, ne nasıhattaýshysy joq. Artynan sham alyp, eshkim izdemegen soń, tulǵa da tul. Joqtaýshysy bolmaǵan soń, esimi uzaq ýaqyt shań basqan arhıv sórelerinde jatyp, eńbegi eleýsiz qalyp keldi. Ár jyldary birdi-ekili zertteýshilerdiń ólke tarıhy týraly maqalalarynda bolmasa, oqytýshy, Alash tulǵasy Mustaqym Maldybaıdyń ómir joly, qoǵamdyq-saıası qyzmeti týraly tolyq derekti kólemdi dúnıe jazylmaǵan. El biletin málimet az, derek joqtyn. Biraq munyń bári bos sóz eken. Mustaqymnyń búgingi qazaqqa istegen qyzmeti, atqarǵan ónegesi mol, ushan-teńiz. Sóz tórkini esimi rýhanı jańǵyrý aldynda turǵan ulttyq rýhy bıik azamat Mustaqym Maldybaıdyń ómir joly men qyzmeti haqynda.

Mustaqym Maldybaı 1880 jyly Qarqaraly ýeziniń Edireı bolysynda dúnıege kelgen. Ýfa qalasyndaǵy túrki zııalysy Zııa Kamalı uıymdastyrǵan ataqty «Ǵalııa» medresesin tamamdaǵan. 1909-1912 jyldary Jetisýdyń Qaraǵash qalasyndaǵy «Mamanııa» mektebinde oqytýshy, oqý bóliminiń meńgerýshisi, mektep dırektory qyzmetterin atqarǵan. Biz «Mamanııa» mektebiniń tarıhyn zerttep júrip osy kisiniń aty-jónimen tanysyp, «Bul kim boldy eken?», «Qaı óńirdiń azamaty eken?» dep oıladyq ta, birden esim-soıyn jumys josparyndaǵy tizimge qosyp, málimet jınastyra bastadyq. L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń professory, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, alashtanýshy ǵalym Saǵymbaı Jumaǵuldyń keńesimen qaraǵandylyq ólketanýshy Ermek Baltashuly, ádebıettanýshy Sarjan Takırov, jýrnalıst-zertteýshi Meıramhan Jápek, qyzyljarlyq professor Zarqyn Taıshybaı, semeılik ólketanýshy Muratbek Kenemoldın syndy belgili aǵalardyń aldynan ótip, tulǵa týraly málimet almastyq. Sosyn, Almatydaǵy Ǵylym ordasyna qarasty Ortalyq ǵylymı kitaphananyń sırek qorymen jumys isteı otyryp, qaıratker-qalamgerdiń úsh kitabyn («Qazaqsha eń jańa álippe», «Qazaqsha oqý kitaby», «Iman hám namaz ıakı musylmandyq») taptyq jáne «Aıqap», «Qazaq», «Saryarqa», «Qazaq tili» basylymdaryna shyqqan birqatar maqalalaryn jınastyrdyq. Ahmet Baıtursynuly túzgen álipbımen (tóte jazý) jaryqqa shyqqan kitaptardy qazirgi álipbı júıesine túsirip, maqalalardy toptastyryp bolǵan soń, ómir jolyna qatysty málimet, derek jınaý kerek degen oı týdy.

Sosyn, kóneniń kózi bolǵan, keýdesi altyn toly jaýhar, Alashtyń irisi atanǵan, zamanynda «Halyq jaýynyń» urpaǵy bolyp ta, keıin ózi de «Alashshyl» degen jeleýmen Abaı murasyn zerttegeni úshin 25 jylǵa sottalǵan abaıtanýshy ǵalym, professor Qaıym Muhamedhanulynyń jeke arhıvinde bolýy múmkin degen úmitpen aqsaqaldyń qyzy, ult murasynyń janashyry, zertteýshi Dına Qaıymqyzy apaıyma habarlasyp, ákesiniń arhıvinen tulǵa týraly derekter bolsa berýin ótindim. Sonymen ne kerek, týra 25 qyrkúıek kúni (2019 jyl) elektrondy poshtama uzyn sany 32 qujat kelip tur. Jaýhar toly Qaıym aǵanyń arhıvinen shyqqan qazyna. Yjdaǵatty Dına ápkemniń qamqorlyǵymen joldanǵan sary qaǵazdar. Ár qujatty jeke-jeke ashyp, «ólgenim tirilip, óshkenim janǵandaı» kúı keshtim. Bul qujattar professor Qaıym Muhamedhanulynyń jınastyrǵan derekteri, Mustaqymnyń ata-tegine, ósken ortasyna, ómir jolyna qatysty tarıhı materıaldar men shejireler. Buryn-sońdy esh jerde jarııalanbaǵan bul qujattar mustaqymtaný ǵylymy úshin, tulǵanyń ómir jolyn hronologııalyq tártippen júıeleý úshin asa mańyzdy. Máselen, 1984 jyldyń 29 shildesinde Qaıym aǵa óziniń «Mustaqym, Ǵazıza Maldybaevtar» atty dápterine: «Mustaqym Mataquly Maldybaev 1882 jyly (keıbir qujatta 1880 jyly týǵan dep jazylǵan. Óz qolymen toltyrǵan anketada 1890 jyl dep kórsetilgen soń, biz osy jyldy týǵan jyly dep sanaımyz – E. N.) Semeı oblysynyń Qarqaraly ýezi Edireı bolysynyń №12 aýylynda dúnıege kelgen. Rýy – Qarakesek, Shanshar Keldibek. Ákesi Mataq kedeı sharýa bolǵan. Mataqtyń úlken balasy Sáýlet (Sharýa), Zeınesh, Mustaqym. Mustaqymnyń shyn aty – Sıqym eken. Medresede oqyp júrgende ustazdary «bul saǵan laıyq esim emes dep, Mustaqym dep at bergen eken» dep Mustaqym týraly estip-bilgenin tolyq jazypty. Biz de, basqa zertteýshiler de bul kúnge deıin Mustaqymnyń azan shaqyryp qoıǵan shyn esimi ıa ákesiniń esimi Mataq ekeni týraly bilmegen edik. Qaıym Muhamedhanulynyń jeke arhıvinen alynǵan qujattar, ata-tegine qatysty shejireler qaıratkerdiń ǵumyrnamasyn tolyq ári shynaıy jazýǵa se­bepker bolatyn birden-bir negizgi derekke aınalady. Qaıym aǵanyń jazǵanyna qaraǵanda, Mustaqym 5 jasynda ákesinen aıyrylyp, sheshesi Orynjannyń tárbıesinde ósken. Jastaıynan joqshylyq pen tarshylyqty sezinip, tarylyp ósken bala jalshy bola júrip, óz betinshe saýat ashyp, izdengen. Tek 13 jasynda ǵana júıeli bilim alýyna múmkindik týyp, atalas týysy Mádı Bápıulynyń kómegimen Ýfaǵa attanǵan eken.

Mustaqym Maldybaı – shyn máninde qazaq rýhanııatynyń joqshysy, ult ustazy bola bilgen Otan kisisi edi. Otan kisisi dep aıryqshalaýdaǵy sebebimiz – kitap ne oqýlyq joq qat zamanda qazaq jastarynyń bolashaǵy úshin, saýatsyzdyq jaılaǵan qazaq qoǵamy úshin oqytýshylyq qyzmetindegi jeke tájirıbesine súıene otyryp, kitap jazyp, oqýlyq shyǵarǵan Alash muǵalimi edi, sonan soń II Nıkolaı patsha taqtan qulap, ýaqytsha bılik ornaǵanda ózi syndy oqyǵan qazaq azamattarymen bas qosyp, Alash qalasynda (Semeı) azattyq týyn kóterip, I Alash áskerı polkin qurýǵa atsalysty. Semeıdegi qazaq komıtetiniń aǵzasy, qalalyq zemstvolyq keńestiń oryndaýshysy, keıinnen sot qyzmetterin abyroımen atqarǵan-dy. 1917 jyldyń kúzinde ótken Semeı ýezdik zemstvosy depýtattaryn saılaý kezinde Mustaqym Maldybaev №6 saılaý okrýgi boıynsha Álimhan Ermekov, Názıpa Quljanova, Aıtmuhamed Bolatovpen birge depýtattyqqa saılanǵan. Osy jyldary Semeı ýezdik zemstvosynda halyqqa bilim berý jónindegi komıssııanyń múshesi retinde jumys istegen. 1918-1919 jyldary Alash qalalyq dýmasynyń tóraǵasy Bıahmet Sársenovtiń orynbasary bolyp, shahardyń qoǵamdyq-mádenı ómirine belsene aralasqan. Mysaly, shákirtteri Júsipbek Aımaýytuly, Muhtar Áýezovtermen birge «Abaı» jýrnalyn shyǵaryp, bas aqyndy tanytýǵa eńbek sińirdi. «Saryarqa» basylymyna alań kóńilden týyndaǵan oılaryn ortaǵa salyp, pýblııstik qyrymen tanyldy. Arasynda Semeıdegi Muǵalimder semınarııasynda (qazirgi M.Áýezov atyndaǵy respýblıkalyq dárejedegi pedagogıkalyq kolledj) oqytýshy bolyp, er balalarǵa «Fıqh» páninen sabaq júrgizip, musylmandyqtyń sharttary men qaǵıdalaryn oqytqan. Dál osy semınarııada Mustaqymnyń aldynan eki júzden astam qazaq, orys, tatar balasy bilim alǵan. Ishindegi tanymaly Júsipbek pen Muhtar bolatyn.

Mustaqym 1908 jyly Ǵazıza Ǵaınýllaqyzy (1892-1928) esimdi tatar qyzymen nekelesip, otbasyn qurǵan. Medreseni tamamdaı sala, shańyraq kótergen oqymystynyń Súıinbıke (1914), Temirlan (1916), Tólegetaı (1922), Álıhan (1925) degen balalary bolǵan. Sútkenjesiniń esimin Alash kósemi, qatarlas birge júrgen aǵa-dosy Álıhan Bókeıhannyń qurmetine qoıǵan eken. Mustaqymnyń urpaqtary da sovettik enzýranyń qyspaǵyna iligip, taǵdyr taýqymetin tartqan. Ekinshi dúnıejúzilik soǵysqa Súıinbıkeniń uldary, Temirlannyń ózi, uly jáne Tólegetaı men Álıhan da qatysqan. Soǵystan aman-esen kelgen balalary oqyp, jetilip, sovettik Qazaqstannyń damýyna úles qosqan. Mustaqymnyń Bolat, Esenbıke, Nurbıke esimdi nemereleriniń medıına ǵylymynyń doktorlary, belgili hırýrg, terapevt dáriger bolǵanyn anyqtadyq.

Saryarqanyń keń pushpaǵy, máńgi jasyl Qarqaralynyń Edireı baýraıynda týyp, bashqurttardyń Ýfasynda oqyp, bashqurt-tatar elıtasynyń ortasynda azamat bolyp ósti. Jetisýdyń Qaraǵashynda oqytýshy bolyp, Maman qajy aýylynda «Meıirban ustaz» atanǵan sardar – odan ary qanatyn sermep, Semeı ótti, Omby bardy. Orynbor basyp, Troıkte turdy. Qaıda júrse de qazaǵyna, eline adal eńbek etti. Kóp oqyp, kóp izdengen muǵalim-di. Mustaqym jazǵan úsh kitaptyń úsheýi de sondaı jyly oqylady. Ózine tartyp-aq tastaıdy. Qudireti sol – qazaqtyń ana tiliniń qunarlylyǵy, kitap jazýshysynyń ulttyq rýhy, elshildigi. Ne degen kemeńger, ne degen aqyldy, ne degen patrıot, ultshyl arystar edi! Kitaptyń ár sóılemi qyzyqtyryp, yntyqtyrady. Mysaly, «Iman hám namaz ıakı musylmandyq» degen kitabynyń alǵy sózinde jazýshy: «Mıllettiń maǵynada ata-anasy, muǵalim, muǵalıma ápendiler! Ekinshi synypqa arnalǵan bul musylmandyq kitabyn sizderdiń aldaryńyzǵa usyndym. Bul kitapty jazýǵa sebep mektepke kelýine ekinshi ǵana jyl bolǵan, óz tilinde jóndi sóıleı bilmegen bir qazaqtyń balasyna ómirinde kórmegen, aralaspaǵan qazaq ıakı basqa bir kitaptan oqytý burynǵy eski medresede arab qarpin tatar balasyna parsy tilinen úıretý syqyldy. Bulaı aıtý taıǵa attyń júgin salý syqyldy. Osylaı ekendigi oqytýshylarǵa maǵlum shyǵar» dep jazǵan. Qaıyra oqyńyzshy. Ne degen sózder edi. Joq zamanda eliniń jyrtyǵyn jamap, olqylyǵyn toltyrýǵa umtylǵan júrektiń sózi bul. Taǵy da mysal keltireıik: «Mektep kitaptary, ásirese bastapqy tórt jylda oqý balalardyń ana tilinde bolý kerektigi bútin dúnıeniń ǵylman pedagogtary tarapynan tastıh etilgen bir másele». Mine, naǵyz ultshyl, úlken aǵartýshynyń sózi. Bastaýysh synyp tek qana ana tilimizde oqytylýy kerek degen máseleniń mánisi qaıda jatyr? Bul másele sol eski zamanda kóterilgen. Sodan beri mine, ǵasyrdan astam ýaqyt ótse de qazaqtyń bilim berý júıesinde qordalanǵan másele, túıtkildi túıin óte kóp. Kitap jazatyn adam eń aldymen ana tilde erkin oılaı bilýi kerek, sosyn, onyń júreginde ulttyq nár, ulttyq tanym bolýy kerek, áıtpese, bári beker. Ǵylym, ıntegraııa damymaǵan kezeńde qarańǵy jurtyn damyǵan, ozyq ózge eldermen terezesin teńestiremin dep sharq urǵan ázız Alash qaıratkerlerindeı pedagog, aǵartýshy bolý qaıda?! Sonymen, taǵy da Mustaqym aǵanyń sózine kóńil bóleıik: «Men aldyńǵy kúnde adam qatarly bolýyn úmit etken qazaq balalaryna óz tilinde mektep kitaptary bolýyn shyn kóńilimmen tileımin» dep, oqýlyq jazýǵa kirisken. «Tileýimdi jaryqqa shyǵarýǵa májbúr boldym. Barlyǵymyzdyń túpki arnamyz bolǵan bastapqy mektepten oqý kitaptaryn taratarǵa qazaq jastarynan paryz. Kóleńkeden qorqyp turýǵa bolmaıdy. Kókirek kerip qyzmet qylý kerek. «Kósh júre túzeledi» degen atamyzdyń maqaly bar emes pe?» dep óziniń arman-tilegin qazaq jastary úshin oryndap, búkil mektep muǵalimderi men ata-ana, oqýshyǵa úmit artyp, oqýlyǵyn usynady. «Bir mezgilde jurttyń aǵasy, halyqtyń kóz nury bolatyn ázız balalarymyzǵa din ıslamnyń eń kerekti qaǵıdalaryn bek jeńil ósıetimdi aıtyp úıretý oqytýshylardyń birinshi maqsaty bolý kerek» depti. Kórdińiz be, balalardy «jurt aǵasy», «halyqtyń kóz nury» bolady dep úmit artyp, oqýǵa jeteleıdi, qarańǵylyq túneginen shyǵýǵa úndeıdi. Ulysy úshin umtylǵan, jurty úshin janyn qıǵan arys edi ǵoı!

Islam dininiń negizgi máselelerine arnalǵan oqýlyq-kitapta Jaratýshy, perishte, paıǵambar, paıǵambarlar tarıhy, ıslam sharty, namaz, namaz paryzy, onyń túrleri, Allaǵa sený, dáret alý, oraza tutý, t.b. qaǵıdalarǵa jeke-jeke toqtap, tereń túsindirgen. Máselen, «Balalar! Alla Taǵala pendelerine jeńildikti qalaıdy. Aýyr, jasaǵysy kelmeıtin nárselerdi qospaıdy. Taqarat alǵan saıyn aıaǵymyzdy sheship, jýyp júrý qıyn bolǵan soń, aıaq jýýdyń ornyna másińizge másih qylýǵa buıyrǵan. Másih qylý – jýýdyń ornyna turady» dep jeńil mysaldarmen túsindirgen. Sosyn muǵalimderge eskertedi: «Shákirt túsinbeı qalmas úshin ár mysaldy ózińiz kórsetińiz» dep. Bul kitaptyń ereksheligi sol – ulttyq pedagogıkanyń bastaýy, sonan soń ulttyq tanym men túsinik, halyqtyq mádenıet tól baǵanynan ajyramaǵan. Islam dininiń qazaq dalasyna kelýin, dinniń taraýyn jáne burynǵy halyq dástúri men ǵuryp, ádet-salttarynyń birigip, kirigip ketkenin sabaqtastyq deńgeıinde uqtyrýy. Qysqasy, Mustaqym jaı ǵana kitap jazǵan avtor emes, pedagogıkalyq salada eńbek etip, tájirıbe jınaǵan, oqýshylardan túrli tásil úırengen ádisker (metodıst) maman ekenin baıqaýyńyzǵa bolady. Úsh kitaptaǵy ortaq qasıet – ulttyq psıhologııa, etnopedagogıka zańdylyqtarynyń úılesýi.

Qaıym aǵa jınastyrǵan derekter arasynan Mustaqym Maldybaıdyń ónerkásiptiń damýyna qosqan úlesi baryn bildik. 1920-1921 jyldary sovet ókimeti turaqty ornyqqan soń, alashshyldardyń saıasatyna jol jabylyp, olar qoǵamdyq ortadan ketýge májbúr boldy. Sol jyldary Mustaqym da týǵan eline oralyp, Qarqaraly qalasynda aǵasy Sáýlet ekeýi birigip, kooperatıv ashqan. Sút qabyldap, sút ónimderin shyǵartqan. Maı zaýytyn salǵan. Aǵasyna mal bitip, úlken bir dáýletti otbasy bolǵan eken. 1924 jylǵy Ortalyqtyń shyǵarǵan qaýlysyna sáıkes et, sút salyǵy shyǵyp, jergilikti sholaq belsendilerdiń kórsetýimen áýeli dáýletti kisi retinde aǵasy Sáýlet tergeýge alynypty. 1928 jyly dúnıe-múlki, baılyǵy tárkilenip, ózi ıtjekkenge aıdalǵan. Al Mustaqym ashqan, uıymdastyrǵan zaýyt pen kooperatıv talan-tarajǵa túsken. 1925-1926 jyldary Mustaqym «Alash isi» boıynsha kúdikti retinde baqylaýda júrgen ári Qarqaralydaǵy qazaq mektebinde oqytýshy bolyp qyzmet istegen. 1928 jyldyń qańtarynda súıgen jary Ǵazıza baqıǵa attanǵan-dy. Bir derekte Ǵazıza Mustaqymnyń qyrqyn bergen soń qaıtys boldy dep jazylǵan.

2020 jyly Mustaqym Maldybaıdaı úlken qaıratkerdiń týǵanyna 140 jyl. Ókinishke qaraı, búgingi tańda elimizde Mustaqymnyń esimimen atalatyn eshteńe joq. Mustaqymdy aıalaý, qurmetteý – týǵan jerinen, týǵan jurtynan bastalýy kerek. Onyń esimin halyq jadynda máńgi saqtaý úshin birqatar nasıhattaý, dáripteý jumystary júıeli túrde júrgizilýi tıis. Osyǵan oraı, Qaraǵandy oblysynyń ákimi Jeńis Qasymbek pen Qarqaraly aýdanynyń ákimi Halel Maqsutovtyń atyna basylym arqyly tómendegideı usynys aıtamyz:

– Qaraǵandy qalasyndaǵy ortalyq kóshelerdiń birine tulǵanyń atyn berý jáne eskertkishin ornatý;

– Qarqaraly qalasyndaǵy ortalyq kóshelerdiń birine tulǵanyń esimin berý;

– Qarqaraly aýdanyna qarasty mektepterdiń birine nemese tulǵa týǵan aýyldaǵy mektepke qaıratkerdiń esimin berý;

– Qarqaraly aýdanyndaǵy Saryqııaq degen jerdegi tulǵa jerlengen beıitti qorshaý, basyna belgitas ornatý jáne ony oblystyq deńgeıdegi «Qasıetti Qazaqstan» jobasynyń tizimine qosý ke­rek. El tizginin ustap, jergilikti bılik basynda júrgen bul elshil, memleketshil azamattar Mustaqym Maldybaıulynyń rýhyna adaldyq tanytyp, usynystarymyzdy eskerip, qoldaıdy dep senim artamyz.

Mustaqymnyń eli edi dep Edireıge jol túskende, Qarqaralyny basyp, Qunanbaı qajy meshitine aıaldap, Mustaqym qyzmet etken mektep (búginde dúken bolyp tur) pen Mádı Bápıuly qamalǵan túrmeni (qazir monsha) kóretin edik... Biraq Edireıden el údere kóshken, tek jurttyń orny men ata-babanyń zıraty ǵana qalypty. Ózekti órteıtin ókinish sol.

Qorǵansyz eliniń teńdigi úshin bas­taryn qaýip-qaterge tigip, bodandyqtaǵy ultynyń aıaýsyz janshylyp basylǵan rýhy úshin kúresip, qýǵyn-súrginge ushyraǵan Alashshyl toptyń sapynda Mustaqym Maldybaıuly da bar. 1927 jyldyń jeltoqsanynda aıaýly jurt aǵasy, Alash balasy Mustaqym Maldybaı 48 jasynda Otan úshin, jer úshin ólim qushqan qurban. Ol – Táýelsizdikti jaqyndatqan ultymyzdyń birtýar azamaty.

Eldos Núsipuly

Sońǵy jańalyqtar