7 Qarasha, 10:29 338 0 Óner Túrkistan Gazeti

Dástúrli ánniń nasıhaty jaqsy bolsa, tyńdaýshysy kóbeıedi

Nıý-Iorktegi Karnegı-holl, Vashıngtondaǵy Djon Kennedı atyndaǵy óner ortalyǵynda án salyp, álemdi tamsandyrǵan dástúrli ánshilerdiń biri, «Men qazaqpyn» telejobasynyń jeńimpazy, jaqynda ótken D.Raqyshev atyndaǵy respýblıkalyq dástúrli ánshiler baıqaýynyń bas júldegeri Beıbit Musa «Túrkistan» gazetine shaǵyn suhbat bergen bolatyn.

 – Jaqynda Túrkııaǵa ǵylymı konfe­renııa aıasynda dástúrli án óne­ri­mizdi nasıhattap qaıttyńyzdar. Qazaq ónerin túrik eli qalaı baǵalady?

– Aqyn, qazaq ádebıetiniń klassıgi Ilııas Jansúgirovtiń týǵanyna 125 jyl tolýyna oraı Halyqaralyq TÚRKSOI uıy­mynyń bastamasymen «Úsh arys» kitap-albomy jaryq kórgen bolatyn. Alma­ty oblysynyń ákimi A.Battalovtyń qoldaýymen Úsh arysqa arnalǵan ǵylymı konferenııa Túrkııanyń Antalıa qalasynda jalǵasyn tapty. Konferenııadan keıin dástúrli ánimizdi ulyqtaýǵa arnalǵan konertimiz joǵary deńgeıde ótti. Túrik eli qazaqtardy úlken qurmetpen, jyly shyraımen qarsy aldy. Sizder óz elderińizge, óz jerlerińizge keldińizder dep, úlken qurmet bildirdi. Qazaq halqyn qatty qurmetteıtinderi jyly shyraılary men qoshemetterinen bilinip jatty.

– Óner adamy únemi izdenis ústinde júredi, jańashyldyqqa umtylady. Osy baǵytta qandaı jańalyqtaryńyzben bólise alasyz?

– Bıyl Taldyqorǵan qalasynda «Men qazaqpyn» degen atpen konert berdim. Araǵa 1-2 aı salyp Almatydaǵy «Alataý» dástúrli óner teatrynda shyǵarmashylyq keshimdi ótkizdim. Múmkindigimniń jetkeninshe osy dástúrli án ónerin damytý baǵytynda jumys istep kelemin. Konert­terimde qobyz saryny sekildi ansambldermen qosylyp, etno-rok stılinde ózimizdiń halyq ánderin jáne halyq kompozıtorlarynyń ánderin oryndadym. Ónerdegi jańashyldyǵym osy deýge bolatyn shyǵar. Sonymen birneshe beınebaıan túsirdik.

– Bıyl Almatyda ótken ádemi shyǵarmashylyq keshińizdiń kýási boldyq. Jaryńyz Aınur – óner adamy, ulyńyz Rasýl óksheńizdi basyp kele jat­qan erekshe ónerpaz ekenin kórip, tánti boldyq. Ulyńyzdyń ónerge kelýi qalaı bastaldy jáne sizden bas­qa tálim alyp jatqan ustazy bar ma?

– Ulym Rasýldyń boıynan 5-6-synyp­qa deıin dombyra tartý ónerin asa bir baı­qaı qoımadym. Baıqamaǵannan keıin ony dombyraǵa ákelip, qınap, májbúrleme­dim. Akterlik qabiletin baıqap júrdim, teatrlarda kishigirim rólderdi somdap, karate úıirmesine qatysyp júrdi. 6-synypta dombyra dyńǵyrlatyp aqyryn bir ándi súıemeldep otyrǵanyn baıqaǵannan keıin qolǵa aldyq. Qazirgi tańda án sabaǵynan dáristi tek ózimnen alady. Kúı sabaǵynan arnaıy mamannan dáris alady. Óıtkeni Rasýldy únemi qadaǵalap otyrýǵa bizdiń ýaqytymyz bola ber­meıdi. Dombyra boıynsha anasy Aınur Nurbergenovadan jáne Bota Dúngenbaeva degen dombyrashy apaıynan sabaq alady. Qolyna dombyra ustap án salyp júrgenine eki jyldyń kólemindeı ýaqyt boldy. Osy aralyqta jasóspirimder arasyndaǵy dástúrli ánder baıqaýyna qatysyp, laýreat atanyp, bas júldeni de alyp jatqan jaıy bar. Aldaǵy ýaqytta Rasýldy úlken halyqaralyq baıqaýlar­ǵa daıyndap jatyrmyz. Bıken Rımova atyndaǵy drama teatrda kishigirim rólderdi oınady. Oqýshylar saraıynda da bir jyldaı óner teatryna sabaqqa qatys­ty. Búginde ulymyzdyń ónerine kóbirek kóńil bólip jatyrmyz.

– Ulttyq án ónerin damytý, ony na­sıhattaý jumystary sizdiń kóńi­lińiz­den shyǵa ma?

– «Otan – otbasynan bastalady» degen sóz bar ǵoı. Mektep qabyrǵasynan bastap balalarǵa ulttyq ónerimizdi, dástúrli án ónerimizdi arnaıy sabaq retinde kirgizse degen oıym bar. Bala óziniń býyny bekip, sana-sezimi nyǵaıǵansha óziniń ulttyq ónerin, tilin, dinin, dilin boıyna sińirip ósýi kerek. Sonda ǵana biz «Men qazaqpyn» dep maqtana alatyn ult bolamyz. Ulttyq dástúrli án, kúı, jyr óneri bolsyn, osyndaı qundy qazynalarymyzdy ulttyq arnalardan jıi-jıi jarnamalaý kerek. Ne nárseniń nasıhaty kóp bolsa, sol nárseniń tutynýshysy da kóp bolady. Mysaly, estrada, rok, hıp-hop janrlary teledıdardan, ǵalamtordan kóp jarnamalanady. Ony kún saıyn kóre berse, adamnyń sana-sezimi soǵan baılanyp qalady. Sol sekildi bizdiń ulttyq dástúrli ónerimizdiń barlyǵyn balanyń sanasyna sińirip ósirý kerek, jarnamasyn kóbeıtý kerek. Osyny bala kúnnen sanasyna sińirgen, keýdesine dánegi egilip ósken bala keıin jaıqalyp ósken shynarǵa aınalady. Óz basym ondaı jannyń rýhy bıik ári asqaq bolady dep esepteımin.

Dástúrli ónerdi ulyqtaýshy, oryndaýshy, nasıhattaýshy jandarǵa memleket tarapynan arnaıy kóńil bólinse nur ústine nur bolar edi. Bizde dástúrli ánshilerdiń materıaldyq-turmystyq jaǵdaıy múldem qarastyrylmaǵan. Mysaly, bizdiń Qazaqstanda ıtalıandyq operaǵa óte joǵary deńgeıde jaǵdaı jasalǵan. Nur-Sultan qalasyndaǵy memlekettik Opera jáne balet teatry oryndaýshylarynyń jalaqysy óte joǵary. Al bizdiń ulttyq ónerdi ulyqtap júrgen oryndaýshylarymyzdyń aılyǵy tómen, 80-90 paıyzy páter jaldap turady. Qazaq «úıi joqtyń kúıi joq» dep beker aıtpaǵan. Otbasyn asyraý úshin amalsyz toıǵa shyǵady, asabalyqqa den qoıady. Basqa nársege kóńili aýyp ketkennen keıin ulttyq ónerdi damytý ekinshi josparǵa qalyp qoıady. Osylaısha án-jyr, kúı ónerimiz aqyryn-aqyryn artta qala beredi. Osy máselege memleket tarapynan kóńil bólinse degen oıym bar.

– Áńgimeńizge raqmet!

 

Suhbattasqan

Araılym Joldasbekqyzy

Sońǵy jańalyqtar