7 Qarasha, 11:00 325 0 Rýhanııat Túrkistan Gazeti

Haziret sultan

Belgili bıblıograf ǵalym Úshkóltaı Sýbhanberdınanyń úlken eńbeginiń nátıjesinde búginde kırıllıa árpimen jeke kitap bolyp shyqqan «Qazaq» gazetiniń 1913 jylǵy 16-17 – sandarynda aıtýly alash azamaty Mirjaqyp Dýlatovtyń «Haziret Sultan» atty maqalasy jarııalanǵan eken. Bul maqalada Túrkistandaǵy Qoja Ahmet Iasaýı mavzoleıi men kóne qalanyń tarıhyna qatysty birshama ǵylymı derekter oryn alypty. Sondaı-aq munda atalǵan mavzoleıdiń osy ǵasyr basyndaǵy keıbir problemalary da sóz bolady. Búgingi urpaq úshin osy atalǵan máselelerdiń áli de mán-mańyzy bar dep bilgendikten maqalany sol qalpynda kóshirip basýdy jón kórdik.

 

Tynyshbek DAIRABAI,

«Túrkistan»,

№ 34-35. 31 tamyz. 2000.

 

 Qaı jerdiń qazaǵy bolsa da Haziret Sultandy estýimen biledi. «Ha­ziret Sultanǵa baramyz... pálenshe Haziret Sultanǵa ketipti...» degen sózdi qazaq arasynda kóp esitýge bolady. Ha­ziret Sul­tanǵa barǵysh – taqýalar, sofylar. Ha­ziret Sultanǵa baryp-qaıtqandar qajyǵa baryp qaıtqandardan az-aq kem bolady. Olar bastaryna sálde orap qaıtyp, jurt Mekkeden kelgendeı qoldaryn alyp, qurmet etedi. Qazaq osylaı qurmettese de, Haziret Sultannyń bir jerde bar ekenin estise de, kóbi ol haqynda anyq eshnárse bilmeıdi. Osy maıdyń (mamyr – red.) birinde Tashkent­ke bara jatyp, Túr­kis­tanǵa túsip, Haziret Sultandy men de zııa­rat ettim. Haziret Sultan Túrkistanda bolǵan­dyqtan, áýeli Túrkistan shahary jaıynan biraz jazý tıis kórindi.

XV ǵasyrdyń aıaǵyna sheıin Túrkis­tan­nyń aty «Iasy» eken. Kishkene ǵana Iasy degen qyshlaq XII ǵasyrda, sol jerge Qoja Ahmet Iasaýı Haziret Sultan kelgen soń, dańqy shyǵyp ketipti. 1166 jyly Qoja Ahmet Iasaýı opat bolyp, onan keıin onyń beıitin túrik tuqymy, ásirese, qazaq halqy ár ýaqyt zııarat etetin bolypty. Zııaratqa ár jerden halyq kóp keletin bolǵan soń ol jerde saýda ashylyp, kishkene qyshlaq birte-birte zoraıyp shaharǵa aınalady.

Qoja Ahmet Iasaýı hazireti haqynda sóılegen hám halyqqa taraǵan neshe túrli keremetter jalǵyz qara halyq pen saýdagerlerdi ǵana emes, zamanyndaǵy qaharmandardy da ózine tartqan. Mysaly, 1397 jyly kúzdi kúni ataqty Ámir-Temir Iasyǵa kelip, áýlıeniń basyna zor meshit saldyryp, belgi ornatýǵa jarlyq qylǵan. Osy kúngi meshit – belgi sol. Ámir-Temir násilinen eń sońǵy han Mahmud 1495 jyly Túrkistan shaharyn Mahmud Shaıbanıǵa berip, óziniń úlken aǵasy Ahmed sultan qoıǵan Mahmud Tarqandy tutqyn qylypty.

1582 jyly Túrkistandaǵy Buharanyń hany Ǵabdýlla kelip, halyq oǵan ba­ǵyn­ǵandyǵyn bildirgen. Sonan bylaı qaraı Túrkistandy bıleýshiler Ǵabdýlla hannyń ámiri boıynsha saılanyp hám ózgerilip turǵan.

XVII ǵasyrdan bastap Túrkistandy qazaq bılep, Túrkistan shahary qazaq handarynyń astanasy bolǵan. Túrkis­tan­dy qazaqtan eń áýeli bılegen Esim han. Velııamınovtyń kitabynda jazylǵan: «Esim han – Syǵaı hannyń balasy». Mon­ǵol hám túrik tarıhyn jazǵan ataqty Ábilǵazy (Abýalǵazy) Hıýaǵa han bolyp turǵan aǵasy Sfandııar hannan ketip, 1625 jyly Túrkistandaǵy Esim hanǵa barǵan. Ábilǵazy jazady: «Men Túrkis­tan­daǵy qazaqqa ketip, Esim handa úsh aı qonaq boldym. Ol kezde Tashkentti bılep turǵan Tursyn han edi. Túrkistanǵa o da keldi. Esim han Tursyn hanǵa amandasýǵa jalǵyz ózi baryp, meni úıde tastap ketti. Qaıtyp kelip meni ertip, Tursyn hanmen tanystyryp otyryp: «Mynaý Ábilǵazy – belgili Jádiger hannyń tuqymy. Bul kúnge sheıin bulardan bizge qonaqqa eshkim kelgen joq edi, bizden olarǵa barǵan­dar kóp boldy, Ábilǵazyny siz almassyz ba?» – dedi. Sonan keıin men Tursyn han­nyń qolynda turatyn boldym. Eki jyldan keıin Esim han Tursyn handy óltirip, mal-múlkin shaýyp aldy. Sonda men Esim hanǵa aıttym: «Men sen ekeýińnen bir paıda bola ma degen úmitpen kelip edim. Senderdiń óz aralaryń mundaı boldy. Endi maǵan Buharadaǵy Imanqul hanǵa barýǵa ruhsat berińiz». Esim han: «Jaraıdy, bar» dedi. Men Imanqul hanǵa kettim.

Túrkistanda Esim hannan soń han bolǵan óziniń balasy Jıhanger, onan sońǵy Batyr han, Batyr hannan soń Jıhangerdiń balasy Táýke han, onan keıin Qaıyp han, Qaıyp­tan soń Táýke hannyń balalary Bolat hám Sameke (Sameke 1735 jyly opat bolǵan). Bulardan keıingi Ǵabdýl Samedhan 1764 jyly opat, eń sońǵy han Abylaı – 1781 jyly opat bolǵan. Abylaıdyń balasy Ýálı hannyń Túrkistanǵa dáýiri júre almaǵan.

1785 jyly Túrkistandy qazaq handarynan Buharadaǵy Mańǵyt násilinen bolǵan Mir Shahmurad alǵan. Alsa da kóp bıleı almaı 1799 jyly Tashkentte bılep turǵan Iýnýs qoja alǵan. Iýnýs qoja ólgen soń Túrkistan taǵy da Buharaǵa qarap qalǵan.

1819 jyly jaz kúni Túrkistandy Qoqan hany Omar alyp, sonan 1864 jyl 12 ııýlge sheıin Túrkistandy Qoqan bıledi. Omar han áýlıelerdi zııarat etemin dep shyǵyp, aldymen Túrkistanǵa ásker jiberipti. Sol kezde Buhara úkimetiniń saılaýy boıynsha Túrkistandy qazaq tóresi Toqaı tóre bılep tur eken. Omar hannyń áskeri tań aldynda uıyqtap jatqan kúzetshilerdi shetinen baýyzdap, Túrkistan qor­ǵanynyń qaqpasyn ashyp, soǵyssyz shahardy alǵan. Shaharǵa jaý kirip, jurt azan-qazan bolyp jatqanda, Toqaı tóre qatyn-balasymen bir tesikten shyǵyp qashyp, Buharaǵa barǵan. Munan keıin Omar han qalǵan áskerimen Túrkistanǵa kirip, Túrkistandy mańaıyndaǵy qazaqtarmen ózine baǵyndyrypty. Omar han Túrkistanda birneshe kún turyp, Qoja Ahmet Iasaýıdiń meshitinde bolyp, 70 qoı qurban shalyp, Túrkistanǵa hám mańaıyndaǵy halyqqa hakim qylyp Shıhalbtal degen kisini saılap, kóńili ósip Tashkent arqyly Qoqanǵa qaıtypty. Han Qoqan shaharyna kirgende kúmis teńgeden shashý shashyp, keler kúni saraıyna Qoqannyń úlken mollalaryn jınap, ózin Ámir Álmýsıllmın dep halyqqa eskertipti. Omar han táj kıip, Ámir Álmýsıllmın degen sózdi oıdyryp mór jasatyp, Shyńǵys han men Ámir-Temirge eliktep mańyzdanypty. Toqaı tóre Buharaǵa baryp, ámirden birneshe júz qurama ásker alyp, Túrkistanǵa qaıta barsa da, joly bolmaı taǵy da qashyp qutylypty. Aqyrynda Buhara hany Nasyrýlla Toqaı tóreniń basyn alypty.

1821 jyly qazaqtan Tentek tóre degen shyǵyp, Túrkistandy Qoqan bıleýinen qutqaramyn dep 12 myń adammen Saıramǵa baryp jınalǵan eken. Muny Omar han esitip qalyp, Ábýlqasym Atalyqty basshy qylyp ásker jiberip, Tentek tóreni jýasytyp, Qoqanǵa baǵyndyrypty. Túrkistan halqy 1864 jyly taǵy da Qoqan handyǵynan bólinýge talaptanyp qarasa da retin taba almaıdy.

Aqyrynda kópten bir hannyń qol astynda belgilep ornyǵa almaı turǵan Túrkistandy 1864 jyly 12 ııýnde soǵyspen orys polkovnıgi Verevkın alypty. Sol joly Túrkistandy orysqa bermeske han Abylaıdyń shóberesi, Kenesary hannyń balasy Sadyq tóre de soǵysqan eken. Túrkistannyń munsha ataqty shahar bolyp, zamanyndaǵy handar kóz tigip, árqaısysy ózine qaratyp alýǵa qan tógip, tarıh júzinde belgili oryn alýyna sebepshi bolǵan Qoja Ahmet Iasaýıdiń beıiti hám onyń ústine ornatqan meshit belgi ekeni maǵlum boldy.

Ámir-Temir kóregenniń zamandasy Sharıfaldın Ýalızadanyń «Saparnama» degen kitabynda Qoja Ahmet Iasaýı haziretiniń úıindegi meshittiń salynýy haqynda bylaı jazylǵan: «Samarqanda «Dil hoshy» baǵynyń mıýalaryn egip bolǵan soń Ámir-Temir áskerin Tashkentke qaraı jóneltip, Syrdarııadan ótip, Tashkentke 50 shaqyrym jerde Shynaz degen qyshlaqtyń qasyna kelip túsipti. Bul arada qystamaqshy bolyp, áskerge jyly úıler saldyrypty. Munan Ámir-Temir ózi Qoja Ahmet Iasaýıdi zııarat etip, basyna belgi ornattyrýǵa Iasyǵa jónelipti. Ámir-Temir Iasyǵa kelgen soń óziniń plany boıynsha meshit belgi salyp, bir jyldyń ishinde támám bolypty».

Meshittiń bıiktigi 100 kez shamasynda, 3-4 kúmbezdi, kúmbezderdiń syrty glazýrmen qaptalyp, ártúrli duǵalar jazylǵan. Meshit kúıdirilgen kúmbezden salynǵan. Úlken darbazadan bir zor bólmege kiresiń, bul bólmeniń ortasynda mys (bronza) qazan bar, qazannyń alaby bes qanat úıdiń shańyraǵyndaı, aınalasynda arabsha sózder jazylǵan hám «Ámir-Temirdiń jarlyǵy boıynsha bul qazandy quıǵan sheber Abdýlǵazız Sroraldınuǵly, Termezden» degen jazý bar. Bul úlken belmeniń tórindegi esik hazirettiń ózi jatqan (qabiri) bólmege kirgizedi. Esigindegi shyǵar aǵashy ǵajaıyp naqyshtalyp, bolat tutqada jazylǵan shyǵarda «Ǵazaldın Tájaldınuǵly» degen sheberdiń aty bar. Qazandaǵy hám esiktegi jazýdyń ekeýinen de kórinedi, meshittiń 1397 jyly salynǵandyǵy. Meshitte Ámir-Temir syılaǵan eski jazýly tórt Quran hám esiktegi bronzadan quıylǵan alty shamdal bar, bıiktigi bir kezden artyq, aýyrlyǵy 2-3 pýd shamasynda jazýmen naqyshtalǵan. Bul meshitti salǵan bas sheber 1387 jyly Ámir-Temir tutqyn qylyp alǵan Sherıazdyq qoja Hýsaıyn degen adam eken.

Qoja Ahmet Iasaýı meshitinde birneshe qazaq handary qoıylypty. Mundaǵy handarǵa: Orta júzdiń hany Abylaı, 1781 jyly opat boldy, uly júzdiń hany – Jolbarys, 1740 jyly 5 aprelde Tashkentte meshit ishinde sarttar óltirgen, Ábil­haıyr han – 1460 jyl shamasynda opat bolǵan hám arǵynnyń ataqty Jáni­bek batyry men Kenesary sultannyń ákesi Qasym han da osynda qoıylǵan... Esim ­han bul meshittiń ishinde bolmasa da mańaıynda qoıylǵan eken, ústine ornatqan belgisi bul kúnde joǵalyp ketipti. Bulardan basqa Ámir Temirdiń shóberesi Babyrhan hám odan Sultan munda qoıylǵan desedi. Tarıh júzinde bizdiń qazaq halqynyń hám handarynyń osyndaı qatynasy bar Haziret Sultan meshitiniń osy kúni ár jeri jarylyp tozylýǵa bet alyp turǵandaı túri bar. Qoja Ahmet Iasaýıdiń násilimiz dep neshe júz jyldan beri ýaqyt jerlerin paıdalanyp, zıratqa kelgen ańqaý qazaqtardy jem qylyp kelgen basyndaǵy qojalar meshittiń máńgige qalýyn tileýden óz keńirdekterin artyǵyraq qaıǵyratyn sekildi. 1910 jyly Túrkistan shaıhtary meshitti túzetemiz dep jurttan esepsiz kóp aqsha jınapty. Kóbin óz qaltalarynda qaldyryp, jınalǵan aqsha osy-aq dep 12 myń som kórsetip, Kozlovskıı degen ınjenerdi aldyryp, meshittiń baǵzy jerlerin túzettire bastaǵan eken, isiniń onnan biri bitpeı turǵanda, qojalar ınjenermen janjaldasyp, is toqtapty da, jınalǵan aqshanyń kóbi qojalarda qalypty. Bulardan esep alýshy, tekserýshi eshkim joq. Jıylǵan maldyń, aqshanyń bári qazaqtiki dep aıtarlyq, qojalar ár oblystaǵy qazaqtarǵa baryp, Haziret Sultan meshitin túzetýge dep mal jınapty. Aqmeshit ýezinde Han degen jerdegi dıýana qojalardan buryn bolys bolǵan Ǵulamqadir degen qoja hám Muzafar degen bı ekeýi 1910 jyly Atbasar ýezine shyǵyp, Baǵanalynyń Qaıdaýyl degen aýylynan kóp aqsha jınap alyp ózderi jep qoıypty. 1909 jyly Áýlıeata ýeziniń qazaǵy, botbaı rýynan Nurmanbet Bákı balasy degen bir baı Hazirettiń zıratyna aqsha jınaı barǵan Shýhap qoja degenge tańdamastan jylqysynyń bir shetinen 100 jylqy bólip bergen eken. Qojalar bul jylqynyń qymbattaryn satyp, tústerin boıap, Túrkistanǵa tek tuıaq sanyn túgel qylyp, ylǵı aryq-turaq, kóteremnen 100 jylqy ákelip tapsyrypty... Bıshara momyn qazaq áýlıesiniń atyn atap, myń túrli tilenshi qojalarǵa jem bolyp turǵan jaıy bar. Túrkistan qojalarynyń zıratty túzetetin oıy joq. Zıratqa kelgenderdi erikti-eriksiz ta­laýdan basqa kásibi joq. Túrkistan hakimderi qol astyndaǵy musylmandardyń basqa isteri týraly qyraǵy bolsa da, qojalardan joǵarydaǵy aıtylǵan qııanattaryn ne sebepten kórmeı júrgenin bile almadyq. Qoja Ahmet Iasaýıdiń birneshe bólmeleri buzylyp qulaǵaly tur dep, qaýip etip, úkimet osy kúni pechattap qoıypty. Abylaı han jatqan bólme, aq saraı degen bólme, zırathana degen bólme hám meshittiń qudyǵy bári de jabýly.

Bul meshitke qojalar ıe bolyp turǵanda, jurttan jylynda mıllıondap aqsha jıylsa da paıda joq. Meshittiń tarıhy bir belgi bolyp máńgige qalýyn tileýshiler bolsa, ony túzetýdi arheologıcheskıe obestvolardyń birine tapsyryp, qaıdan bolsa da jınalǵan aqshanyń jarty tıynyna qııanat bolmaıtyn jolmen jıylyp, ınjenerlerdi sol obestvo ózi jaldap túzettirse ǵana maqsut oryndalar edi. Bolmasa, endi biraz jyldarda bes-alty júz jyl ǵumyr súrgen Qoja Ahmet Iasaýı meshitiniń ornynda súıeýli bir oba tompaıyp qalýy ǵajap emes.

Mirjaqyp Dýlatov

«Qazaq» gazeti,

№16-17 sandary. 1913 .

Sońǵy jańalyqtar