7 Qarasha, 10:14 427 0 Densaýlyq Ásel ÁNÝARBEK

Aty dári bolǵanmen, baǵasy ýdaı...

Halyq úshin asa qajetti taýardyń biri – dári-dármek. Biraq elimizde dári-dármek tóńireginde sheshimin tappaı jatqan másele kóp. Eń ózektisi – dárihana sóresindegi preparattardyń baǵasy qymbat. Turǵyndardy ábden áýrege salǵan dári-dármek baǵasyna qatysty túıtkildiń túıini tarqamaı turǵanyna da talaı jyldyń júzi boldy. Jyl saıyn bıik minberlerden kóteriletin bul máseleniń naqty qashan sheshiletini kópke beımálim.

 Dári baǵasy  qymbattady

Ótken jyldyń basynda dári-dármek baǵasy barlyq dáriha­na­larda birdeı bolatyny ári ve­domstvolyq organ tarapynan baqylaý ornaıtyny aıtylǵan. Biraq sodan beri áli de dárilik zat­tardyń baǵasy birqalypqa túse qoı­ma­dy. Elimizge keletin dári-dár­mekterdiń kóbi shetelden jetkizi­le­di. Ony tasymaldaý jumy­sy­men ázirge je­kemenshik fırma­lar ǵana aı­na­ly­satyny barsha­ǵa belgili. Sondyqtan ál­giler dári­lerdiń ba­ǵasyna jol shyǵynyn, sa­lyqty jáne óz paıyzdaryn qosady. Biraq búginge deıin fırma­lar­dyń úste­mea­qysy­nyń qandaı mólsher­de ekenin eshkim ba­qy­laýǵa alǵan emes.

Damyǵan elderdiń tájirıbesine súıen­sek, olardyń naryǵynda baǵany qalyp­tas­tyrýdyń naqty ádisteri bar. El ekonomıkasy úshin mańyzdy taýar men qyzmet túrlerine naqty baǵa qoıylyp, qatań ba­qylanady. Ónimge qoıylatyn talapta taýar quny ári ketkende 30 paıyzǵa deıin ózgeredi. Keı memleketterde dári-dármek ba­ǵasy únemi baqylaýda. Mysaly, Túr­kııa­da dárilik zattar quny qatań qada­ǵala­na­tyndyqtan, baǵa múldem tómen. Ná­tı­je­sin­de, keıbir álemdik farmkompanııalar Túr­­kııaǵa dári-dármekterin jóneltýden múl­dem bas tartqan. Al Qazaqstanda mem­le­kettik tapsyrystan tys satyp alynatyn dári-dármekterdiń baǵasyna qandaı da bir retteýdiń bolmaýy saldarynan tu­ty­nýshylar zardap shegip otyr. Satýshy qandaı baǵany qalasa, sol baǵany qoıady.

Resmı derekterge júginsek, byltyr qań­­­tar-qarasha aılary aralyǵynda eli­miz­ge syrt memleketten 21,7 myń tonna me­­dı­­ınalyq preparat jetkizilipti. Sol úshin elimiz eksporttaýshylarǵa 819,4 mln dol­­lar tólegen. Kórshi Reseı Qazaqstanǵa 70,9 mln dollarǵa 6,4 myń tonna dári-dár­me­gin saýdalady. Qytaılyqtardan 2,6 myń tonna dári 9 mln dollarǵa satyp alyndy. Ger­­manııadan jetkizilgen 2,1 myń tonna me­­dıınalyq preparat 161,1 mln dollar­ǵa baǵalandy. Al Úndistan bizdiń elge 1,6 myń tonna dárini 62,8 mln dollarǵa satty. Odan bólek Ýkraınadan – 1,1 myń, Franııadan – 1,1 myń, Belarýsten – 1,1 myń, Polshadan  746 tonna dári-dármek satyp alyndy.

Aqparat quraldarynyń habarlaýynsha, bıylǵy shilde aıynda dári-dármek 8,7 paıy­zǵa qymbattaǵan. Al ótken jyldyń shilde aıynda antıbıotıkter, vıtamınder, júrek-qan tamyrlaryna arnalǵan pre­­parattar jáne analgetıkterdiń baǵa­sy 10 paıyzǵa artypty. Bir aıta keterligi, sońǵy jarty jylda elimizde 53 mıllıard teńgeniń dári-dármegi shyǵarylyp, ótken jylmen salystyrǵanda óndiris 23 paıyz­ǵa ósken. Dese de, bul suranysty tolyq qam­tamasyz etýge jetkiliksiz. Mysaly, otan­dyq óndirýshiler antıbıotıkterge degen sura­nystyń 12 paıyzyn, al vıtamınder men provıtamınderge degen suranystyń tek 5 paıyzyn qamtamasyz etedi. Sondyq­tan sala sheteldik kompanııalar shyǵara­tyn ımporttyq ónimderge táýeldi. Farma­ev­tıkalyq preparat­tar­dyń qymbattaýy Qy­zylorda, Aqmola, Almaty jáne Mań­ǵys­taý oblystarynda baı­qalady. Al sarapshy mamandar baǵa­nyń jaqyn arada tómendemeıtindigin, tipti qym­batshylyq­tyń jalǵasa beretindigin boljaýda. Óıt­ke­ni farmaevtıka salasynda baǵa saıasatyn qadaǵalaıtyn uıymdardyń jumysy shıki. Olar eshbir ba­qylaý júrgizbegendik­ten, keıbir far­maevtıkalyq kompanııalar arqalaryn keńge salyp júr.

Baǵany baqylaı  alamyz ba?

Ázirge qoldan qymbatshylyq ja­saý­shy­lar­dyń áreketine Densaýlyq saq­taý mınıstrligi de tusaý sala almaı ke­­ledi. Degen­men jaýapty vedomstvo qol qý­syryp otyr­ǵan joq. Bıylǵy jyldyń maý­­sym aıyn­da Densaýlyq saqtaý mınıstrligi taýar­lar jáne kórsetiletin qyz­met­terdiń sapa­sy men qaýipsizdigin ba­qy­laý komı­tetiniń tóraıymy Lıýdmıla Bıýra­­­­­bekova bar­lyq jerde dári-dármektiń ba­ǵasy birdeı bolatynyn málimdegen edi. «Bar­lyq dárilik zattarǵa arnalǵan baǵa­lardy retteý, dári-dármekterdi reeptimen satý jáne jal­ǵan dárige qarsy kúresýge baılanysty sha­ralardy kúsheıtý tárizdi máseleler boıyn­sha keıbir zań­nama aktilerine ózge­ris­ter engizildi. Osy ózgerister azamat­tar­dyń sapaly dári-dármekterge qoljetim­dili­gin qamtamasyz etýge, al baǵa­lardy retteýdi engizý res­pýb­lıkamyzdyń barlyq óńir­­­­lerinde biryń­ǵaı baǵa saıasatyn júr­gizý­ge múmkin­dik beredi», – degen bolatyn Lıýd­mıla Bıýrabekova. Onyń sózinshe, she­tel­den jetkiziletin dárilik preparattardy tasymal­daýǵa aıtarlyqtaı qarajat jum­sa­lady. Odan bólek dári-dár­mekterdi tirkeý úshin de ketetin shyǵyn bar. Sonyń ná­tı­jesinde, dárilik zattardyń baǵasy qym­bat bolyp jetedi. Mınıstrlik aıtyp otyr­ǵan ózgeristerden keıin dáriha­nalar­dyń kirisi tómendeýi múmkin. Óıtkeni olar dári-dármek baǵasyna qatysty erejelerdi buz­sa, jaýapqa tartylady. Eger dárihana bir ret erejege baǵynbasa, aıyp­pul arqa­laı­dy. Al ekinshi ret qaıtalansa, dárihana­­nyń lıenzııasy jarty jylǵa toqta­ty­lady. Iaǵnı, baǵa erejelerin buz­ǵany úshin 70-ten 1000 aılyq eseptik kór­setkishke deıin ákimshilik aıyppul salynyp, zań buzý qaıta tirkelse, farmaevtı­ka­lyq ju­mys­­ty toqtatýǵa deıingi shara qa­bylda­na­dy.

Bıyl qyrkúıek aıynda «Tutynýshy­lar­dyń ulttyq lıgasy» Almatydaǵy dári­hanalardaǵy dári-dármek baǵasyn tekserdi. Tutynýshylardyń quqyǵyn qorǵaýmen aınalysatyn uıym mamandary qaladaǵy eń iri ári tanymal dárihanalardaǵy kóp su­ra­nysqa ıe dárilerdiń baǵasyn salys­tyr­dy. Zertteýshiler ózin áleýmettik dep kórsetetin dárihanalarda ózgelerine qara­ǵan­da baǵa qymbattaý ekenine kóz jetkizip, tańǵaldy. Sonymen qatar qalada dári-dármektiń ortasha baǵasy aıtar­lyqtaı jo­ǵary ekeni anyqtaldy. Mysaly, «ıt­ra­monnyń» baǵasy 300 teńgeden bastalyp, 600-700 teńgege deıin jetedi. «Qa­la­nyń or­ta­lyǵyndaǵy dástúrli túrde qym­bat sa­nalatyn, qyzmet kórsetýge basa nazar aý­darylǵan dárihanalarda dári ba­ǵasy eń ar­zan bolyp shyqty. Alaıda onda sa­tylatyn dári-dármektiń sapasy da kúmán týdy­rarlyqtaı. Mysaly, lıdokaındi satyp alýda, onyń 5 úlgisiniń úsheýi elimizde tir­kel­megen bolyp shyqty. Iaǵnı, olardyń qu­ramy men sapasyn tekserýge kel­meıdi», – deıdi uıymnyń prezıdenti Svetlana Ro­ma­­novskaıa. «Tutynýshylardyń ulttyq lı­­gasy» ókilderi qala turǵyn­dary­nyń azyq-túlik taýarlaryna qara­ǵanda, dári-dár­mekke jıi shaǵymdanaty-nyn aıtady.

Kóktemde Májilis depýtaty Aıqyn Qońyrov dári-dármek baǵasyna qatysty da­byl qaqty. «Baǵa ósý qarqyny boıynsha dári-dármektiń quny azyq-túlik pen azyq-túlik emes taýarlardyń aldyna shyǵyp otyr. Dári-dármek naryǵynyń qatysý­shy­lary baǵany qoldan kóterip otyrǵanyn baıqap otyrmyz. Baǵany birqalypta us­taıtyn mehanızmder engizilgenshe, jetkizýshiler dári-dármektiń jańa qunyn qa­lyp­tastyrady. Bul jaǵdaı shuǵyl túrde dári-dármek baǵasynyń qymbattaýynyń obektıvti jáne sýbektıvti sebepterin anyq­­taýdy qajet etedi», – dedi Aıqyn Qońy­rov. Onyń sózinshe, dári-dármektiń ba­­ǵasy halyq úshin tek ál-aýqattyń ǵana emes, sonymen qatar densaýlyqtyń mańyz­­­­dy kór­setkishi. Baǵanyń qymbattaýy ha­lyqty dári-dármekke jumsaıtyn aqsha­syn únem­deýge májbúrleıdi nemese medı­ı­nalyq preparat qoldanýdan bas tartýǵa ıter­meleıdi. «Statıstıka komıtetiniń má­lime­tinshe, byltyr bir otbasy orta eseppen dári-dármekke 26 300 teńge jum­saǵan. Al 2019 jyldyń alǵashqy toqsa­nyn­da dári-dármek pen ambýlatorlyq qyz­met quny kúrt qymbattaǵan. Ha­lyqtyń densaýlyǵyn saqtaýǵa jumsap otyrǵan shyǵyny medıına qyzmet­kerleriniń jalaqysyna oń áser etken emes. Dári-dármektiń qymbat­taýy naryq­taǵy oıynshylarǵa ǵana paıdaly bolyp otyr», – dedi halyq qalaýlysy.

Esterińizde bolsa, Eýrazııalyq ekono­mı­ka­lyq odaqqa múshe memleketterdiń ortaq farmaevtıkalyq naryǵy iske qo­syl­ǵan bolatyn. Endi Qazaqstan, Qyrǵyz­stan, Reseı, Belarýs jáne Ar­me­nııadaǵy óndirýshiler dári-dármekterdi tirkep, na­ryq­qa shyǵarý úshin biryńǵaı erejelerdi qol­danady. Jańa tártip na­ryq­ty qaýipti dárilerden tazartýǵa múm­kin­dik beredi. Sonymen birge farma­ev­tı­kalyq zertteýlerge ruqsat berý, baǵa belgileý, bólshek saýda, memlekettik satyp alý jáne medıı­na­lyq jarnama salalaryn eko­nomıkalyq odaqqa múshe elderdiń ár­qaısysy buryn­ǵy­daı ózderi retteıtin boldy. Óndirýshiler úshin arnaıy ótpeli kezeń engizilgen. Iaǵnı, 2020 jyldyń aıa­ǵy­na deıin olar ónimdi óz eliniń erejesi boıyn­sha nemese Eýrazııa­lyq ekonomı­ka­lyq odaq qaǵıdattaryna sáıkes tirkeı ala­­dy. Al tutynýshylar bul óz­geristerdi keıi­­nirek sezedi. Óıtkeni dári-dár­mekti tir­keý men naryqqa shyǵarýdyń ara­synda 7-10 aı ýaqyt ótýi múmkin.

Sonymen, dári-dármekke qatysty qor­da­lanǵan máseleler talqyǵa túskenimen, ná­tıjesiniń qandaı bolary áli beımálim. Tipti, jurtshylyq dári-dármek baǵasynyń arzandaıtyndyǵyna jáne tegin dárilik preparattar máselesiniń sheshiletindigine senýden qalǵan. Oǵan sebep te joq emes. Ta­laı talqyǵa túsken dári-dármek túıt­kil­deriniń túıini tarqaıtyn ýaqyt álde­qa­shan jetken edi. Biraq baıaǵy jartas – sol jartas.

Densaýlyq saqtaý mınıstrligine memleket qazynasynan eń kóp qarjy bólinedi eken. Alaıda bul salaǵa bólingen qarjy­nyń qaıtarymy bolmaı otyr. Jurt áli kúnge deıin sapaly medıınalyq qyzmet­ke qoly jetpeı, ábigerlenip júr. Qara­paıym halyqtyń jartysy tegin beriletin dári­ge qol jetkize almaı júrse, ekinshi jartysynyń dárihanadaǵy dárilik preparattardy satyp alýǵa qaltasy kótermeı qınalýda. Al árbir jıyn saıyn synnyń astyn­da qalatyn vedomstvo basshysy bá­riniń qalpyna keletindigin aıtyp, ýáde be­rýden, jańa reforma qabyldaýdan ári asa almaı keledi.

Sońǵy jańalyqtar