7 Qarasha, 09:55 326 0 Densaýlyq Anar LEPESOVA

Minezsiz ul, qylyqsyz qyz: Qazaq qoǵamynda transgenderler qaıdan paıda boldy?

Qazir medıınanyń qaryshtap damyǵany sonshalyq, shıpasyz dert kemde-kem. Aǵza aýystyrý, ózgeniń ókpe, júrek, baýyrymen ómir súrý qalypty qubylysqa aınaldy. Tipti, erkekten – áıelge, áıelden – erkekke aınalý da sóz bolýdan qalǵan.  Almaty qalalyq Ádilet departamentiniń deregine súıensek, 2017 jyldan beri qalada 10 adam jynys aýystyrýyna baılanysty jańa kýálik alǵan. Sonyń ishinde tórteýi jynysyn erkekten áıelge aýystyrsa, altaýy kerisinshe, áıelden erkekke «aınalǵan». Bul bir ǵana Almatynyń kórsetkishi. «Ǵasyr derti» basqa qalalardy sharpymaǵanyna kim kepil?

Tranzıshen taılarǵa tańsyq emes

Jynys aýystyrý medıına tilinde «tranzıshen» dep atalady. Aǵylshyn tilinen aýdarǵanda «aýysý, ótý» degen maǵynany bildiredi. Al týmysy­nan áıel bola tura ózin erkek sezinetinderdi nemese kerisinshe, erkek bolyp dúnıege kelgenimen, áıelshe ómir súretinderge álem «transgender»  degen at ber­gen.

Jynys aýystyrý operaııasynyń tarıhyna júginsek, álemde mundaı  operaııaǵa alǵash ret 1931 jyly Eınar Vegener esimdi danııalyq sýretshi júginipti. Bastapqyda jubaıynyń ótinishimen áıel bolyp kıinip, jańa týyndynyń keıipkerine aınalǵan ol birte-birte áıel kıimin ústinen tastamaıtyn bolǵan. Sebebin suraǵan jaqyndaryna ol ózin áıel keıpinde óte yńǵaıly sezinetinin aıtqan. Aqyry Eınar jynysyn aýystyrýǵa operaııa jasatyp, esimin Lılı Elba dep ózgertken.

HH ǵasyrdyń basynda jynysyn aýystyrǵysy keletinderge birden  «shızofrenııa» degen dıagnoz qoıyp, olardy ómir baqı psıhıatrııalyq aýrýhanada qamap ustaǵan kórinedi. Qoǵamnyń mundaı qarsylyǵy transgenderdiń qataryn azaıtqan joq. Kerisinshe, jynys aýystyrý operaııasyn jasyryn jasaıtyn klınıkalar kóbeıip, olardyń qyzmetine suranys artty. Ásirese, 1972 jyly transgenderler sany kúrt kóbeıdi.  Óıtkeni dál osy jyly. Dál osy jyly bóten aǵzany qondyrǵan kezde ımmýnıtettiń qarsylyǵyn basatyn «ıklosporın» dárisi paıda bolǵan. Osy preparattyń arqasynda talaı operaııalar sátti ótip, buryn aǵzanyń jańa organdy qabyldamaýynan japa shekken transgenderler erkinshe operaııa jasata berýge múmkindik alǵan. Keıbir memleketterdiń jynys aýystyrýǵa zańdy túrde ruqsat bere bastaǵany da osy tus. Sol elderdiń alǵashqysy – Shveııa edi.

Búginde álem elderi arasynda jynys aýystyrý kórsetkishi jóninen  Taıland kósh bastap tur. Munda operaııa jasatýǵa kóptegen eldiń transgenderi aǵylady eken. Sebebi bul elde operaııanyń quny ózge memleketterge qaraǵanda birneshe ese arzan. Erkekti áıelge, áıeldi erkekke aınaldyrý jaǵynan Iran da Taılandtan qalyspaıdy. Munda shamamen jylyna 500-ge jýyq jynys aýystyrý operaııasy jasalady.

Qazaqy dúnıetanym boıynsha  jynys aýystyrý azǵyndyqtyń kórinisi sanalady. Erkektiń áıelge, áıeldiń erkekke aınalýyn dinimiz de quptamaıdy. Ejelden ata-babamyz júrgen salt-dástúrden alshaq ketip kórmegen qazaq úshin transgenderge ortadan oryn berý ońaı kóndigetin sharýa emes, alaıda zańymyz ruqsat etip tursa, kónbeske shara bar ma?

2009 jyldan bastap Qazaqstanda jynys aýystyrý zańdastyrylǵan. «Qazaqstan Respýblıkasy Halyq densaýlyǵy jáne densaýlyq saqtaý júıesi» týraly kodekstiń 88-babynda «Psıhıkasynyń buzylýy (aýrýy) bar adamdardan basqa jynystyq sáıkestendirýde aýytqýshylyǵy bar adamnyń jynysyn aýystyrýǵa quqyǵy bar» delingen. Sondaı-aq qujatta «jynystyq sáıkestendirýde aýytqýshylyǵy bar adamdardy medıınalyq kýálandyrý jáne olardyń jynysyn aýystyrýdy júrgizý qaǵıdalaryn ýákiletti organ belgileıtindigi» kórsetilgen. Demek, psıhologııalyq aýytqýy joq, biraq jynysyna sáıkes kelý jaǵynan aýytqýy bar adam jynysyn aýystyra alady.  Elimizde tranzıshenniń  tanymaldyǵy artýyna sebep bolǵan da osy bap sııaqty. Jynysyn aýystyrǵan talaı transgender qoǵam qarsylyǵyna 88-bapty qalqan eteri sózsiz.

Solardyń biri – Tatıana esimdi «arý». Jynysyn ózgertken qaraǵandylyq jigit jaıly aqparat ótken jyly jelide jeldeı esken edi. Túbegeıli áıelge aınalýǵa bel býǵan transgenderdiń tańdaýyn jat túgili jaqyndarynyń ózi áli kúnge túsine almaı keledi. Aıtýynsha, ol 6 jasynan bastap ózin qyz sekildi sezingen. Aýrýhanada em qabyldap jatqan kezinde dárigerler ony jańajyldyq sharaǵa aqshaqar etip kıindirgen. Sol sátten bastap oǵan qyzdyń keıpi unap,  anasynyń kóılekteri men týflıin kıip, áıel retinde ósip kele jatqanyn baıqaǵan.

Ákesiniń «Naǵyz erkek bol!» dep túbegeıli qarsylyq tanytqanyna qaramastan, 2000 jyly jynysyn aýystyrmaq bolyp dárigermen sóıleskende, Tatıananyń jartylaı erkek, jartylaı áıel ekeni belgili bolǵan. Sodan jigit kúıinde qala bermek bolady. Alaıda ózin qınap júrgenin túsinip, 2013 jyly jynysyn aýystyrýǵa nyq bekinedi. Ol úshin áýeli psıhologııalyq aýytqýshylyǵy joqtyǵyn, jynysyna sáıkessizdigin dáleldeýge árekettengen. «Transseksýalızm» dıagnozyn naqtylaý úshin uzaq ýaqyt tekseristen ótip, psıhıatrdyń qorytyndysyn alǵan. Mamandardyń ruqsatyn alǵannan keıin bir jylǵa jýyq gormondyq dárini úzbeı ishedi.  Áıel bolǵysy keletin erkek adamǵa estrogen gormonyn, al áıelden erkekke aınalǵysy keletinder erkektik gormon – testosterondy ishýi kerek eken. Estrogen gormonyn tıisti mólsherde qabyldaǵan jigittiń bitim-bolmysy ózgerip, náziktenip, áıelge tán belgiler paıda bola bastaǵan.  Sodan keıin baryp, hırýrgııalyq jolmen jynysy ózgertiledi.

Tabıǵattyń qateligin túzetkennen basqa shara joq

Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń dereginshe, Qazaqstanda jynys aýystyrý operaııasyn júrgizý boıynsha lıenzııalaýdyń jeke túri joq. Bul operaııa jalpy plastıkalyq hırýrgııa jáne ýrologııa sheńberinde júrgiziledi. Dárigerlerdiń aıtýynsha, operaııa 5-6 saǵatqa sozylady. Jynys aýystyrý bir ǵana operaııamen shektelmeıdi, áıel ne erkek tolyqqandy júrek qalaýyna jetý úshin birneshe operaııa jasalady. Adamǵa qondyrylatyn aǵza eshqaıdan alynbaıdy, oǵan donor músheniń de qajeti joq. Mamandar óziniń aǵzasynan, ne terisinen-aq qalaǵan jynysyn jasap beredi. Budan keıin jynysyn ózgertkender ómir boıy gormondyq dáriler ishýge májbúr. Bul óz kezeginde adamnyń ómir súrý jasyn da qysqartýy múmkin. Óıtkeni gormondyq dárilerdiń baýyrǵa, basqaǵa tıgizer keri áserin aıtpasaq ta túsinikti.

Shyńǵys Nuǵmanov – Almatyda jynys aýystyrý operaııasyn jasaıtyn sanaýly otashylardyń biri. Onyń aıtýynsha, qolǵa skalpel almas buryn ope­raııa bólmesine kelip turǵan adamnyń shyn má­ninde transgender ekenine kóz jetkizip alý kerek.

– Jynys aýystyrý boıynsha júgingen adam kezeń-kezeńimen tekseristen ótedi. Mamandar ony jiti baqylaıdy. Arnaıy komıssııa qurylyp, «transseksýalızm» dıagnozy naqtylanǵannan keıin ǵana hırýrgtar jynys aýystyrý operaııasyna kirise alady. Ókinishke qaraı, bul salany da jemqorlyq jaılap keledi. Jalǵan qujatpen keletinder de bar. Sondyqtan biz jynysyn aýystyrǵysy keletin adammen tildesip, jeke baqylaý júrgizemiz, psıhıatr shaqyramyz, – deıdi Shyńǵys Nuǵmanov.

Mamannyń aıtýynsha, transgenderler arasynda erkekten áıelge aınalǵysy keletinder kóbirek. «Elimizde mundaı operaııalar óte sırek jasalady, óıtkeni bizdiń qoǵam transgenderdi qabyldaı almaıdy. Kereǵar kózqaras kóbeıip keter degen úreımen biz óz klınıkamyzda jynys aýystyrý operaııasyn jasaıtynymyzdy da jarnamalaǵan emespiz. Qazaqstanda jylyna mundaı bir-eki  operaııa jasalady. Jynysyn aýystyrǵysy keletinderdiń deni – áıel bolýdy qalaıtyn erler», – deıdi otashy.

Operaııa jasaıtyn dárigerler transgenderge operaııanyń qaýipti ekenin, onyń saldarynan densaýlyǵyna zalal keletinin, ómiri qysqarýy múmkin ekenin qatań eskertedi. Eger eskertýge qaramastan, alǵan betinen qaıtpasa, otashylar kók qaǵazdardy shytyrlatyp sanap alady da, isine kirisedi. Shyńǵys Nuǵmanovtyń aıtýynsha, Qazaqstanda jynys aýystyrý operaııasynyń quny 1 mln teńgeden bastalyp, 3 mln teńgege deıin barady. Erkekten áıelge aınalý – 1 mln teńgeden 1,5 mln teńgege deıin barsa, erkek bolýdy qalaıtyn áıelder odan da kóbirek tóleıdi: falloplastıkanyń kólemine qaraı 3 mln teńgege deıin shyǵyndalýy múmkin.

«Biz bul dıagnozǵa tabıǵattyń qateligi retinde qaraımyz. Eger aldyńa kelip turǵan azamat qujat boıynsha erkek, al shyn máninde áıel bolsa, qatelikti túzetkennen basqa shara joq», – dep Shyńǵys Nuǵmanov óz kásibin aqtaǵandaı boldy.

             Transseksýalızm – aýrý emes

  Transseksýalızmdi qoǵam ádette adamnyń psıhıkalyq aýytqýy retinde qabyldaıdy. Alaıda adam psıhıkasyn zertteýmen aınalysyp júrgen mamandar muny jan aýrýy deýge asyqpaıdy. 40 jyldan astam tájirıbesi bar belgili psıhıatr dáriger Irına Lenskaıanyń aıtýynsha, qoǵamnyń transgenderlerge alakózdene qaraýy durys emes.

«Transgenderler únemi depressııada júredi jáne kóbine ómirlerin óz-ózine qol salýmen aıaqtap jatady. Qoǵamnyń qabyldamaýy, únemi qorqynyshta júrý, óz-ózinen shoshý – munyń bári ońaı synaq emes. Onyń ústine, bizdiń qoǵamda qarapaıym etıka qaǵıdalaryn bilmeıtin adamdar kóp. Aldynda turǵan adamnyń transgender ekenin bilse, keleke etip, dórekilik kórsetip jatatyndar bar. Mundaı qarym-qatynasty toqtatý kerek. Transseksýalızm – aýrý emes, alýantúrliliktiń kórinisi. Mundaı adamdardy kemsitý artyq salmaqtaǵy adamdarǵa nemese albınostarǵa qyryn qaraýmen birdeı», – deıdi Irına Lenskaıa.

Psıholog Lımana Qoıshıeva da transseksýalızm­di psıhıkalyq dert dep eseptemeıdi. Alaıda jy­nys aýystyrýǵa nıettilerge qoldaý kórsetýge qarsy.

– Erkektiń ózin áıelshe sezinýi, áıeldiń ózin erkek­she ustaýy – densaýlyqtaǵy kinárat, ıá gormondyq buzylystyń týa bitkeninen bolmasa, kóp jaǵdaıda psıhıkalyq aýytqý emes, jetile kele qyzyǵýshylyǵyna, ortasyna qaraı qalyptasyp jatady. Bul – júre qalyptasatyn minez. Ony der kezinde baıqap, durys baǵyttap jiberse, túzetýge bolady. Adamdardyń bári birdeı emes. Olardyń ishinde ortaǵa beıimdelgish, eliktegishi bolady. Transgenderdiń kóbi osyndaı adamdardan shyǵady. Sondyqtan ondaı jandarǵa durys tárbıe qajet.

Qazir qyz ben uldyń talǵamyna, kıim kıisine, ortasy men oıynyna mán bermeıtin boldyq. Er balany óziniń tabıǵatyna qaraı beıimdep, «sen jigitsiń, erteńgi kúni Otanyńnyń tiregisiń, otbasyńnyń qorǵanysyń» dep tárbıelep, sanasyna erkektik minezdi kishkentaıynan sińire berý kerek. Jastaıynan kúres, boks sekildi úıirmelerge berip, tulǵa retinde qalyptasýyna jol ashý qajet. Qulap qalsa nemese tóbelesip taıaq jese, asty-ústine túsip óbektemeı, «sen jigit emessiń be?» degen sózdi qulaǵyna sińire bilýimiz kerek. Al qyz balany erkekshora qylmaı, 8-9 jasynan náziktikke, bııazylyq pen ıbalyqqa baýlyǵanymyz jón. Shashyn ósirip, syrǵa salyp, úıdiń sharýasyna beıimdeýdiń ózi onyń erteńgi kúni jaqsy jar, ardaqty ana bolyp qalyptasýyna jol ashatyny anyq. Ár otbasynda ákeniń róli men bedeli, balalardy tárbıeleýdegi orny joǵary bolýy tıis. Erkektik namysy bar ul, tabıǵatyna saı tárbıelengen názik qyz bóten oıǵa jol bermesi anyq», – deıdi psıholog.

Rasynda da, qazaqy qalpymyzǵa syn bolǵan turpaıy qylyqtardyń túp-tamyry tárbıeden bastaý alary anyq.  Ulttyq tárbıeniń upaıyn túgendep,   ulttyq ımmýnıtetti kúsheıtpesek, minezsiz ul men qylyqsyz qyz kóbeıe bermek.

Sońǵy jańalyqtar