1 Qarasha, 12:25 858 0 Bilim "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Alǵashqy ǵylym kandıdaty

2017 jyldyń kóktemi edi. Peterbor qalasynda ǵylymı izdenis jumystarymen júrmin. Pskovskaıa kóshesindegi №18 úıde ornalasqan Sankt-Peterbor qalasynyń Ortalyq Memlekettik arhıviniń qorymen jumys isteıtinmin. Qalanyń bir suryq­syz­daý, jupyny tartqan qaltarysyndaǵy osynaý kósheHH ǵasyr basyndaǵy orys tarıhynyń kýáger shejiresi, taqýa tarıhy sııaqty edi. Olaı deıtinim, eski ári sulý shahardyń dál osy je­rinde I orys revolıýııasy ótken, demonstraııalyq tolqý bol­ǵan, dál osy jerde qazaq balalary da oqyǵan, olar da alańǵa shyq­qan. Sondaı ystyq, sondaı jyly. Biraq ajary taıyp, kór­ki surlanǵan eski ǵımarattar, jupyny úıler kóriksizdeý ­ri­netin. Sol eski úılerdiń qabyrǵasynda jasyrylǵan syr qan­sha­ma!

Meniń bar maqsat-muratym – HH ǵasyr basyndaǵy Alash qaırat­ker­le­ri, qazaq zııa­ly­lary jaıly qujat tabý. Alǵashqy eki-úsh kúnde tek katalogpen jumys istep, qujattardy izdedim. Dál juma kúni qolyma –  № 14 qordyń № 25876 de­losy tústi. Ashyp, qarap otyryp, toqsannan as­tam qu­jat­tyń ishinen Baqty­kereı Ah­met­uly Qulmannyń dıplomyn taptym. «O, Jasaǵan!» dep qýanyp otyr­myn. Aıqaılap, shattanǵym da keldi. Biraq oqý zalynyń ishi lyq toly. Ersi qylyq kórsetpeıin dep ishim­nen tyndym. Baqty­ke­reı Qulman degen Alash­tyń aqsuńqary bolǵan. Qa­zaq­tan shyqqan alǵashqy ǵylym kan­­dıdaty. Endigi sóz – osy azamat­tyń Sankt-Peter­bor Mem­le­kettik Im­pe­­ra­tor­lyq ýnıversı­te­tindegi stý­dent­tik jyl­da­ry týrasynda.

Baqtykereı – tóre tuqymynan, sultan áýletinen. Ábilqaıyr han – Nuraly han – Esim sultannan taraǵan. Ol 1859 jyl­dyń 22 jel­toq­­sanynda qazirgi Atyraý ob­lysynyń Qurmanǵazy aýdanynda dúnıege kel­gen. 1872 – 1881 jyl­dary Orynbordaǵy er balalar gımnazııasynda oqyp, ony kúmis medalmen támamdaǵan sanaýly qazaq balasynyń biregeıi.

Oqýǵa yntyq, zerek te, alǵyr tóre ba­la­sy 1881 jyly qııandaǵy eýropanyń eń kórikti shahary, sol zamandaǵy mádenıet or­talyǵy, órkenıet pen rýhanııat ordasy –  Peterborǵa baryp, emtıhan tap­sy­ryp, Im­peratorlyq ýnıver­sı­tettiń tegin oqy­tatyn bólimine túsedi. Bú­gingi júıemen aıt­qanda, granttyq oqýmen múmkindigin ıelen­gen. Baq­ty­kereı bastapqyda zań fakýl­te­tine túsipti. Arhıv qujatymen ta­ny­syp otyryp, onyń 1 kýrsty qata­ry­nan úsh jyl oqyǵanyn baıqadyq. Sóıtsek, oqý bólimine, dekanatqa óz erkimen aryz ja­zyp, «zańtaný», «zań ilimderi», «kons­tı­týııalyq-quqyq­tyq erejeler», «po­lı­eı­lik quqyq», «saıasattaný» kýrstaryn tolyq meń­gerýi úshin qaıta-qaıta qyzyǵyp, qu­nyǵyp oqypty.

1884 jyly oqý ornynyń bas­shy­lyǵy ony 2 kýrsqa kóshirý ke­rektigi týraly talap qoıady. 2 kýrs­qa ótken qazaq balasy ary qaraı bi­limin shyǵystaný fakýl­te­tinde oqýdy jón sanapty.

Shyǵystaný fakýlte­tinde oqýda qata­ry­nyń aldy, ozaty bolypty. Arab, parsy, osman, tatar tilderin óte jaqsy meńgerip, sol til­derdiń grammatıkalyq-lek­sı­kalyq uq­sas­­tyqtaryn zert­teý­ge den qo­ıyp, professorlar­dy tań­ǵal­dy­rypty. Onyń oqý úlgerimi týraly minezdemesinde fakýltet oqy­tý­shylary ózde­ri­niń aqedil peıilderin jazyp, joǵary baǵalaǵan. V.Grıgorev, V.Radlov, N.Veselovskıı syndy ataqty profes­sor­lar­dyń sú­ıik­ti shákirti bolǵan. Shy­ǵys­taný fakýltetin úzdik tá­mam­da­ǵan soń, eki jyldyq as­pı­rantýrasyn oqyp taýysqan. Ar­hıv qorynda 1889 jyldyń 9 naý­ryzynda berilgen №877 dıplom kýáligi saqtalǵan. Biz tapqan olja – osy. Sonymen, Baqtykereı Qulman – qazaqtan shyqqan al­ǵash­qy ǵylym kan­dı­daty, «fılologııa ǵylym­da­ry­nyń kandıdaty» ǵylymı dá­rejesin alyp, dıs­sertaııa qorǵaǵan oıy ush­qyr aqyl-oı ıesi. Shoqjuldyz Sho­qannan soń, shyǵystaný sa­lasyn­da ósh­pes iz qaldyrǵan, orys ǵula­ma­laryn qyzyqtyrǵan sáýleli úrker edi...

Eńbeksúıgish, izdengish stý­dent­tiń oqý úlgerimin eskerip, as­pı­rantýraǵa alyp qalǵan fakýltet oqytýshylary aspı­ran­­tý­raǵa qaldyryp, oqýyna mursat bergen eken. «Usha bilgen qanatqa dúnıe keń» degendeı, bilim teńi­zin­de erkin júzip, shyǵys ha­lyq­tarynyń qyzyq ta, qupııasy mol álemine zor qulshynyspen enip-aq ketipti. Onyń kandıdattyq ǵylymı izdenisi – shyǵys ha­lyq­ta­rynyń mádenıeti men tur­my­synyń erekshelikteri haqynda bolypty. Bálkim, aldaǵy ýa­qyt­ta tulǵanyń dısserta­ııa­lyq jumy­syn qazirgi álipbıge túsirip, ǵy­ly­mı túsinigi men alǵysózin jazyp, oqyrman naza­ryna usy­na­r­myz. 1888 jyl­dyń 17 qyrkúıe­gin­de Peter­bor Imperatorlyq ýnı­ver­­sıtetiniń Ǵylymı keńesi izdenýshi Baqtykereı Ahmetuly Qulmanǵa ǵylym kandıdaty dárejesin berý týraly sheshim shyǵarǵan-dy.

1887 – 1888 jyldary Peterbor ýnıversıtetinde oqyp jat­qan qazaq jastary jetisý­lyq Bar­lybek Syrttanuly, oraldyq Baqytjan Qarataev, qostanaılyq Jansultan men Jıhansha Seıdalınder, qar­q­a­ra­lylyq Jaqyp Aqbaıuly, aq­mo­lalyq Aıdarhan Turly­baı­uly, tashkenttik Seráli Lapın sııaqty qazaq jastary jına­lyp, «Jerlester» uıymyn qu­ryp, bir-birine oqýda da, tur­mysta da qoldaý kórsetip, súıeý bolypty. Jyl saıyn qazaq da­la­synyń ár qııanynan oqýǵa kelgen boz­ókpe stýdentke týǵan aǵa­syn­daı baýyryn ashyp, meıirim tanytyp, qushaqtaryna qysypty. Jer túbinde bilim izdep kezdesken qazaq balalary osylaı ónege kór­­setip, Peter­borǵa dástúr qal­dyrypty. Sol dás­túr jelisi, urpaqtar jal­ǵas­tyǵy úzilmeı áli kúnge deıin saqtalǵanyna qaıran qalyp, tańdanyp edim. Tamsanyp edim. Tańdanǵanym – meniń aýyldas dosym, synyptas qurby Já­lim­bek Saıa Berikqyzy Qapal-Ara­sandaǵy orta mektepti bi­ti­re sala, Barlybek Syrt­tan­uly ata­sy­nyń jolymen sonaý shal­ǵaı­daǵy Peterborǵa oqýǵa ketti. Alyp shahardaǵy Tehnologııa, bıznes jáne servıs ýnıversıtetine oqýǵa túsip, qazaq­tyń qarakóz qyzy sol qalaǵa tu­raqtap qaldy. Men ary-beri ǵylymı saparmen Pe­terbor, Máskeýge jıi-jıi qaty­nap tu­ra­myn. Árbir barǵan sa­pa­rym­da sol Saıashym meni kú­tip alyp, Pıterdi aralatyp, qy­dyr­týmen bolady. Birde ol meni Mem­le­ket­tik Dýmanyń ǵı­ma­raty bolǵan Tavrııa saraıyna kirgizip, Álıhan Bókeıhan­nyń, Mu­hamed­jan Tynysh­baı­uly­nyń, Mustafa Sho­qaı men Shaı­merden Qosshy­ǵul­dyń, osy Baqtykereı Qul­man­nyń izi qalǵan qasıetti saraıdy kór­setip edi. Sonda Saıa meni Qa­zaq­stannyń túkpir-túkpirinen Reseıge kelip, túrli oqý ornynda oqyp júrgen qazaq jastarymen, qatarlastarmen kez­des­ti­rip, áń­gimelestirdi. Sol baıaǵy «Jer­lester» uıymy saq­ta­lyp­ty, tek aty «Birlik» dep óz­ger­geni bolmasa, zaty sol qal­pynda eken. Namysshyl jigit­ter qyzdardy qorǵap, qa­ryndastaryndaı aıalap baqsa, qyzdar jigitterge baýyrlaryndaı súıispenshilik tanytady eken. «Jaraısyńdar, ja­ryq­ta­rym!» dep rıza bolyp, súısinip edim. Alashtyń jolymen júr­gen, ıgi jaqsylardyń jolyn ustanyp, eline qyzmet etemin degen sol jastardyń aldy qazir elge kelip, memleket isine aralasyp, qazaqqa qyzmet etýge kirisken-di.

Peterbor arhıvinde gımnazıst Baqtykereıdiń attestaty da saqtalǵan-dy. Orynbor gımnazııasyn bitirgendigin dálel­deı­tin qujatta: «Matematıka – 5, mu­syl­man dini – 5, logıka – 5, latyn tili – 5, franýz tili – 5, jaǵy­ra­pııa – 5, tarıh – 5, orys tili men ádebıeti – 5, fızıka – 5, matematıkalyq jaǵy­ra­pııa – 5» dep jazylǵan. Oqýǵa degen ynta-yqylasy, tártibi, ǵylymǵa degen súıispenshiligi zor bolǵan.

Oqý bitirgennen keıingi taǵ­dy­ry týraly az-kem aıtar bolsaq, 1889 jyldan bastap As­tra­han gýbernatorynyń qa­ra­maǵyndaǵy Qamysh-Samar aýdanynyń ákimi qyzmetin bas­taǵan. Ákim qyz­me­tine kiriskende aýyldardan mektep ashyp, ba­la oqytý isin qolǵa alǵan. 1901 jyly, jańa ǵasyr tabal­dy­ryǵyn attaǵanda, Bókeı Ordasy qazaqtarynyń attarynan Reseı patshasynyń qabyl­daýy­na baryp, II Nıkolaımen kez­des­ken. Qazaq depýtaııasy aty­nan sóz sóılep, patshaǵa qa­zaq­tar­dyń jer úlesi, alym-salyǵy haqynda batyl oılaryn aıtyp, úkimet músheleri kóp qysym kórsetpesin dep talap qoıǵan. 1903 – 1906 jyldary Bó­keı Ordasynyń Ýaqyt­sha keńe­sin bas­qarǵan, keıinnen keńes­shi qyz­metinde bolǵany bar. 1906 jyly Úkimettiń she­shi­mimen otstavkaǵa shy­ǵa­ryl­ǵan. Bılikten ketýiniń basty sebebi – saıası kózqa­ra­sy­nyń qaıshylyǵy. Qyzmetten ketken soń, jańa zaman basyndaǵy saıa­s­ı qozǵalystar jolynda tabys­qan Alash ardaqty­la­ry­men, bir jyldary birge oqyǵan stý­denttik eski dostarynyń tolqý­la­ryna qosylǵan. I, II Mem­lekettik Dýmaǵa saılanyp, qatarynan eki ret depýtat bolǵan. Dýmada Musylmandar frak­ııasynyń mú­shesi, quqyq­tyq-saıası bıýro­nyń hatshysy qyzmetinde bolǵan. Dýmada júr­gen shaǵynda Álıhan Bó­keı­han, Shaımerden Qosshy­ǵul­uly, Muhamedjan Tynysh­baı­uly, Baqytjan Qarataev, Al­pys­baı Qalmenov, Ahmet Birim­jan­uly syndy qazaq serkelerimen pikirlesip, memlekettik shovınızm, ımperııalyq saıasat ústem­di­gine qarsy batyl oılaryn or­taǵa salyp, talan-tarajǵa túsken qa­zaq­tyń jerlerin qorǵaý úshin depý­tattyq saýal joldap, óziniń qaı­rat­kerligimen kózge tús­ken azamat edi.

Baqtykereı 1917 jylǵa de­ıin, ıaǵnı azattyq tańy atqan – Alash zamanyna deıin Bókeı Ordasynda turyp, sol jerdegi jergilikti halyqtyń tirligin sheship, «Qa­zaq», «Aıqap», «Qa­zaq­stan», «Ýlfat», «Shora» basylymdaryna ma­qala jazyp, qazaqtyń áleý­met­tik ómirine alańdap otyrǵan. 1917 jyldyń 5 – 13 jel­toq­sa­nynda Orynborda ótken II jal­py­qazaq sıezinde delegat retinde ar­naıy shaqy­ry­lyp, Bókeı Or­dasynyń ıgi jaqsylaryn bastap barǵan. Sol alqaly keńeste Alash Orda ulttyq-terrıtorııalyq av­to­nomııalyq memleketiniń tór­aǵasy úshin Álıhan Bókeıhan, Aı­darhan Turlybaıuly syndy aza­mattarmen qatar saılaýǵa tú­sip, baq synaǵan. Saılaý nátı­je­sinde halyqtyń senimine ıe bolyp, Álıhan Bókeıhan tóraǵa retinde saılanady. Al, 19 daýys ıelengen Baqtykereı Qulman Alash Orda úkimetiniń Halyq keńesine saılanyp, mınıstr qyzmetin atqarǵan. Eki jyl, bes aıdaı ómir súrgen ulttyq memleketimizdiń irgesin qalaǵan qaıratker bolatyn.

Ǵylymǵa yntyq, zań jáne qu­qyq ilimderin úsh jyl oqy­ǵan, orys, franýz, tatar, parsy, arab, osman tilderin jetik meń­ger­gen, shyǵystaný ǵyly­my­na yn­tyzar bolǵan qaıran er «erge – tusaý, zorǵa – buǵaý» bol­ǵan saıası qysymy men taýqy­me­ti mol za­manda ilim jolyna túsip, qa­na­tyn keńinen jaıa almaı qaldy. Eger, ol ǵylym qýyp, jańalyq asha­myn dese, shyǵystaný sala­sy­nyń eń tanymal ókili bolar edi. Biraq tirshiligi taýqymetti, orysqa qul bolyp, bodandyq ezgisinde júr­gen eline pana, qorǵan bolamyn dep ǵylymnan bas tartyp, saıasat isine amalsyz kelgen...

Bıyl, sol Alash qaıratkeri, qa­zaq oqyǵany Baqtykereı sul­tan­nyń týǵanyna 160 jyl, ómir­den ótkenine 100 jyl bolyp otyr eken. Ol – Alashtyń úmi­ti sónip, Ordasy ortasyna tús­kende, Semeıden týǵan jerine kó­shipti. Eline qaıtarda Mir­ja­qyp Dýlatuly men Turaǵul Abaı­uly «Jan baýyrym, esen bol!» dep qımaı-qımaı qosh­tas­qan eken. Júregine muń artyp, dertke shaldyqqan Baqtykereı 1919 jyldyń qarashasynda al­pysqa qaraǵan shaǵynda, eki jastyń birine kelmeı dúnıeden ótti de, ketti. Onyń súıegi Jańa­qalaǵa jerlengen derek baryn estigen edik. Biraq naqty qaı jerde ekeni beımálim. Qaıratkerdiń qabirin bilmegen soń, onyń rýhyna batıqa etip, arýaǵy úshin beıitine qoıǵan gúlim osy bolsyn dep arnaıy osy maqalany jazyp, tarıhı qujatty jarııalap otyrmyn.

Keıin, múmkindik bolsa, ózim­niń jeke arhıvimdegi osy tulǵaǵa qa­tysty qujattardy júıe­lep, jı­­naq qylyp shyǵa­rar­myn. Bi­raq ony qoldaıtyn, Baqt­y­kereıdi aǵa dep eskerer qaltaly azamat bar ma eken?! Baqtykereıdeı arystyń esimi de, ónegesi de ataýsyz, eleýsiz qalyp barady...

 

Eldos TOQTARBAI,

Ǵanı Muratbaev atyndaǵy respýblıkalyq jastar syılyǵynyń

 laýreaty 

Sońǵy jańalyqtar