18 Qazan, 11:30 591 0 Suhbat Túrkistan Gazeti

Kúnsulý Turǵynbekqyzy: Qazaq qyzdaryna óleń oqyǵanda meni qaıtalamańyzdar dep aıtamyn

Aktrısa, Gollıvýdty qazaqsha sóıletken dýblıaj sheberi, júrgizýshi, ánshi búginde óleń oqý boıynsha óziniń onlaın kýrsyn ashty. Shákirtteriniń alǵashqy nátıjelerin óziniń áleýmettik paraqshasynda jarııalap júr. Qupııasy mol poezııa álemi, erekshe óner dýblıaj salasy týraly azdy-kem áńgimelesken bolatynbyz.

 – Jyl basynda oqyrmandaryńyzben poezııa keshin ótkizdińiz. Qazirgi ónerge ǵashyq, poezııany súıetin tyńdarmandaryńyzdyń tilegi, suranysy qandaı eken?

– Poezııa keshimdi ózimniń týǵan kúnimde bas-aıaǵy on eki kún ishinde uıymdastyryp ótkizdim. Bul meniń anamnyń qazasy janyma batyp, qaıǵynyń tuńǵıyǵyna tereńdep, qatty qulazý ústinde júrgen kezim edi. Ózimdegi ónerdi, ómirsúıgishtik qasıetimdi óltirip almaý maqsatynda óz-ózimdi qamshyladym. Jyl saıyn týǵan kúnimde birinshi bolyp anam quttyqtaıtyn. Bıylǵy jyly anamnyń meni quttyqtamaıtynyn bildim. Sondyqtan sol kúndi ózimniń analarym sııaqty analardyń janynda ótkizgim keldi, batasyn alǵym keldi, boıyndaǵy jylýlyqtaryn sezingim keldi, aınalaıyn degen sózderin estigim keldi. Sol kún analar meni áldılegen kún boldy, poezııa keshi sonysymen erekshelendi. Tyńdarmandarymmen kádimgideı dastarhan basynda kezdestik, ádemi bir kesh boldy. Rýhanı jutaǵan jandarǵa kisilik, adamgershiliktiń úlbiregen jibek kóılegin kıgizgim keldi. Sony kıip te ketken sııaqty.

– Keshińizdi ótkizgennen keıin kelesi keshimde poezııa oqıtyn shákirtterimmen shyqpaq nıetim bar dedińiz. Búginde onlaın túrde shákirt tárbıeleýdi qolǵa alyp jatyrsyz. Óleńdi mánerlep oqýdyń maıyn ishken mamansyz, aktrısasyz, dýblıaj jasaısyz, án salasyz. Osynyń báriniń basyn qurap Kúnsulý Turǵynbekqyzynyń óner ortalyǵyn ashý oıyńyzda bar ma?

– Jalpy poezııa oqýdy meńgerýge adamdar birneshe jylyn beredi. Qansha oqysa da poezııany túsine almaıtyn jandar bar. Al maǵan onlaın sabaqqa jazylyp júrgender ómirdi erekshe súıetin jandar dep bilemin. Úırensem eken degen shákirtterimniń qatary kóbeıse deımin. Meniń kýrsyma qatysýshylar jedeldetilgen ádispen az ýaqytta óleńdi durys oqýdy, maǵynalyq ortalyǵyn qoıýdy, óleń joldary arasyndaǵy pálsapany zertteý, rejısserlik kózqarasty oıatý, óleńge aqynnyń oıynan basqa oqýshynyń óz oıyn qosyp oqý, óleń men tyńdaýshy arasyndaǵy úlken adamgershilik kópirin qurýdy úırenedi. Poezııa oqyp ysylyp qalǵan jastardyń keıbiri «men poezııany durys oqymaı kelippin ǵoı» dep kúlip, óz qatelikterin túzetip jatady. Óleńmen adamdardy jubatýǵa, qatyp qalǵan júrekterdi jylatýǵa, kisilikti oıatýǵa bolady. Óleńge búkil bir taǵdyr syıyp ketedi. Óleńniń qudirettiligi de sonda.

Jalpy maǵan ómirden qajyp júrgen jandar jıi hat jazady. Bizdiń qoǵamda ásirese jastar jylylyqqa zárý. Olar keıde óziniń jeke máselesimen habarlasyp jatady. Onlaın kýrstan bólek ýaqytta da shákirtterim ózderiniń ishki jan syrlarymen bólisedi, olarǵa ýaqytymnyń jetkeninshe jiti kóńil bólýge tyrysamyn. Men qazaq qyzy súringen, muqalǵan jerde janyna jalaý bolatyn jaqsy sózdi aıta alsam, dál sol ýaqytta qushaǵyma qysyp basa almasam da, yp-ystyq sózderimmen janyn jylyta alsam qandaı ǵajap! Qazaq qyzdaryn óleń arqyly eń bolmasa elin, erin súıýge, adamgershilik qaǵıdattaryn attamaýǵa, óleń arqyly adamdardy rýhanı qulazymaýǵa shaqyra alsam – sol baqyt emes pe? Adamdar eline paıdasy tıip, baqytty otbasyn qurýyna, saýapty jaqsylyqtardy kóp jasap, ómirge degen qulshynystarynyń artýyna kishkentaı ǵana sebepker bola alsam, men baqyttymyn.

Bolashaqta tyńdarmandarymmen tek poezııa keshinde ǵana emes, Kúnsulýdyń poezııa klýbynda da kezdesip tursam degen nıetim bar. Ómirde óner adamy bolamyn dep, biraq esh múm­kinshiligi bolmaı qalǵan adamdardyń sahnaǵa shyǵýyna múmkindik jasaǵym keledi. Árbir ónerge ǵashyq jan, árbir óleń súıgen júrek menimen birge sahnany baǵyndyryp, ómirge úlken bir qadam bassa deı­min. Bolashaqqa óte úlken josparlarym bar, ol qanshalyqty oryndalady bilmeımin. Dese de men aqyryn júrip anyq bas, eńbegiń ketpes dalaǵa degendeı áste-áste óz jolyn izdep kele jatqan jannyń birimin.

– Siz tyńdarmandaryńyzben erkin qarym-qatynas jasaısyz. Qatyp qalǵan qaǵıdalardy buzyp júrgen aktrısasyz. Poezııa keshterińizde kórermen men aktrısanyń arasyndaǵy kózge kórinbes perdeni ysyryp tastaıtyn sııaqtysyz...

– «Aktrısa degen pań bolý kerek, qoljetpes bolý kerek» degen uǵymmen kelispeımin. Sosyn maǵan ózińizge kimdi tulǵa tutasyz degen suraqty kóp qoıady. Ózim ishteı úlgi tutqan jandardyń keıde ekijúzdilik áńgimelerin estigen kezderde, shynymdy aıtsam, eshkimdi tulǵa tutqym kelmeı ketedi. Úlkenderdiń keıbir usaq-túıek áńgimelerin estip qoısam da estimegen bolyp, ony júregime tıgizbeı ótkize salýǵa tyrysamyn. Júrekke túsip ketse, kóńil ashtyǵyna ushyraısyń.

Aktrısa áýeli kórermenimen basynan bashpaıyna deıin shynaıy bolýy kerek. Shynaıy bolǵan kezde dene qıymylyń, ózińdi-óziń ustaýyń da erkin bolady. Men keshterimde adamdardy sebepsiz qushaqtaı salǵym keledi, adamdarǵa basý aıtqym keledi. Boıymda artyq meıirim, jylýdy soǵan muqtaj janmen bóliskim kelip turady. Kórermenmen eki ortaǵa shymyldyq qurǵym kelmeıdi. Meniń keshterimniń erekshelikteri de sol, ózim tiri daýysta án aıtamyn, ózim júrgizemin, aıtatyn romanstarym bar, osylaı 3-4 saǵat kórermendi jalyqtyrmaı ustap tura alamyn. Úılerine qaıtqylary kelmeı, taǵy da óleń, poezııa surap jatady. Osy kúnderi ózim oınaıtyn aspaptarmen bárin túrlendirsem degen oı týyndap júr. Keshe úlken bir jıynda boldym, bir baıqaǵanym úlken kisiler rýhanı keshterdi, poezııa keshin kóbirek ańsaıdy eken.

– Halyq sizdi poezııa óneriniń padıshasy dep atap júr. Búginde sizdiń daýysyńyzǵa salyp óleń oqıtyn qyzdar óte kóp. Jalpy óleńdi qalaı oqý kerek?

– Jastar poezııany kóp jerde jalǵan bir dybystarmen oqyp qoıady, keıde tym oınaqy bolyp ketedi. Ádemi daýysty jasap alsam dep daýysyna mán berip ketedi de, naǵyz óleńniń aıtatyn maǵynasy quryp jatady. Óleńniń maǵynalyq ortalyǵyna dóp túspeıinshe, óleń arasyndaǵy pálsapany túsinbeıinshe óleń jaqsy shyqpaıdy. Men kóbine shákirtterimnen aqynnyń aıtar oıyn zertteýdi talap etemin.

Eń bastysy, qazaq qyzdaryna óleń oqyǵanda meni qaıtalamańyzdar dep aıtamyn. Óıtkeni óleń ár adamnyń óz daýysymen oqylýy kerek. Sonda ol nanymdy shyǵady, tyńdar qulaqty jalyqtyrmaıdy. Poezııa – ol bir derbes álem. Ol álemdi ózimniń perzentim dep sanaımyn. Ár óleń – toǵyz aı on kún kóterip, tolǵatyp dúnıege ákelgen bir sábı sııaqty. Oǵan jeńil qaraýǵa bolmaıdy.

– Aktrısalarǵa dýblıaj jasaý ońaı, biraq kásibı bilimi joq adamdar dýblıaj jasaı ala ma?

– Dýblıaj – erekshe óner. Oǵan óte myqty qabilet kerek. Dýblıajdy súıgen, shyn talantty, daýys yrǵaǵy kelisken, biraq kásibı bilim alýǵa múmkindigi bolmaǵan jandardy dýblıaj ónerine baýlýǵa bolady. Biraq kásibı deńgeıdegi óz adamdaryna jumys isteýge múmkinshilik bersek durys bolar edi. Dýblıaj ben poezııa halyq súıetin ónerdiń tarmaqtary bolǵannan keıin jáne ózim de ólsheýsiz jaqsy kóretin bolǵandyqtan osy eki salanyń kásibı mamany bolǵanyma qýanamyn. Ár adam qolynan kelgenin jasaǵany jón dep oılaımyn.

– Siz jastarmen kóp aralasasyz, olardyń pikirin tyńdaısyz, jastardyń qazirgi rýhanı deńgeıi qandaı?

– Qazir tek qana jastardyń emes, úlken adamdardyń da rýhanı deńgeıiniń ımmýnıteti sonshalyqty tómendep ketken. Qazir bizdiń qoǵam eki topqa bólinip turǵan sııaqty. Áleýmettik jeliler búgingi qoǵamnyń bet-beınesin kórsetip otyr. Adamdar óz aldyna top-top bolyp rýhanııatty qoljaýlyq etip, talaı dúnıemen ala shapqyn, qyzyl keńirdek bolyp bir-birimen qyrylyp, qýǵyn-súrgin bolyp jatady. Baıybyna barmaı baıbalam salýshylar kóbeıip ketti. Eń ókinishti tusy osy shyǵar dep oılaımyn. Kádimgi qalam ustap, at ústinde júrgen iri saıasatkerler de, jazýshylar da, aqyndar da neshe túrli las dúnıege bara beretini, «Áı» deıtin áje, «qoı» deıtin qoja bolmaı ketkeni, onsyz ári-beri kúıimizdi odan saıyn iritip-shiritýdiń qamymen júrgen qoljaýlyqtardyń dáýreni júrip tur. Al endi saıasattan habary joq, jalpy kim neni meńzep, neni kózdep otyrǵanyn jastar turmaq, meniń ózim keıde ajyrata almaı qalamyn. Ózindik oıy, ishki kókiregi, sanasy qalyptasyp úlgermegen jastarǵa bul óte úlken qaýipti jaǵdaı dep oılaımyn. Jastardy kinálaı almaımyz, olar aǵa býynǵa qarap bet túzeıdi. Jalpy qazaq qoǵamynyń dál qazirgi rýhanı deńgeıi jarasy ashyq qotyrdaı bolyp turǵanyn jasyra almaımyz.

– Áńgimeńizge raqmet!

 Suhbattasqan

Araılym Joldasbekqyzy

Sońǵy jańalyqtar