17 Qazan, 11:51 512 0 Saraptama Dınara MYŃJASARQYZY

Qumar oıynǵa qumarlyq

«...Ol shańyraq kóterip, otbasyn qurǵanǵa deıin jigittiń tóresi edi ǵoı. Bálkim, adam salt júrse, kóńil de toq, ýaıym da joq shyǵar, kim bilsin?! Qalaı úıli-barandy boldy, onyń ómiri solaı kúrt ózgerip saldy...» dep bastady áńgimesin qarsy bette turatyn kórshim. «Ol» dep otyrǵany – bárimizge ortaq kórshi. Ózim syrttaı ǵana bilsem de, bul kórshimniń basyna is túsip, úlken máselege shyrmalyp qalǵanyn estimeppin. Jan-jaǵynyń bárin baǵyp júretin áńgimeshil kórshimdi sózge tartyp, bar bilgenin suraǵanym da sondyqtan.

Sóıtsem, ájeptáýir qyzmette júr­gen azamat býkmekerlik keńsege aqsha tigip, bar dúnıe-múlkinen aırylǵan kórinedi. Tipti, áýelgide kóligin, keıin qumarlyq óne boıyn ábden dendegen soń eki bólmeli páterin satýǵa májbúr bo­lypty. Baqýatty turatyn kórshi áp-sátte tu­raqty tabys taýyp turǵan qyzmetinen de aırylǵan. Ol ol ma, eki balasy bar ot­basynyń shańyraǵy shaıqalǵany janǵa batty. «Biz kórshi-qolań jınalyp, úıine bar­dyq. Buryn-sońdy jaman ádetin kór­set­pegen qońsymnyń adasýshylyqqa boı aldyrmaýyn ótinip, shamamyz kelgenshe aqyl-keńesimizdi aıttyq. Kelinshegine de munyń ýaqytsha synaq ekenin qaperine saldyq. Áıtse de, olar bir jyldan keıin ajyrasty. Sodan bastap kúıi kúnnen kúnge kete bastady. Endigi ýaıym – turyp jatqan úıinen aırylyp qalmasa eken. Anaý-mynaýǵa ońaılyqpen berile sal­maı­tyn ıini myqty jigit edi. Ony qumar oıynyna bireýler arandatyp kirgizgen sııaqty» dep jalǵady áńgimesin.

Sol kórshini taıaýda taǵy kórdim. Shy­nyn­da da, abyrjyp ketipti. Iyǵy tómen salbyraǵan kúıi qarsy aldymnan óte shyq­ty. Adamdardan ózin alshaq ustaǵysy keletini kórinip tur. Oıynǵa degen qumar­ly­ǵy asqynbasa, bir mysqal da kemigen emes desedi biletin jurt. Aptasyna úsh kún sómkesin asynyp, áldebir jaqqa asyǵyp barady. Ne de bolsa, sol qyz-qyz qaınaǵan ortasyn betke aldy-aý dedim ishteı...

350 myń adam – qumar oıynynyń qurbany

Dál osy jigit aǵasy sııaqty qanshama adam túzý joldan taıyp, ómirin qor qylyp júr deseńizshi. Qumar oıynynyń qyzyǵyna basymen kirip ketip jat­qan­dardyń esebin kim shyǵarypty? Desek te, qol­da bar derekterge sensek, elimizde jy­lyna 350 myń adam (kúnine 900 adam) qumar oıyndarynyń qurbanyna aına­la­dy eken. Osydan on shaqty jyl buryn qap­taǵan kazınolardy Qapshaǵaı, Shor­tan­dy qalalaryna kóshirý arqyly biraz otbasyn aman saqtap qaldyq desek te bolady. Sebebi, joldyń boıynda «men mundalap» turatyn qumar oıyndaryna eriksiz bas suǵatyndar bar. Tipti, bir ret jeńistiń dámin tatqandar qaıta kelip, sol oryndy turaqty mekenine aınaldy­ra­tyny jasyryn emes. Alaıda, ajdahanyń apanyn alystatsaq ta, maıda shabaqtary sanany ýlaýyn toqtatar emes. Ol – býk­mekerlik keńseler men oıyn avtomattary. Buǵan bala da, eresek te bir «sálem bermeı» ketpeıdi. Mektep oqýshylary sport oıyndaryna ınternet arqyly da bás tigýge áýes. Olar kámelettik jasqa tolǵan ba, joq pa, qadaǵalap jatqan eshkim joq. Keıbir saýda dúkenderiniń aldynda sam­sap turǵan oıyn avtomattarynyń al­dynda kádimgi kezek. Al mamandar býk­me­kerlik keńselerdiń jumysyn qatańdatý kerektigin aıtyp shyr-pyr bolsa da, odan qaıran bolmaı tur. Ne istemek kerek? Qumarǵa batyp, aqshasynan aıryl­ǵan­dardyń kóbi sózsiz qylmysqa barady. Tipti, qaryzǵa batqan oqýshylardyń bere­she­gin ata-analary tólep, ábigerge túsýde. Ishki ister mınıstrligi bergen málimet boıynsha, sońǵy 4 jylda 234 qylmys tirkelipti. Olardyń 81-i qaraqshylyq shabýyl, al 153-i – tonaý. Bıyldyń ózinde 6 qylmys orynalǵan.

Qumar oıyndarǵa táýeldilikten arylý – nashaqorlyq pen maskúnemdikke qara­ǵanda áldeqaıda qıyn. «Renessans» ha­lyq­aralyq qaýymdastyǵynyń dırektory Sergeı Mavlıavıevtyń aıtýynsha, oıynǵa táýeldilikten saýyǵý úshin 2015 jyly Almatyda 266 adam júgingen eken. Al 2017 jyly Astanada 46 adam, 2018 jyly Qaraǵandyda 7 adam mamandandyrylǵan medıınalyq kómek alý úshin ortalyqqa kelgen. Negizinen em-dom alatyndar qa­ryzǵa belshesinen batqandar. Olardyń 5 pen 15 mıllıon teńgege deıin boryshy bar kórinedi. Kóbinese kómekke muqtaj páteri, úıi, kóligi kepilde turǵandar. Al qarapaıym halyqtyń qaltasyn qaǵatyn iri býkmekerlik keńselerdiń biriniń bir jyldyq qarjy aınalymy shamamen 200-250 mıllıard teńgeni quraıdy. Bul resmı emes málimet.

Mamandar máseleni memlekettik deń­geıde sheshýdi usynyp, mektep pen ýnı­ver­sıtetterde qumar oıynǵa degen táýel­di­liktiń aldyn alý baǵdarlamalaryn en­­­­­gizý kerektigin aıtady. Budan bólek, býk­­­­mekerlik keńseler men olardyń jar­na­malaryna shekteý qoıý qajettigi ma­ńyz­dy.

«Naqty mehanızm qurastyrý kerek. Shuǵyl aqsha beretin oryndardyń bir-bi­rine jaqyn bolýy, jarnamalardyń kóp­tep qoıylýy, osynyń bári qatty áser etedi. Jastar, jasóspirimder qazir uıaly tele­fondaryna kirip, býkmekerlik keń­seler, tigister jaıly op-ońaı bile alady. Jar­namalar jaqyn bolashaqta balalarǵa arnalǵan arnalarda bola ma dep qor­qatyn boldyq», – deıdi «Nur Otan» par­tııa­synyń hatshysy Ilıa Terenchenko. Al oıyn bıznesiniń ókilderi retteýdi qa­tań­datý máselesine qalaı qaraıdy? Bálkim, zańbuzýshylyqqa jol bergenderdi birden lıenzııadan aıyrǵan jón bolar. Qazaq­stan oıyn bıznesi qaýymdas­ty­ǵy­nyń at­qarýshy dırektory Gúlmıra Ber­geno­va­nyń aıtýynsha, atalmysh keńselerge tyı­ym salyp qana qoısaq, olar aqsha bır­jaǵa qoıylatyndaı etedi de, «bro­ker­lik klýbpyz» dep shyǵady. «Bul onlaın oıyndarda da, oıyn klýbtarda da túrlenýi múmkin. Demek, jabylyp qalmaý úshin kez kelgen pishinge almasyp ketýi yqtımal», – deıdi ol.

Mınıstrlik zańǵa ózgeris engizbek

Bul máselege tikeleı jaýapty Má­de­nıet jáne sport mınıstrligi de qol qýsyryp qal­ǵan joq. «Turkistan» gazetine túsinik­te­me bergen mınıstrlik ókili Ermek Jý­sanov: «Mınıstrlik «Oıyn bıznesi» zań jo­basyna tolyqtyrýlar men ózgerister en­gizý jóninde usynysqa bas­tamashy bol­dy. Qazir bul joba Par­lament májilisinde ja­tyr. Zań jobasy adam­dardyń qumar oıyndaryna degen táýel­dilikten ary­lýyna baǵyt­tal­ǵan. Munda býkmekerlik keńseler men totalıza­tor­lardyń tek sport oqıǵasy kezinde ǵana bás qabyldaý normasy men sharty qaras­tyrylǵan. Sebebi, zańǵa sáıkes, buǵan deıin kez kel­gen sporttyq saıysqa qansha bás tigý kerektigin ózderi sheship keldi. Bul qara­paıym halyqtyń qumar oıyndaryna degen qyzyǵý­shy­ly­ǵyn odan ári arttyryp otyr. Sondyqtan jańa zań jobasy býk­mekerlik keńselerdiń belgili sport túr­lerine ǵana bás aqshasyn qa­byl­daýyn ret­teýdi qolǵa alady. Sol sııaqty zań jobasy aıasynda azamattardyń ózin qumar oıyndarynan shekteý jaǵyna asa mán berilmek. Iaǵnı, kez kelgen azamat ózin bopsalaǵan býkmekerlik keńseniń ústinen aryz jazsa, odan jarty nemese bir jyl boıynda báske aqsha qabyldaı almaıdy» degendi jetkizdi.

Sondaı-aq, mınıstrlik ókili býk­me­kerlik keńseler jaıynda jarnamanyń da shamadan tys kóbeıip ketkenin jasyr­maı­dy. Ásirese, ınternetke kirgende kóz aldyńnan jyltyńdap shyǵa beretin jarnamanyń ózi adamnyń psıhıkasyna keri áser etpeı qoımaıtyny anyq. «Zań jo­basy negizinde jarnamany retteý máselesi de nazarǵa alyndy. Bul ınternet resýrs­tary, telearna, kóshelerdegi aıqaı­lap tur­ǵan jarnamany shekteý degen sóz. Biz­diń oıymyzsha, zańǵa engizilip jatqan ózgerister qumar oıyndaryna táýeldi azamattardy saýyqtyrýǵa birshama úles qosady. Biz bás tigý esebi boıynsha arnaıy ortalyq qurý kerektigin beker sóz etken joqpyz. Bul ne úshin kerek? Aıtalyq, bul barlyq tigilgen bástiń esebin shyǵaryp, olardyń ashyq bolýyn qamtamasyz etpek. Eń bastysy, býkmekerlik keńselerdiń aınalymdaǵy kóleńkeli aqshasyn anyq­taý­ǵa múmkindik beredi. Jáne de oıyn­shy­lar­dyń quqyǵyn qorǵap, bıýdjetke sa­lyq­tyń der kezinde tólenýin mindetteıdi. Qazirgi kezde bul mehanızm Belorýssııa elinde jemisin berýde. Nátıjesi jaman emes», – dedi  Mádenıet jáne sport mı­nıs­­tr­liginiń ókili Ermek Jýsanov.

Jangeldi Shymshyqov, ekonomıst:

Býkmekerlik keńselerge tyıym salý kerek

– Menińshe, býkmekerlik keńselerdiń kóleń­keli bıznesine toqtaý qoıý kerek. Qazir stýdentter, oqýshylar osy oryndy aınalyp ótpeıdi. Bul – kesel. Onda min­det­ti túrde kem degende syra ishiledi. Jas­tar sport oıyndarynyń nátıjesine ká­dim­gideı qyzyǵyp, bás tigedi. Eger utsa, ájeptáýir aqsha alady. Kóbinese utylyp ja­tady. Aınalyp kelgende, paıda býk­mekerlik keńseniń qorjynyna quıylady. Olar bárin qushaq jaıyp qarsy alyp, kóńilinen shyǵýǵa tyrysady. Mysaly, oıyn avtomattary da jastardy qurtyp ba­rady. Bul qumar oıynyna ákeletin bas­paldaq. Árıne, olardy birjola jaýyp tas­taýǵa bolmas. Bul adam quqyǵyna qol suǵý­men birdeı. Ekinshiden, ekonomıkada ar­tyq tabys arnasy bolý kerek deıtinder kóp. Bul jerde qaıdaǵy artyq tabys? Oǵan sońǵy tıynyn salatyndar bar, ata-ana­synan urlaǵan aqshasyn tigip jibe­re­tinder kóp. Qumar oıyndaryn Qapshaǵaı men ýchınskige kóshirgen sııaqty, býk­me­ker­lik keńselerdi de adamdardyń kóz aldynan ta­sa etý kerek. Qalanyń ishinde bolǵan soń mektep oqýshylaryna da, jo­ǵa­ry oqý orny stýdentterine de zalaly kóp.

Ermek Nurym, psıholog:

 Qumarlyq derti dendese, qylmysqa aparady

– Qumarlyq oıynǵa degen táýel­di­lik­ten qutylý ońaı emes. Birinshiden, bul tár­bıege baılanysty. Múmkin qumar oıy­ny­na áýes balanyń ákesi sondaı shy­ǵar. So­syn kóp jaıt balanyń aralasatyn or­tasyna da qatysty. Ártúrli sebep áser etýi múmkin. Eger bala psıhologııalyq tur­ǵy­dan álsiz bolsa, ózin ustaı almaı, tez erip ketedi. Negizi mundaı balamen uzaq ýaqyt jumys isteý kerek. Oıynǵa de­gen táýeldilik – aýrýdyń bir túri. Ony psıholog emes, psıhoterapevt emdeıdi. Bá­rine áleýmettik jaǵdaı áser etedi. Qa­rap tursańyz, oıyn avtomattaryn kó­bi­nese aqshadan taryqqan adamdar oı­na­maı­dy. Óıtkeni, olardyń sana-seziminde «tez baıysam» degen oı tu­rady. Onyń ońaı joly – oıyn avto­mat­ta­rynan qo­maqty aqsha utyp alý dep tú­sinedi. Biraq al­ǵannan salǵany kóp bolady. Ony moıyndaǵysy kelmeıdi. 1 myń teńge salsam, 2 myń teńge shyǵaryp alamyn deıdi. Sóıtedi de, barynan aı­rylady. Táýel­dilik degen de aýrý. Bul dert dendep ket­se, adamdy qylmysqa, tonaýǵa, bop­salaýǵa ıtermeleıdi.

 

P.S.

Bir jas jigit jaman ádetterinen arylýdyń jolyn surap bir danysh­panǵa barypty. Danysh­pan kisi oǵan: «Sen ana bir jas shybyqty jerden sýyrshy», – deı­di. Ol qınalmaı-aq sýy­ryp alady. Endi odan jýa­nyn sýyrýyn tap­sy­rady. Ol dosyn kómekke sha­qyryp qana ornynan qozǵapty. Danyshpan odan jýan aǵashty kórsetkende, taǵy kóp adam jınalyp yrǵasa da, ornynan qozǵalta almapty. Sonda danysh­pan: «Kórdiń be? – depti, – jaman daǵdydan bas­tap­qy kezde qutylý jeńil. Ol kezde oǵan óziń­niń de shamań jetedi. Al, nashar qylyqty kóp ýaqyt qaıtalap, ol qanǵa ábden sińgende, kómekke qansha adamdy shaqyrsań da, bári kesh bolady», – degen eken.

...Sońǵy kezde ómirin qumar oıynyna arnap, sonyń qurbanyna aınalǵan álgi kórshim kórinbeı ketti. Estýim­she, baspanasynan da aı­rylyp, kádimgi kóshe kezbesi  bop shyǵa ke­lip­ti. «Átteń, derti as­qyn­baı turǵanda durys jol­ǵa túskende ǵoı» degen oıdy sandyraqtap aıta berippin eriksiz...

 

Sońǵy jańalyqtar