17 Qazan, 10:15 405 0 Rýhanııat Anar LEPESOVA

Mıllıondap tabys tapqan kıno ultqa ne beredi?

Ótken aptada «Tomırıs» fılmin tamashalaýdyń sáti tústi. Kóp kútken kıno údeden shyqty. Synshy kózildirigimen qaraǵandaǵy kem-ketikke kóz jumǵanda, Aqan Sataev kórermen kóńili toıarlyqtaı-aq dúnıe ja­sap­ty. Bas-aıaǵy jup-jumyr. 2,5 saǵatqa sozylǵan fılm jalyq­tyrǵan joq, bir demmen kórip shyqtyq. 2,5 jylda jumsalǵan 2,5 mlrd teńgeniń aqtalaryna sendik. Kınony da taýar desek, naryq zamanynda óndirýshige óniminiń ótimdi bolǵanynan mańyzdy múdde bar ma?

Jasyratyn nesi bar, búginde otan­dyq fılmderdiń sapasyn pro­kat­tan túsken tabysymen tarazy­laı­tyn syńarjaq kózqaras qalyptasqan. Kassalyq túsimi qomaqty bolsa, fılmniń kórermeni kóp bolǵany daýsyz. Alaıda zaldyń lyq toly bolǵany kınonyń deń­geıine anyq­taýysh bola almaıtyny eskerile bermeıdi. Máselen, ótken jyly qazaq kınosynyń qorjyny kez kelgen jurtqa uıalmaı kór­se­tetin birneshe tuǵyrly týyndymen tolyqty. Arasynda kópke oı salary da, festıvaldarda júlde alǵandary da, jas akterlerdiń juldyzyn jaqqandary da barshylyq. Tek paıda tabýdy kózdegen arzanqol dúnıeler de joq emes. Alaıda jyl sońynda bárin sarapqa salyp, kórer­men kóńilinen shyqqandaryn ekshegende, top­jarǵandardyń qatarynan shyn úzdik­terdi kóre almaı dal boldyq. Óıtkeni tó­re­likti kıno kórgender emes, bılet sat­qandar aıtty.

«Tıketon» onlaın bıletter servı­si­niń derekteri negizinde jasal­ǵan reıtıngte otandyq prokattan 573 883 750 teńge jınaǵan «Afrıkadaǵy qazaqsha bıznes» fılmi kósh bastady. 390 617 555 teńge tabys tapqan «Qudalar» fılmi ekinshi orynnan kórinse, kas­sa­lyq túsimi 195 559 200 teńgeni quraǵan «Bız­nes­men­der» úshinshi orynǵa jaıǵasty. Úzdik ondyqqa «Uly dala komedııasy», «Men – kúıeýmin», «Gýdbaı, moı baı», «Taı­­landtaǵy kanıkýl», «Sısıtaı» «Ámi­re», «Svadba.kz» fılmderi kirdi. Atalǵan 10 fılmniń jeteýi – komedııa. Jeńil senarıı, arzan kúlkini aınalshyqtaǵan bul komedııalardyń barlyǵy derlik áýes­qoılardyń jumysy. Arasynda ánshisi bar, ázilkeshi bar – ataǵy men aqshasy barlardyń ónimi ótimdi bolyp turǵany jasyryn emes. Jarnamasy jer jaryp tursa, kórermenniń kózi men qulaǵy ǵana emes, ýaqyt óte kele talǵamy da arba­la­tyny ókinishti. Áıtpese, kóp qaralǵan fılm­der kóshin kıno synshylary «q­azaq kınosyndaǵy tóńkeris» retinde jo­ǵary baǵalanǵan «Talan» nege bas­ta­mady? Qazaqtyń qarakózderi «Tar zamanǵa» nege talasa bılet almady? «Altynshy postqa» nege asyǵyp barmady?

Bizdińshe, ótken jyly otandyq pro­katqa shyqqan fılmderdiń kósh basynda qazaqtyń kınonaryǵyna sony súr­leýi­men engen «Talan» psıhologııalyq dra­ma­sy turýy kerek. Qazaqstannyń Eńbek sińirgen qaıratkeri, rejısser Bolat Qalymbetovtiń tól týyndysy jazýshy Júsipbek Qorǵasbektiń «Qasqyr-adam» hıkaıatynyń jelisi boıynsha túsirilgen. «Talan» – keshegi keńestik otarlaý saıasa­ty­nyń kesirinen tus-tusyna turym­taı­daı tentirep ketken, ashyq aspan astynda súıekteri shashylyp qalǵan qazaqtyń qasiretti tarıhynyń taǵdyrly kartı­na­sy. Rejısser 30-jyldardyń ashtyǵyn bastan keship, ata-analarynan aıyrylǵan Taǵaı men Kerim atty eki balanyń taýqymeti mol jeke taǵdyrlary arqyly ult basyna tóngen qasiretti tereń oımen astarlaı jetkizýdi jón kórgen. Basty rólderde Qazaqstannyń Eńbek sińirgen qaıratkeri Shynar Janysbekova, Oń­da­syn Besikbasov, Asan Májitov jáne Er­jan Nurymbet oınady. Ókinishtisi, ta­ǵy­lymdyq máni zor kınoǵa kirý úshin kezek kútken jastardy kóre almaǵanbyz.

Kóp kassa jınaı almasa da, kórer­men­niń jan-júregin tebirente alǵan taǵy bir fılm – «Altynshy post». Shynaıy oqıǵaǵa negizdelgen týyndy Erbol Otar­baev esimdi sarbazdyń áskerde bory­shyn ótep júrgendegi erligi týraly. 2010 jyl­ǵy 22 maýsymda Aqtaý qalasyndaǵy túzeý kolonııasynan 21 jazasyn óteýshi qashpaq bolady. Sonda olarǵa jalǵyz ózi tosqaýyl qoıa bilgen Erbol osy erligi úshin ol Elbasynyń Jarlyǵymen II dárejeli «Aıbyn» ordenimen marapat­tal­ǵan edi. Osy oqıǵany negizge alǵan kı­noda búgingi kúnniń kúıip turǵan, eń ózek­ti taqyryby – dinı ekstremızm máselesi qaýzalǵan. Dindi jeleý etip, tipti syltaý etip dep aıtaıyqshy, aram pıǵylyn iske asyryp júrgenderdiń is-áreketi, obrazy ashyq kórsetilgen.

Kınonyń kótergen taqyryby ǵana emes, akterlik quramy, olardyń oınaý sheberligi de kóptiń kóńilinen shyqqan-dy. Basty rólderdi somdaǵan Ǵanı Qul­ja­nov, Saıat Isembaev, Sanurjan Súleı­menovterdiń oıyny kópke deıin jurt aýzynda júrdi. Týyndynyń taǵy bir utymdy tusy – sońy shynaıy ómirdegi kadrmen jalǵasyp ketedi. Bul da kó­rer­menge erekshe áser syılady. Ony kórgen qanshama adam kóz jasyn tyıa almaǵanyn, fılmniń emoıonaldy áseri kúshti ekenin aıtyp, erlik jasaýǵa, Otanǵa qyzmet etýge jigerlenip shyq­qan­daryn áleýmettik jelilerde áserlene jazǵan edi. Biraq qansha jerden áserli bolsa da, fılmniń prokattan jınaǵan tabysy nebary 5,6 mln teńgeden asqan joq. Esesine, ózgeniń qaltasyn qalyńdattyq. Álemdik prokatty dúr silkindirgen «Kek alýshylar: Sheksizdik soǵysy» («Mstıtelı voına beskonech­nos­tı») fılmine talasa bılet alyp, onsyz da kól-kósir tabysyn 832 305 443 teńgege arttyrdyq.

Otandyq tuǵyrly týyndylardyń, ulttyq kınostýdııamyz qomaqty qar­jy­ǵa túsirgen aýqymdy fılmderdiń kóp kórermen jınaı almaýynyń syryn rejıs­ser Elzat Eskendir túsindirdi. Onyń aıtýynsha, «Qazaqfılm» kóptiń suranysyn qanaǵattandyrý baǵytynda emes, kórermendi rýhanı tárbıeleýge jumys isteıdi.

«Qazaqfılmniń» maqsaty – kassalyq fılm túsirý emes. Negizgi baǵyt – ıdeo­lo­gııalyq, tarıhı, avtorlyq-ıntel­lek­týaldyq fılmder. Túsirgen fılmder ne sebepti kommerııalyq jetistikke jetpeıdi dep kiná taǵýdy saýatsyzdyqtan dep aıtar edim. Óıtkeni kassany qýatyn bolsa, «Qazaqfılm» kórermenniń deń­geıi­ne túsedi. Memleket aqsha bólip otyr­ǵannan keıin, maqsat – aqsha tabý emes, halyqtyń rýhanı-mádenı deńgeıiniń ósýi» – deıdi rejısser.

Memleket barlyq shyǵyndy óz moı­ny­na alyp otyrǵan soń, kınostýdııa kı­no­teatrlardyń kassasyn ańdymaıtyny túsinikti. Dese de, atqarylǵan eńbektiń qanshalyqty aqtalǵanyn, kınodaǵy aı­tyl­­ǵan oıdyń qansha kórermenge jet­kenin bilý úshin de prokattyń nátıjesine tel­miretinimiz aqıqat. Sondyqtan otan­dyq fılmderdiń qomaqty tabys tap­paýy­nyń sebebi nede degen saýaldy aınalyp óte almaımyz.

«Qazaqfılm» túsirgen týyndy­lar­dyń kóp kórermen jınaı almaýynyń birinshi sebebi – olardyń kórkemdik ba­ǵy­tyna baılanysty. Ulttyq kıno­stý­dııada kóbine avtorlyq-ıntel­lek­týal­dyq baǵyttaǵy fılmder túsiriledi. Olar ulttyq prokatta uzaq ýaqyt júre qoı­maıdy. Festıvaldarǵa qatysyp, júldeli oryn alyp kelipti degendi estip, marqaıatynymyz bolmasa, keıbiri tipti jalpaq jurtqa kórsetilmeıdi de.

«Avtorlyq fılmder kınoteatrdan kórsetilse, paıda ákeledi deı almaımyz. Sebebi ol fılmderdiń kórermeni – kınoteatrǵa kóp barmaıtyn aýdıtorııa. Biraq bizdiń mádenı-rýhanı keńistigi­miz­degi bos qýysty toltyratyn asa qajet dúnıeler bólek qoı. Máselen, bıyl kók­temde prokatqa «Aıka» fılmi shyqqanda, áleýmettik jelilerden zalda 5-6 adam ǵana otyrdyq degen jazbalar oqydym. Biraq buǵan qarap «Aıkanyń» deńgeıin «Brat ılı brak» fılmimen salystyrýǵa bol­maıdy ǵoı. «Aıka» – avtorlyq baǵyt­taǵy týyndy. Kórermendi óziniń deńgeıi­ne shaqyrady. Qoǵamda biz biletin, bil­meı­tin qandaı adamdar tirshilik etedi jáne qalaı ómir súredi degen suraqty qoıady, sol arqyly adamnyń sanasyna oı salyp, júregin qozǵaıdy. Al aıtyp otyrǵan komedııanyń maqsaty kórer­men­niń deńgeıine túsip, sol arqyly aqsha tabý. Ekeýiniń baǵyty eki túrli bolǵan soń salystyrýǵa múlde kelmeıdi», – deıdi rejısser Elzat Eskendir.

Ulttyq kınoóndiristiń tabysyn or­taı­tatyn taǵy bir túıtkil – elimizdiń ha­lyq tyǵyz qonystanǵan, mádenı sha­ralar jıi ótetin úsh-tórt qalasynan ózge óńir­lerde kınoǵa barý mádenıetiniń kenje damýy. Aýyldardyń kópshiliginde kınoteatr joqtyń qasy. Qazaqstanda 60-70 kınoteatr bolsa, Amerıkada 6000, Reseı aýmaǵynda 4000-ǵa jýyq kınoteatr bar. Osyǵan qarap-aq, otandyq kıno­ın­dýstrııa nelikten qaryshtap damı almaı otyrǵanyn uǵýǵa bolatyndaı.

«Kósh júre túzeledi» deıdi qazaq. Qa­zaq kınosynyń sany jyldan-jylǵa artyp kele jatqany kóńilge medeý. San artqan saıyn báseke kúsheıedi. Báseke bar jerde sapa bolady. Al sapa – bıik talǵam men mol tabystyń kepili.

2018 jyly prokattan eń kóp tabys tapqan otandyq fılmder

Fılmniń ataýy Tabysy
Afrıkadaǵy qazaqsha bıznes

(Bıznes po-kazahskı v Afrıke)

573 883 750 teńge
Qudalar 390 617 555 teńge
Bıznesmender (Bıznesmeny) 195 559 200 teńge
Uly dala komedııasy 183 463 410 teńge
Men – kúıeýmin! (Ia – jenıh) 161 742 400 teńge
Gýdbaı, moı baı! 146 089 950 teńge
Taılandtaǵy kanıkýl (Kanıkýly v Taılande) 127 101 927 teńge
Sısıtaı 99 408 465 teńge
Ámire 74 803 200 teńge
Svadba.kz 73 028 323 teńge

 

 

 

 

Sońǵy jańalyqtar