10 Qazan, 12:10 163 0 Rýhanııat "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Qazaq bilimin qaryshtatqan – Qataev

Búgingi kúni týǵanyna 100 jyl tolyp otyrǵan qoǵam qaıratkeri Turǵanbek Qataevtyń búkil sanaly ǵumyry el tarıhynyń keńestik kezeńimen tikeleı baılanysty.  «Tulǵany taný úshin, aldymen ol ómir súrgen zamandy bilý kerek» degen qaǵıdaǵa saı, biz bul maqalamyzda basty keıipkerimizdiń ómir jolyn, tulǵalyq bolmysyn tanyp-bilý úshin, ol ómir súrgen dáýirdiń kezeńderimen baılanystyra qarastyramyz. 

 Turǵanbek Qataev 1919 jylǵy 14 qyrkúıekte Almaty oblysy, Ile aýdany, Álı aýylynda qarapaıym otbasynda dú­nıege kelgen. Bul kez –  Keńestik bıliktiń Qazaqstanda jańadan ornap, azamat soǵysynyń órti laýlap turǵan jyldar bolatyn. Bul jyldar árıne, jas sábıdiń esinde joq jáne onyń sanasyna áser ete qoımaıdy. Ákesinen erte aıyrylyp, anasynyń tárbıesinde bolady, je­tim­diktiń ay dámin tatady. Otbasynyń tuń­ǵyshy bolǵandyqtan, dalanyń jáne úıdiń qara jumystaryna  erte aralasyp, balalyq shaqtyń ne ekenin bilmeı ósedi. T.Qataev óziniń estelik kitabynda: «Maǵan  8 jasymnan bastap jumys isteýime týra keldi.  Baılardyń qozylary men buzaý­la­ryn baǵyp, óz nanymdy ózim taýyp jedim, anama kómektestim», –  dep eske alady. Bul 1927 jyldar bolatyn.

Turekeńniń jastaıynan tabandylyǵy men qaısarlyǵy, alǵa qaraı umtylysy ony 12-13 jasynda Qazaq AKSR-nyń tóraǵasy Oraz Isaevqa alyp barady. Birneshe kún tóraǵaǵa kirgizbese de, ol alǵan betinen qaıtpaıdy. Aqyry ony tóraǵa kómekshileriniń biri qabyldap, aýylsha­rýa­­shy­lyq tehnıkýmynyń daıyndyq bóli­mine túsýge joldama beredi. 1933 jyldan keıin búkil eldegi sııaqty «Álı» aýylynda da jaǵdaı turaqtala bastaıdy.

1937 jyly Turekeń mektepti bitirip, týǵan aýylynda býhgalter bolyp eńbek jolyn bastaıdy.  Turekeńniń taǵy bir esin­de saqtalyp qalǵan  jaǵdaıǵa – jappaı repressııanyń «Álı» aýylynda da jú­rýi jatty. 1937-1939 jyldary eshqan­daı kinási joq, birneshe  óte qarapaıym aýyl­dastary repressııanyń qurbanyna aınalady.

Turǵanbek Qataevtyń azamat, tulǵa bolyp qalyptasýyna áser etken jaǵdaı – onyń ómirindegi kelesi belester boldy. Ol belesterge  – 1939 -1941jyldar ara­ly­­ǵyn­da ásker qatarynda qyzmet etýi men 1941-1944 jyldary Uly Otan soǵysynyń alapat maıdanynyń aldyńǵy shebinde jaýmen betpe-bet kelip, jan alysyp, jan berisken kezderi jatty.

Turekeń óziniń qurdastarymen birge 1939 jyly isker qataryna shaqyrylyp, Tashkent túbindegi Shyrshyq qalasynda artıl­lerııalyq bólimde qyzmet atqarady. Eki jyldyq áskerı qyzmet 20 jasar jas jigitti ábden shıryqtyrady, saıası saýaty ósedi, moraldyq-psıhologııalyq jaǵy­nan pisip jetiledi. Ol efreıtor ataǵyn alyp,  VKP(b) qataryna kandıdat bolyp qabyl­da­nady. Bul sol jyldardaǵy jas jigit úshin úlken jetistik bolatyn.

Osyndaı qysyltaıań tusta Turekeń qyz­met atqaratyn áskerı bólim shuǵyl túrde 1941 jyldyń shilde aıynda Tashkentte eshelonǵa otyrǵyzylyp, Máskeý baǵytymen batysqa attanady. Shilde aıy­nyń sońynda Smolensk túbinde jaýmen betpe-bet kelip, ashyq aıqasqa túsedi.

Turekeń qan maıdanǵa efreıtor ata­ǵy­men atqyshtar rotasy komandıriniń  saıası ister boıynsha orynbasary (zampolıt) mindetin atqarýshy retinde kiredi. Kóp uzamaı T.Qataev vzvod komandıri retinde qyzmet ete bastaıdy.

1942 jyldyń 14-15 tamyzyndaǵy Rjev baǵytyndaǵy shaıqas T.Qataevtyń ómirinde erekshe oryn alady. Osy shaıqas barysynda polıtrýk rotany shabýylǵa kóterip, nemistermen qoıan-qoltyq aıqas­qa túsedi. Ásker tapsyrma oryndalyp, de­rev­nıa­da jaýdan azat etiledi. Jaralan­ǵa­nyna qaramastan rotany basqarady. Osy erligi úshin jaýyngerlik «Qyzyl Tý» ordenimen marapatalady. Polıtrýk              T.Qataev rotadaǵy jalǵyz qazaq ultynyń ókili bolyp, qaısarlyǵy men ójettiligi úshin búkil rotanyń jeke quramy arasynda joǵary bedelge ıe bolady.

Kóp uzamaı T.Qataevty joǵary bas­shy­lyq atqyshtar batalonynyń komıssarlaryn daıarlaıtyn kýrsqa jiberedi. 1943 jyldyń kókteminde ony aıaqtap, aǵa leıtenant ataǵymen T.Qataev  Batys maı­da­nyn­daǵy 25-tank armııasynyń jeke barlaý batalonynyń komsorgy bolyp ta­ǵaı­yn­dalady. Búkil II Ekinshi dúnıe­jú­zilik so­ǵys barysynda  túbegeıli bet­bu­rys ákel­­gen ataqty Kýrsk ıinindegi shaı­qasqa da qatysady.

1943 jyldyń jazynyń sońynda T.Qa­­taev taǵy da oqýǵa, bul joly tank jáne tank áskerı bólimderin basqarý kýrsyna, Tashkentke jiberiledi. Oqýdan soń taǵy da maıdan, urystar kútip turdy. 1944 jyly ekinshi aýyr jaraqattan soń gospıtalda uzaq emdeledi. Aqyry, áskerı medkomıssııa ony 1944 jyly eline qaıtarady.

Kapıtan ataǵy bar, ordendi jas jigitti jergilikti aýdandyq partııa uıymy birden jumysqa shaqyryp, aldymen úgit-nasıhat bólimine nusqaýshy, odan keıin partkabınet jetekshisi,  odan keıin aý­dan­­dyq úgit-nasıhat bóliminiń meń­ge­rýshisi qyzmetine taǵaıyndaıdy.

Qaıda júrse de kópshiliktiń kóńilin taýyp, olarmen til tabysyp, jumystyń kózin asha biletin jas mamandy joǵary­da­ǵylar tez ańǵaryp, Qazaqstan Kompartııasy janyndaǵy partııa mektebine oqýǵa jiberedi. Ony bitirisimen T.Qataev Orta­lyq Komıtettiń úgit-nasıhat bóli­miniń meń­gerýshisi bolyp taǵaıyndalady. Osy salada T.Qataev Ońtústik Qazaqstan, Pav­lodar oblystarynda obkom partııa­nyń úgit-nasıhat bólimderin basqarady. Jumys is­teı júre, oqýyn toqtatpaıdy. 1955 jy­ly KOKP OK janyndaǵy Joǵary partııa mektebin bitirse, 1960-1963 jyldary KOKP OK janyndaǵy Qoǵamdyq Ǵylym­dar akademııasynyń  aspırantýrasynda oqyp, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty ǵylymı dárejesin qorǵaıdy.

Tereń bilim men ómirlik tájirıbe artqan  saıyn T.Qataevtyń da qyzmeti jo­ǵa­rylaı túsedi. 1963-1968 jj. T.Qataev Qazaqstan KP OK úgit-nasıhat bóliminiń meń­gerýshisi, 1968-1973 jj. Almaty ob­lys­­tyq partııa uıymynyń hatshysy, 1973-1974 jj. Qazaqstan KP OK ǵylym men bilim berý mekemeleri bóliminiń meńgerý­shi­si, al 1974-1983 jj. ol QazKSSR joǵary jáne arnaýly bilim berý mınıstri bolyp, óte  jaýapty  jumystardy  oryn­daıdy.

T.Qataevtyń memlekettik qaıratker­ligi men óte sheber uıymdastyrýshylyq  qa­bileti 1974-1983 jyldary QazKSR Jo­­ǵa­ry jáne arnaýly bilim berý mınıstri bolyp turǵan kezinde aıqyn kórinedi. Bul jyldar otandyq tarıhnamada «to­qy­raý» jyldary dep atalǵanymen, onyń basty belgileri Qazaqstandaǵy Joǵary bilim men arnaýly orta bilim salasynyń damýyna  sáıkes kele bermeıdi.  Kerisinshe,  T.Qataev mınıstr bolǵan jyldary eli­miz­­de joǵary bilim men arnaýly bilim berý mekemeleriniń san jaǵynan, olar­daǵy professorlyq-oqytýshylyq quram­nyń (PPS) sany men sapasy jaǵynan, bilim mekemeleriniń ma­terıaldyq-teh­nı­kalyq qamtamasyz etilýi jaǵynan, ýnıversıtetter men ınstıtýttar janyndaǵy ǵylymı-zertteý bazala­ry­nyń  sol kezeń­de­gi zamanaýı qural–jabdyqtarmen jab­dyq­talýy jaǵynan Qazaqstan Respýblıkasy odaq­ta­ǵy respýblıkalar ishinde aldyńǵy oryn­dardyń birine kóteriledi. Ony mynadaı statıs­tı­k­alyq málimet­ter­men dáleldep kórsetýge bolady.

1974-1980 jyldary Qazaqstanda ashylǵan JOO:

  1. 1975 jyl – Almaty Energetıka ıns­tıtýty, qazir Almaty energetıka jáne baılanys ýnıversıteti.
  2. 1976 jyl – Almaty transport ınjenerleri ınstıtýty men Aqtaýdaǵy tehnologııa jáne ınjenerıng ýnıversıteti.
  3. 1977 jyly – Rýdnyı Indýstrıaldy ınstıtýty.
  4. 1978 jyl – T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq Ulttyq Óner akademııasy men– Kórkem – Teatr akademııasy.
  5. 1979 jyl – Ońtústik Qazaqstan far­maevtıka akademııasy.
  6. 1980 jyl – Atyraý munaı jáne gaz ınstıtýty men Arhıtektýra –Qurylys ınstıtýty.

Al osy jyldary ashylǵan arnaýly bilim berý oryndary qanshama deseńizshi. Tek Almaty qalasy  men barlyq oblys ortalyqtarynda T.Qataev mınıstr bolyp turǵan jyldary 32 arnaýly  bilim berý oryndary ashylady. 

Keńestik kezeńde tehnıkalyq JOO qurlysyn odaqtyq mınıstrlik qar­jy­lan­­dy­ratyn bolǵandyqtan, respýb­lı­kalyq mınıstrler  Máskeýge qol jaıyp baratyn edi. T.Qataevtyń mınıstr bolyp tur­ǵan tusynda jyl saıyn Almaty men oblys ortalyqtarynda 1-2 JOO ashylýy men onyń qur­ly­synyń júrýine  qajetti qarjyny odaqtyq mınıstrlikten alý úshin mı­nıstr qansha ret Máskeýge bardy eken, ol jaqty qalaı kóndirdi eken degen saýaldar týyndaıdy. Osy jerde mınıstr T.Qataevtyń iskerligi men tabandylyǵy, mámile­ger­ligi, sheshendigi jáne taǵy basqa qasıetteri tolyq ashylady. Qarajat­ty tabý bar da,  ony tıimdi ıgerý jáne bar. Sondaı óte tıimdi ıgerilgen qo­maqty jobanyń búgingi kúngi kóri­ni­sine, qala ishindegi qala atanǵan – qa­zirgi ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversı­te­tiniń bas ǵıma­ra­ty, birneshe oqý korpýstary, 20-ǵa jýyq stýdentter jataqhanalary, stý­dent­ter­diń tamaq­ta­ný kombınaty, sport­tyq kesheni, son­daı-aq 100 gektardaı jalpy aý­maǵy jatady.

T.Qataev qyzmet barysynda ózinen jasy da úlken, qyzmeti de joǵary respýb­lıka basshylyǵymen jaqsy qatynastar ornatyp, ózara  senimdi jáne syılastyq baılanys ornatady. D.A.Qonaev, B.Áshimov, S.N.Imashev, I.Omarov sekildi dara tulǵa­lar­dan kóp ónege alsa, qyzmet babynda kóptegen naǵyz dostar tabady. Olar  – OK ǵylymǵa jaýapty Ábilákim Áýbákiruly, ǵalym Jumahan Balapanov, Mushtaı Batyrbekov jáne t.b. Al ózinen kishi, isker ári sheber uıymdastyrýshy – ǵalymdardan elimizde myqty rektorlar korpýsyn qalyptastyrady. Rektorlar – A.Saǵynov, E.Býketov, Ó.Joldasbekov, Z.Moldahmetov, K.Qunantaeva, S.Baıbolov, J.Jumabekov, H.Arystanbekov, K.Ahanov, Z.Qojabekov, Ǵ.Ju­banova, Sh.Moldabekov, M.Júnisbaev jáne taǵy basqa óz salasynyń iri maman­da­rynyń basyn biriktirip, olardyń bárin ortaq múddege – elimizdegi joǵary  jáne arnaýly orta bilim berý isin zaman talaptaryna saı qaryshtap damytýǵa baǵyt­taıdy.

T.Qataev óziniń estelik kitabynda rektorlar ishinen Ómirbek Joldasbekovti erekshe eske alady. «Ómirbek Joldasbekov – burynǵy QazMÝ-dyń, qazirgi ál-Farabı atyndaǵy ulttyq ýnıversıtettiń rektory retinde óte joǵary sapaly basshy jáne ǵalym-akademık boldy. Ol ýnıversıtettiń damýyna, onyń materıal­dyq bazasynyń nyǵaıýyna, zor úles qos­ty.  Onyń taban­dy­lyǵy men iskerli bas­shy­lyǵy arqasynda ýnıversıtet kesheni – QazMÝ qalashyǵy salyndy. Bul oqý orny – Keńester Oda­ǵy­nyń jetekshi JOO tiziminde tur».

1986 jyl – keńestik kezeńde hal­qy úshin adal eńbek jasaǵan talaı azamat­tar­dyń esinde qaldy. Jeltoq­san yzǵary T.Qataevty da aınalyp ótpeı, óziniń aıazymen qarpyp ótedi. Sondaǵy mınıstrdiń bar kinásine – ol mınıstr bolyp turǵan jyldary JOO qazaq – stýdentterdiń úlesi 49 proentten 60 proentke deıin ósken eken. 1987 jyly  7 qańtarda «Pravda» gazetinde maqala shyǵyp, onda burynǵy mınıstr T.Qataev Qazaqstannyń JOO oryndarynda qazaq stýdentteriniń sanyn ádeıi kóbeıtken degen mazmunda synalady. Osy mazmundas  maqalany  bas­qa basylymdar jarııalaıdy. Al odan keıin arnaıy uıymnyń shaqyrýlary, tergeýleri bastalady. Aqyry T.Qataev 1942 jyly aldyńǵy shepte, blındajda alǵan par­tııalyq bıletin 1987 jyldyń 25 mamyrynda Almaty qalasy Sovet aýdandyq partııa uıymyna qaldyrady.

Turekeń otbasynda jary Bazarkúl Shákárimqyzymen 9 bala tárbıelep ósir­gen baqytty jan. Uldary men qyzdary, ne­­mere-shóbereleri bári tárbıeli, atalary sekildi ultjandy azamattar.

2004 jyly 17 naýryzda ómir ótkel­de­rinen batyl ótip, artynda mol mura men jaqsy ister qaldyrǵan dara tulǵa ómirden ozady.

Osylaısha, el bolashaǵy úshin joǵary jáne arnaýly bilim berý salasynda zor eńbek sińirgen Turǵanbek Qataevtyń ómiri jastar úshin ónege, jasaǵan isteri úlgi bolmaq, tulǵanyń esimi qazaq halqynyń esinde máńgi qalady degimiz keledi.

Bereket Káribaev,

QR UǴA korrespondent-múshesi,

tarıh ǵylymdarynyń doktory.

Almaty qalasy

Sońǵy jańalyqtar