10 Qazan, 12:06 214 0 Ádebıet "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Kisiliktiń etalony

Ótken shaqta sóz bastaý ne degen qıyn edi. Dál osy Talǵat aǵam týraly estelik jazamyn dep oılap pa edim?! Talǵat aǵam dep men­shik­tep otyrǵanym – búgin­gi qazaq prozasynyń kórnek­ti ókili, talantty modernıst-jazýshy Talǵat Keńesbaev edi. Bizdiń stýdent­tik jyldarymyzda «hıt» bo­lyp, eń kóp oqylǵan ataq­ty «Gaýhar» povesiniń avtory. Júrekti eljiretken, jastyq shaqtyń otyn alaýlatqan, ózine ǵashyq qylǵan, sulýlyǵynda kináraty joq aıdaı Gaýhar edi. Tógilgen til, shytyrman epı­zod, shyǵarmanyń ón boıyna syımaǵan sezim... tek qana Keńesbaevtyń qalamyna tán qasıet. Jazýshynyń esim-soıyn estigende eske birden túsetin osy – «Gaýhar» edi. Klassıkalyq týyndy. Romanǵa bergisiz mahabbat hıkaıasy, qazaq qoǵamyndaǵy naryq kezeńiniń boıamasyz kórinisi.

Eń alǵash ret qalamgerdi shy­ǵarmalary arqyly tanyp, bilip edim. Sosyn, Facebook degen jer-kókti bir-birimen baılanystyrǵan áleýmettik jeli arqyly tanysyp, aıyrylmastaı tabysyp edik. Ol – áke, men – bala edim. Bir-birimizge áke men baladaı qarap, aramyzda shynaıy týystyq qarym-qatynas ornattyq. Baqytty kúnder endi týyp, bir-birimizge baýyr basyp kele jatqanda qaıran aǵa, ákedeı qamqor bolǵan abzal adam mezgilsiz ıt tirlikti tárk etip, ketti de qaldy. Óziniń minezi sııaqty. Ne bolyp, ne ózgergenin ańǵarmaı da qaldyq. Urshyqtaı ıirilgen synap-ýaqyt ótti de ketti. Sulýlyqqa qushtar júrektiń toqtaǵanyna bir jyldyń júzi ótipti. Osy bir jylǵa jýyq ýaqyttyń ishinde «Áı, bala!», «Balaqaı!», «Eý, Peri!» dep erkeletetin meıirim-júrek «sóılemedi». Jaryq kúnde sham jaǵyp shyǵyp izdeseń de tappaıtyn kisi ekenin sezinip, joqtyǵyna ókindik...

2018 jyldyń 23 qazany edi. Kún – seısenbi. Tańǵy 6.30-da telefonnyń daýsy qatqyl shyǵyp, shyr-shyr etedi. Jýynatyn bólmeden asyǵyp-aptyǵyp kelip, tutqany kóterip edim, jazýshy Dıdahmet aǵanyń uly Dáýlet aǵaekem: «Eldosjan, bekem bol! Talǵat aǵamyz dúnıeden ótti...» dep qaraly habardy estirtti. Dáýkeńniń sóziniń aıaǵyn estigenim shamaly... Qulaq bitip, alaı-dúleı kúı keshtim. «Bul qalaı, kókem-aý?!» dep qoıamyn ishimnen. Ókpege qısaq ta, ólimge qımaıtyn kisi edi. Kisiligi, azamattyǵy bir bólek, janashyrlyǵyn aıtsańshy! Ár qazaqtyń balasyna jany ashyp, meıirban bolyp júretin aqedil minez, keńpeıil júrek edi. Kisiliktiń etalony edi.  Júrisinen jańylǵan álem, adamdyq keıpi ózgergen qoǵam – onyń júregine qaıaý túsirip, salmaq saldy. Bilemin. Sezetin edim. Jazýshy da meıirimge zárý edi. Qatarlas, zamandastary jyl saıyn qos-qostan kitap shyǵaryp, nebir ataqty ıelenip, qurmet-qoshemetke bólenip jatqanda, prozada ózindik dara qoltańbasy bar, ıirim-soqpaǵy múlde bólek, stıl týdyrǵan sýretker eskerýsiz, eleýsiz qaldy. Ózi de bireýdiń aldyna baryp, aǵa-kóke jaǵalap júrmedi. Al ádebı jıyndarda, Jazýshylar odaǵynyń Jyl qorytyndylarynda baıandamashylar men synshylardyń kózine birtoǵa, jar­namasy joq Keńesbaev kórinbedi. Onyń shyǵarmashylyǵy týraly tiri kezinde eshkim aıtpady, ne jazbady. Ádebıette «Aqyn óltirý oıyny» degen túsinik bar-dy. Bizdiń qoǵam, ásirese zııaly qaýym sanalatyn aqyn-jazýshylar ortasy qanshama talantty zamanynda baǵalamaı, elemeı jiberdi deseńshi! Qaıran da, qaıran esil er osy «oıynnyń» qurbany bolyp ketti...

Talǵat Keńesbaev! Qazaq ádebıeti men mádenıetindegi aıryqsha esim, iri sýretker. Biraq ta onyń qalamynan biz asyǵa kútken iri, keń tynysty shyǵarmalar jazyla bastap edi,  ókinishtisi aıaqtalmaı qaldy. Endi bizdiń kóz aldymyzda – qalamy júırik jazýshynyń ekinshi máńgilik ǵumyry bastaldy. Onyń artyna qalǵan ádebı murasy, aıaqtalmaı qalǵan shyǵarmalary, kóńil dápterine túsken oılary bári-bári – tileýles inilerine amanat. Áne-mine degenshe, jazýshynyń alpys jyldyq mereıtoıy da jaqyndap qaldy. Fánı ǵumyrynda aıtpaǵan jyly sózimizdi ókinsek te, endi aıtýǵa týra keledi. Aq, adal azamattyń rýhy úshin, tamyry tereń qazaq ádebıetiniń tarıhy úshin.

Sýretker «Franýz átiriniń ıisi», «Ulý jyly», «Gaýhar» shyǵarmalarymen-aq ózi­niń keskin-kelbetin syzyp, eskert­ki­shiniń eskızin soǵyp ketken eken. Keńesbaev bıigine jan-jary Gúlmıra apaı, úsh shynary – Aıdana, Marhaba, Gúldana jáne tileýles ini-qaryndastary bolyp, birge kóterilip baramyz...

Eldos TOQTARBAI.

Nur-Sultan qalasy

 

Sońǵy jańalyqtar