10 Qazan, 12:01 119 0 Rýhanııat "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

TÚRKISTANNYŃ  ULY AQYNY – ABAI

Uly Abaıdyń ómirden ótkenine 30 jyl tolýyna oraı «Iash Túrkistan» jornalynda jaryq kórgen bul maqalanyń avtory retinde Esen Tursyn kórsetilgen. Zertteý barysynda kóz jetkizgenimizdeı, Esen Tursyn – «Iash Túrkistan» jornalynyń jaýapty hatshysy Tahır Shaǵataıdyń laqap aty. Mustafa Shoqaıdyń muǵajyrlyqtaǵy senimdi serigi bola bilgen Tahır Shaǵataıdyń ulty ózbek, ol áýeli Berlınde soıologııa salasynda doktorlyq qorǵap, soǵystan keıingi jyldarda Túrkııanyń Ankara qalasynda  professor bolyp qyzmet atqarǵan. Shoqaıdyń shynaıy muragerleriniń biri bolǵan ol Túrkistan jáne Mustafa Shoqaı jóninde jazylǵan birneshe kitaptyń avtory.

Maqala «Túrkistannyń uly aqyny – Abaı Qunanbaıuly» dep atalady. Maqalaǵa qosymsha Abaıdyń sýreti basylyp, onyń astyna «Túrkistannyń eń úlken aqyny – Abaı Qunanbaıuly» dep jazylǵan. Túrkistannyń tutastyǵy men táýelsizdigi úshin jan qıǵan kúresker azamattyń baǵalaýynsha, Abaı tek qazaqtyń ǵana emes,Túrkistannyń da bas aqyny! Sondaı-aq, avtor qazaq ádebıetin túrik halyqtary ádebıetiniń ishinde eń baı ádebıet dep atap kórsetedi. Bul – óresi bıik ózbek jigitiniń júrekjardy pikiri bolsa kerek! Óıtkeni, ol maqaladaǵy oılaryn osymen doǵarmaı, 1954 jyly Túrkııada basylyp shyqqan «Túrkistanda túrikshildik jáne halyqshyldyq» atty eńbeginde de Abaıdy Túrkistandaǵy jańarý kezeńiniń basy dep atap kórsetken.

Maqalada aıtylǵan jaıttardy qaıtalap, taldap jatýdy jón kórmedik. Degenmen, stalındik zobalańnyń áserimen qaısybir «zııalylarymyzdyń» Abaı shyǵarmalaryn «turpaıy soıalızm» turǵysynan taldap, taptyq turǵydan baǵalap, ony «baıshyl, ultshyl» dep qaralap jatqan kezde jazylǵanyn eskerer bolsaq, maqalanyń quny arta túspek. Abaıdyń qazaq ádebıetindegi ornyn tap basyp aıtqan avtor osy tusta Muhtar Áýezovpen úndesip ketedi.

Tahır Shaǵataı Muhtar Áýezovti de jaqsy bilip, ishteı túsinisken. Sondyqtan, ol maqalada Áýezovtiń esimin Ahań men Mirjaqyp qatarynda atamaıdy. Bul – keleshek zańǵar jazýshyny quptap, ony qandy qyrǵynnan qorǵaýdyń bir tásili edi. Olaı deıtinimiz, M.Áýezov qaıtys bolǵannan keıin jaryq kórgen bir eńbeginde T.Shaǵataı jazýshy týraly jyly pikir bildirgen edi.

Sonymen shaǵataı tilinde jazylǵan maqalany jolma-jol aýdarylǵan qalpynda nazarlaryńyzǵa usynamyz.  

 Túrik halyqtary ádebıeti ishinde eń baı ádebıet qazaq halqynyń ádebıeti desek, eshqandaı artyq aıtpaǵan bolar edik. Qazaq halqynda aqyndyq óner men fılosofııalyq dúnıetanymynyń kúshti damyǵany jaıynda el aralap, qazaqtar arasynda bolǵan kóptegen shet eldik ǵalymdar da aıtyp ketken. Keń dala, zańǵar taýlar men jaıly jaılaýlar jáne tabıǵı turmys salty syılaǵan keń múmkinshilik pen muńsyz ómir sııaqty alǵysharttardyń halyq óneriniń damýyna úlken úles qosqany anyq. Qazaq halyq ádebıeti sarqylmas, sheksiz qazyna. Sondaı-aq, ol basqa halyqtar ádebıeti sııaqty birjaqty ǵana emes. Ol tabıǵı, qoǵamdyq turmystyń ár salasyna tamyr tartqan. Tarıhı oqıǵalardy keremet sheberlikpen sýretteıtin qazaq halyq ádebıetiniń ishinde kóptegen fılosofııalyq, dúnıetanymdyq týyndylardy ushyratýǵa bolady. Óıtkeni, kóne zamannan beri qazaq ádebıeti halyqtyń tól týyndylarymen birge ataqty aqyn-jyraýlar shyǵarmalarymen de erekshelenedi.

Qazaqtardyń kóshpeli ómir salty jazýdy etene meńgerýdi belgili dárejede keshiktirgen. Sondyqtan, halyq ómiriniń eleýli oqıǵalary uzaq ýaqyt aýyzsha aıtylyp, taraǵan. Bul jaǵdaı kóptegen qundy shyǵarmalardyń tar sheńberde qalýyna ıakı tipti umytylyp qalýyna ákep soqtyrǵan. Sonymen qatar, qazirgi qazaq ádebıetiniń ózi orasan baılyq retinde kórsetýge ábden jetkilikti. Halyq aýyz ádebıetiniń ishinde «Qozy Kórpesh – Baıan Sulý», «Qyz Jibek»,  «Aıman – Sholpan», «Bozjigit» jáne taǵy basqa týyndylar erekshe atap kórseterlik. Joǵaryda aıtylǵan jaıtqa qarap, qazaq ádebıetinde jazba ádebıet joq eken dep oılap qalmańyz. Sonaý ıslam dinin qabyldaǵan kezden bastap-aq qazaq arasynda jazba ádebıet kezdesedi. Alaıda, bul ádebıet ıslam dini jáne sol arqyly kelgen ıslam mádenıetiniń áserimen tildik jáne ózindik erekshelikterinen aıyryla bastady. Bul áser kóbine ıslamdyq tanym men arabsha, parsysha sózderde kórinis tapty. Halyq ádebı tilindegi tazalyq joıyla bastady, turmys salty ózgerip, damyǵan saıyn ádebıet túrli tarmaqqa bólinip, túrlene berdi. Alǵashqy kezeńde tek dinı sıpatta bolǵan ádebıettiń bul túri de ýaqyt óte kele san salaly baǵytta damýǵa kóshti. Sonymen qatar, erekshe eskerte keterlik jaıt, syrttan kelgen áserge qaramastan, qazaq halyq ádebıetinde aýyz ádebıeti ústem bolyp qala berdi. Aýyz ádebıetinde dástúrli qazaq ádebıetiniń rýhy basym bolsa, jazba ádebıetinde syrtqy dúnıeniń áseri aıqyn edi. Ártúrli tarmaqtarǵa bólingenine qaramastan bul úrdis HIH ǵasyrdyń orta tusyna daıin jalǵasyn tapty. Osy kezeńnen bastap uly qazaq aqyny Abaı Qunanbaıuly ádebıetke úlken ózgeris ákelip, halyq ádebıetine jańa baǵyt berdi. Ol zamanaýı sıpatta, ulttyq rýhta óleńder jaza bastady. Abaı orys ádebıeti jáne sol arqyly  Eýropa ádebıetin jetik biletin. Degenmen, bul tanystyq ony qazaq aýylynan, keń dalasynan jáne dala tósinde erkin jaılaǵan halqynan aıyrǵan joq. Ol dástúrli qazaq ádebıetindegi halyqshyldyqty  zamanaýı ultshyldyqqa aınaldyrdy. Abaı óz óleńderin halyqty tanýǵa hám tanytýǵa arnady. Halyqtyń kemshilikterin kórsetip, odan tıylýǵa shaqyrdy. Ol halyqty, elin jáne onyń tabıǵatyn sýrettedi, ótken kúnderdiń jarqyn betterin saǵyndy, óz dáýirindegi halyqtyń jaǵdaıyna jany aýyryp, qaıǵyrdy. Halyqty keleshek úshin daıyndyq jasaýǵa, oqý-bilim men mádenıetke shaqyrdy. Abaı qazaq jastaryn, jalpy qazaq jurtshylyǵyn elin tanyp, bilýge, ony súıýge jáne oǵan qyzmet etýge úndedi.

Orys zertteýshi ǵalymdary Abaıdy orys ádebıetiniń alyptary Pýshkın men Lermontovty oqyp, olardyń shyǵarmalarymen jaqyn tanys bolǵan dep jazady. Al, bolshevıkter ony «dala arıstokraty» retinde qarap, «feodalızm men baıshylyqtyń jyrshysy, ultshyl» dep qaralaýda.

Bizdiń paıymdaýymyz boıynsha, Abaı qazaq ádebıetine jańa zamanǵa saı ulttyq rýh pen sıpat bergen ulttyq ádebıettiń shynaıy reformatory edi. Ol mundaı qyzmetti atqarý úshin jetkilikti qabilet pen múmkinshilikke ıe edi. Abaıdyń jolyn qýǵan keıingi býyn ádebıet ókilderi onyń áserimen hám salǵan dara jolymen júrdi. Qazaq ádebıetinde birden jańashyldyq rýhy basym bop shyǵa keldi. Ahmet Baıtursyn, Mirjaqyp Dýlat, Sultanmah­mut, Ǵumar Qarashuly jáne taǵy basqalary Abaı qalyptastyrǵan ádebı mekteptiń kórnekti ókilderi. Sonyń ishinde, ásirese, Ahmet Baıtursyn men Mirjaqyp Dýlat tek qazaq ádebıetiniń ǵana emes, tutas Túrkistannyń qalyptasyp, qurylýyna, odan keıin 1925-1930 jyldary kezeńinde mańyzdy qyzmet  atqarǵan erekshe tulǵalar. Bul eki azamat qazirgi kezde Keńestik Reseı ókimeti tarapynan «ultshyl» dep aıyptalyp, muzǵa oranǵan soltústik ólkege aıdaýǵa jiberilgen.

Abaı týǵan halqynyń aýyl turmysynan qol úzbedi. Ol shyǵarmalaryn qalyń qazaq arasynda, óz aýylynda otyryp jazdy. Sondyqtan, ol kózi tirisinde úlken Túrkistannyń túkpir-túkpirine tanylyp, ózine laıyqty baǵasyn ala almady. Onyń dańqy 1908 jyly «Abaı óleńderi» degen atpen jaryq kórgen shyǵarmalary arqyly shyǵyp, jalpaq jurtqa keńinen belgili boldy. Alaıda, ókinishke qaraı,bul kezde aqyn ómirden ozyp ketken edi. Sonymen birge, ol artyna mol mura, myqty negiz qaldyryp ketti, qazaq ádebıetinde onyń áseri tez kórinip, Abaı mektebi qalyptasty.

Mine, eline, halqyna ólsheýsiz qyzmet jasaǵan uly aqynnyń ómirden ótkenine otyz jyl tolyp otyr. Ókinish sol, onyń qundy shyǵarmalaryn halqymyz óz qajetine qalaýynsha jarata almaı otyr. Óıttkeni, elimizde ústem bolyp otyrǵan qyzyl dıktatýra Túrkistan ulttyq ádebıetiniń ókilderi sııaqty Abaı jáne onyń shyǵarmalaryn Túrkistan halqynan meılinshe jyraq ustaýǵa tyrysýda. Tóńkeristiń alǵashqy jyldarynda qaıta jaryq kórgen Abaı óleńderi bul kúnderi mektepterden, kitaphanalardan jáne kitap dúkenderiniń sórelerinen alynyp tastalǵan. Bul kúnderi orystyń kez-kelgen ultshyl aqyn-jazýshysynyń eńbegin tabýǵa bolatyn Túrkistanda Abaıdyń shyǵarmalaryn kezdestire almaısyz. Munyń sebebi de belgili: orys ultshyldyǵy!

Alaıda, bul áreketter paıdasyz ári nátıjesiz bolady. Óıtkeni, Abaı sııaqty ulttyq aqyndardyń eńbekteri men Túrkistan halqy arasynda «Qytaı qorǵanyn» ornata almaısyz. Qanshalyqty shekteý qoıylǵanymen, halyq rýhynyń týyndysy bolǵan shyǵarmalar onyń júreginen berik oryn alyp, jasampazdyǵy arta bermek.

 

Aýdaryp, baspaǵa ázirlep,

túsinik jazǵan:

Darhan QYDYRÁLI

tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty

№29. 15 shilde. 2004

Sońǵy jańalyqtar