10 Qazan, 11:39 165 0 Bilim "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Bilim berýdegi paradoks: dıplomdy maman kóp, kadr tapshy

Jyl saıyn jalpy sany 100 myńnan astam mektep túlegi stýdent atanady eken. Mysaly, bıyl 53 785 túlek grant ıegeri boldy. Al qal­ǵany aqyly bólimge túskender. Bylaı qarasańyz, bul Qa­zaq­stannyń bolashaǵyna quıylǵan ınvestıııa. Osy túlekter tórt jyl bilim alyp, elimizdiń eńbek naryǵyn jas mamandarmen tolyqtyrady.

Elimizde 130-ǵa jýyq JOO bar, onyń 85-i ýnıversıtet mártebesin alǵan. Joǵary bilim alyp júrgen jalpy stýdentterdiń sany 500 myńdaı. Sonda bir oqý ornyna shamamen 3800 stýdentten keledi eken. Kórip otyrǵanymyzdaı, biz­diń elimizde JOO sany kóp. Biraq sany kóp bolǵanyna qaramastan, bilimniń sa­pasy joǵary deı almaımyz. Oǵan ár túrli se­bep bar.

Eń basty másele, bizdiń elimizde eńbek naryǵynda qandaı mamandardyń qajet ekendigi anyqtalmaǵan. Al ýnıversı­tet­ter­degi mamandyqtardyń 60 paıyzy bi­rin-biri qaıtalaıdy eken. Oqý bitirgennen keıin olardyń bárine birdeı  jumys ta­byl­maýy da ábden múmkin. Óıtkeni keı ma­­man­dyqtardy tym kóp daıarlaımyz. Naryqqa qajet emes myńdaǵan maman­dar­dy ata-analar aqyly oqytyp, aqshany kóz­­­degenderdiń qaltasyn qampaıtyp otyr­­ǵan jaıy bar. Elimizde áli kúnge deıin belgili bir salalarǵa kelgende, ma­man­dar tapshy. Injenerler, IT ma­man­dary, tele­kom­mýnıkaııa, bank, ınves­tı­ııa, lızıng, mashına jasaý, tamaq óndi­risi, elektronıka, bıo­tehnologııa, jar­nama, marketıng, lo­gıs­tıka, radıo­teh­nı­ka, metallýrgııa syn­dy salalarǵa ma­man­dar kóptep kerek eke­nin ýaqyttyń ózi dá­leldeýde. Osy máse­leniń túıini de, tıim­di tusy da bireý. Ol – eń­bek naryǵyn zerttep, qajetti maman­dyq­tarǵa grant sanyn arttyrý bolyp otyr.

Bul týrasynda Qazaqstan Respýb­lı­ka­sy Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev bıyl­ǵy Joldaýynda: «Óz túlekterin ju­mys­pen qamtý jaǵynan elimizdegi joǵary oqý oryndarynyń jartysy ǵana 60 pa­ıyz­­dyq deńgeıge qol jetkizip otyr. Son­dyqtan olardyń sanyn qysqartý máse­le­sin qaraý kerek», – dep atap ótken bolatyn.

Endigi másele, jeke oqý oryndary tý­raly. UBT nátıjesi tómen bolǵan tú­lek­ter bedeldi JOO-ǵa oqýǵa túse almaǵan soń, olar jeke oqý oryndaryn jaǵalaı­ty­ny túsinikti. Bilim berý aqsha tabýdyń kózine aınalyp ketkeli qashan. Eger be­rilgen bilim naqty ári jan-jaqty bolsa, qu­ba-qup. Al qur dıplomy bar, biraq bi­lim-biligi tómen mamandy qaptata ber­gen­nen ne utamyz? Osy rette oqý oryn­da­ry­nyń arasynda talapqa saı kelmeıtin bi­lim beretin oqý oryndaryn qysqartý du­rys sheshim. Dese de, bir oqý orny ja­bylsa, sońynan birnesheýiniń ashylyp jat­qanyn kórip júrmiz. Joǵary oqý ornyn ashýǵa tıisti talaptardy qatań­dat­paıyn­sha, jeke oqý oryndarynyń bilim sapasy osy kúıinde qala beredi.

Joǵary oqý oryndarynyń basty min­deti – bilim berý ǵana emes, básekege qa­bi­letti mamandar daıarlaý, ıaǵnı ju­mys tabýyna jaǵdaı jasaý bolýy tıis. Bizdegi kóp oqý  oryndary túlekter dıplom qor­ǵap jatqanda «jumys is­teımin» degen bir tilim anyqtama qaǵa­zyn alyp kelýdi suraıdy. Stýdent áli ju­mysqa ornalas­pasa da álgi anyq­tamany ótkizýi kerek. Bul – oqý or­nynyń túlekteri suranysqa ıe, ju­mys­pen tolyq qamtamasyz etilgen degen ımıdj qalyptastyrý úshin qajet.

Óz mamandyǵy boıynsha jumys tap­pa­ǵan túlek amalsyz ózge salada eńbek­te­nýge májbúr. Osylaısha, boıyndaǵy bar bilimin qajet salaǵa jumsaı almaıdy jáne ózge salanyń jumysyn ıgerip kete almaıdy, oǵan ýaqyt qajet. Bul óz keze­ginde jalpy jumystyń sapasyna áser etetini zańdy.

Elimizde joǵary bilim berý proesine óte joǵary mán berilip otyrǵany da ja­syryn emes. Al kásiptik jáne tehnıkalyq bilim berý uıymdarynda bilim alyp jat­qan stýdentterdiń úlesi nebári 17 paıyz eken. Qoǵam sanaǵa sińiretin «joǵary bilimdi maman bolý» qaǵıdaty kóp jas­tar­dy kásiptik jáne tehnıkalyq sala mamany bolýǵa kedergi bolyp otyr. Aýyl sharýashylyǵy, qurylys, turmystyq qyz­met kórsetý salasyna oqýǵa kóp jastar­dyń barǵysy joq. Al shynynda, olardyń tabysy joǵary bilimdi mamandardan da joǵary ekenin kórip júrmiz. Joǵary bilimdi maman bolýǵa báriniń quqyǵy bar, ony shekteı almaımyz, biraq búginde osy tehnıkalyq baǵyttaǵy kolledjder na­ryq­qa qajetti mamandar daıarlap otyr.

Eńbek resýrstaryn damytý ortaly­ǵy­nyń zertteýi boıynsha, qazirgi jumys berý naryǵy 30 paıyz joǵary bilimdi mamandy, al 70 paıyz kolledj bitirý­shi­ler­di qalaıdy eken. Bizdiń eńbek nary­ǵy­nyń neden utylyp jatqanyn osydan-aq baǵamdaı berińiz.

Elimizde 2021 jyldan bastap ár ýnı­ver­sıtet óz úlgisindegi dıplom beretin bo­lady. Osyǵan deıin túlekterdiń dıp­lo­myna memleket kepildik berip kelse, endigi jerde ýnıversıtet dıplom úshin jaýapkershilik alady. Jumys berýshiler de JOO bilim sapasy men stýdenttiń kásibı bilim deńgeıine qarap jumysqa qabyldaıtyn bolady.

Qazaqstannyń 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan bilim berýdi damytýdyń mem­le­kettik baǵdarlamasy alǵa qoıǵan mańyz­dy mindetteriniń biri – álemdik reıtıng qa­taryna keminde qazaqstandyq 2 ýnı­ver­sıtetti engizý bolatyn. Búginde qazaq­standyq JOO-lar álemdik reıtıngterge bel­sendi qatysyp, QS reıtıngi boıynsha jaqsy nátıjelerge ıe bolyp júr.

Mysaly, Quacquarelli Symonds (QS) jahandyq taldaý agenttigi nusqasy boıynsha úzdik ýnıversıtetter reıtın­gi­sinde 2019 jyly qazaqstandyq 10 ýnı­versıtet anyqtaldy. Uzyn-sonar 1000 ýnıversıtet ishinen eń úzdik oqý orny –  ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ – 220, Var­shava ýnıversıtetimen qatar L.Gýmılev atyn­daǵy EUÝ 394 orynda, Q.Sátpaev atyn­daǵy QazUTÝ 464 orynda.

Al elimiz boıynsha Bilim berýdiń sapa­syn qamtamasyz etý táýelsiz agenttigi (IQAA-Ranking) 2008 jyldan bastap Qazaq­standaǵy joǵary oqý oryndarynyń reıtıngin usynyp keledi. Joǵary oqý oryndaryn halyqaralyq talaptarǵa saı saralaıtyn agenttik bıylǵy jyly on birinshi ret úzdik ýnıversıtetter tizimin jasady. Akade­mııa­lyq statıstıkalyq kórset­kish­ter, sa­rapshylar baǵasy men jumys berý­shilerdiń saýalnamasy  pro­fes­sorlyq-oqytýshylyq quram qyzmeti­niń sapasyn, stýdentter quramy men olar­dyń oqýy­nyń nátıjesin, JOO-nyń ǵylymı jáne ınnovaııalyq qyzmeti, halyqaralyq áriptestik, sonymen qatar ýnıver­sı­tettiń saıtyna baǵa beredi.

Atalǵan talaptarǵa tolyqtaı jaýap beretin ýnıversıtetter osy jetistik­teri­men toqtap qalmaı, jan-jaqty damýdyń jolyna túsken. Bul – jeke jáne aımaq­tar­daǵy joǵary oqý oryndaryna úlgi bolarlyq qadam. Óıtkeni jahandaný zamany búgingi mamandardan til bilýdi, bilimdi ǵylymı turǵyda úılestirýdi, jańasha oılaýdy, qashyqtyqta otyryp jumys isteı bilýdi talap etip otyr.

 

Araılym Joldasbekqyzy

Sońǵy jańalyqtar