10 Qazan, 10:18 167 0 Densaýlyq Dınara MYŃJASARQYZY

Medıınalyq qyzmet: san men sapa ne deıdi?

Sońǵy jyldary densaýlyq saqtaý salasyna bólinip jatqan kóńil de túzý, qarjy da kóp. Soǵan qaramastan eli­mizdiń medıınasynda sheshimin tap­paǵan másele de, qordalanǵan túıtkil de azaıar emes. Ásirese, áli kún­ge óńir­degi emhanalar men aýrý­ha­na­lardyń zamanaýı quraldarmen jab­dyqtal­maýy, dárigerlerdiń qaǵaz­bas­ty­lyqtan qutylmaýy, tegin medı­ı­nalyq qyz­met­tiń sapasyzdyǵy, taǵy­syn taǵy.

Qoǵamnyń kez kelgen ókilinen «Otandyq medıınaǵa kóńilińiz tola ma?» dep surasańyz, ıyǵyn qıqań etkizýi múmkin. Sebebi, tegin medı­ı­na­lyq kómekke júgingen buqaranyń kóńili pás. Tańnan keshke deıin kezek kútý, qabaǵy qatýly dáriger, odan qala berdi ári-beri sandalys. Jergilikti em­hanaǵa tegin qaralamyn hám emdelemin dep kelgen naýqas báribir aqyly em­hananyń esigin qaǵady. Nege deseńiz, keıbir memlekettik emhanalar jańa medıınalyq quralmen jabdyqtala qoımaǵan. Onyń ústine dárigerlerdiń salǵyrttyǵy men biliksizdigi kózge uryp turady. Dıagnozdy durys qoı­ma­ǵannyń saldarynan ajalyn jaqyn­datyp alǵan syrqattardyń muńy bir bólek. Statıstıkalyq kórsetkishi tó­mendemeı turǵan ana men bala ólimi jabýly qazan jabýly kúıde qalady. Sodan keıin de aq halattylarǵa qara kúıe jıi jaǵylyp jatatyny jasyryn emes.

Bir mysal. Byltyr qysta týysym aýyldan Almatyǵa arnaıy jol­da­ma­men ota jasatýǵa keldi. Dáriger jas jigit. Joǵary oqý ornyn bi­tir­genine de kóp bolmaǵan. Sóılese ke­le, álgi hırýrg-dáriger «Aýylda tu­rady ekensiz, bir soǵym ákep be­rińiz...» degen talabyn tótesinen qoıypty.

Qazaq «Malym – janymnyń sa­da­ǵasy» demeı me, eki sózge kelmeı, basyn ızeı bergen týysym jaǵasyn ustap, aıtqanda «Bul para berý, jemqorlyq derti tereńge tamyrlap ketipti, tipti keıingi býyn da aýyzdanyp úlgeripti-aý» degen oı maza­laǵan-dy. Bul oı kómeıde tunshyqqan kúıi qaldy. Sebebi, týysym da bul dáriger týraly ja­rııa etpeýimdi ótindi. Biz jany­my­z­dyń aman qalýy úshin áýeli Alladan medet etip, sosyn dárigerge ımandaı sene­miz. «Adam ómiriniń arashasy – aq halatty abzal jandar» dep erekshe qurmetteımiz. Shyn máninde, óz isine adal, jaýap­ker­shilikpen qaraıtyn kásibı ma­mandar kóp, bir ókinishtisi «bir qumalaq­tyń bir qaryn maıdy shiritetini» jaman.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev halyqqa Joldaýynda úsh jyldyq bıýdjet aıasynda densaýlyq saqtaý sa­lasyna – 2,3 trln teńge kózdeletinin jet­kizdi. «Medıınalyq qyzmetterge qol­je­tim­dilikti qamtamasyz etý mańyzdy. Bul rette densaýlyq saqtaý salasyndaǵy kór­setkishterde, ásirese ana men bala ólimi jaǵynan aımaqtyq dısbalanstar aıqyn baıqalady. Iá, sońǵy ataǵan kórsetkish damyǵan elderge qaraǵanda áli de nashar. Úkimet árbir aımaq úshin basym­dyq tizimin ázirleýi jáne sonyń negizinde bıýdjettik qarjylandyrýdy qamtamasyz etýi tıis», – dedi Prezıdent. Bu­dan bólek, 2020 jylǵy 1 qańtardan bastap Qa­zaq­standa mindetti áleýmettik medıı­na­lyq saqtandyrý júıesi iske qosylady. Bul turǵyda Mem­leket basshysy: «Árbir aza­matqa aıtarym: memleket tegin medı­ınalyq kómektiń kepildendirilgen kóle­min saqtap qalady. Onyń qarjy­lan­dyrylýyna aldaǵy úsh jylda 2,8 trln teńge bólinedi. Úsh jyldyq bıýdjet aıa­syn­da 2,3 trln teńge densaýlyq saqtaý sala­syn damytýǵa jumsalady. Úkimet medı­­ınalyq áleýmettik saqtan­dy­rý júıesin iske asyrýǵa basa mańyz berýi tıis. Endigári qatelik jiberýge qa­qymyz joq», – degendi qadap aıtty.

MÁMS: jańa júıe jarylqaı ma?

Buǵan deıin halyq arasynda jıi tal­­qylanǵan Memlekettik áleý­met­tik medıınalyq saqtandyrý (MÁMS) júıe­sine 2020 jyldan bastap túbegeıli kóshe­tin boldyq. Densaýlyq saqtaý mı­nıs­tri E.Bir­tanov Úkimette mindetti áleý­mettik medı­ı­­nalyq saqtandyrý júıesi men kepilden­diril­gen tegin medı­ı­nalyq kómek sheń­be­rinde kórsetiletin qyzmet­terdiń jańa paketterimen tanys­tyryp, medıınalyq kómekti kimniń tegin alý quqy bar, tegin medıınalyq kómektiń kepildendirilgen kó­le­mine ne kiredi, jar­na tólegenderge kór­setiletin qyz­met­ter nesimen erekshe­le­ne­tinin táptishtep ber­di. Oǵan saı turǵyndar eki túrli medı­ı­nalyq paket boıynsha kó­mek alady. Iaǵnı, keler jyly kepil­dendirilgen medı­ı­­nalyq kómek jáne mindetti áleýmettik medıınalyq saqtan­dyrý júıesi qatar júredi. Birinshi paket bo­ıynsha Úkimet jar­nalardan túsken qar­jyny óz moı­nyna alady. Iaǵnı, Úkimet 15 kategorııa bo­ıyn­sha jarnany ózi tólep otyrady. Onyń ishinde balalar, múgedekter, UOS ardagerleri, zeınetkerler, batyr analar, úsh jasqa deıin balamen otyrǵandar ke­­pil­den­di­ril­gen medıınalyq paket ar­qy­­ly tegin kómek alady. Buryn­ǵy­daı al­ǵash­­qy medı­ı­nalyq kómek, je­del járdem shaqyrý, sanıtarlyq avıa­ııa kómegi, basqa da naýqastyń ómirin qutqarýǵa qajetti dárigerlik kómektiń barlyǵy te­gin kórsetile beredi. Ekinshiden, naýqas­tyń dertin anyq­taý men tolyqtaı emdeýge qajetti shyǵyndy jabý endigi jerde MÁMS júıesi arqyly iske asy­ryla­dy. Buǵan maman dárigerdiń keńesinen bastap, dertti anyqtaý men emdeýge qa­jetti sharanyń barlyǵy kiredi. Staıo­nar­lyq em alý túri men dári-dármek tizbesi ulǵaıa­dy. Qajetti dıagnostıkalyq qurylǵylar men qondyrǵylar qyzmeti de qoljetimdi bolmaq. Iaǵnı, qazirgi kúni tur­ǵyn­dar qo­sym­sha qarjy shyǵyndap otyr­ǵan medı­ınalyq qyzmetterdiń barlyǵy mindetti saqtandyrý jarnasy ese­binen tólenedi. Azamattar óz taby­sy­nan tıisti mólsher­de­gi somany «Mindetti áleýmettik medı­ı­nalyq saqtandyrý qory» kommer­ııa­lyq emes akıonerlik qoǵamynyń esebine aýdara alady. Jı­naq­taý júıesine tóleı­tin jarna mólsheri satylap ósetini taǵy bar. Mysalǵa, 2017 jyl­dyń 1 shilde­sinen bastap mindetti jarna tabystyń 1 paıy­zyn qurasa, 2018-2019 jyl araly­ǵynda 1,5 paıyzǵa ózgerdi. Al aldaǵy jyl­dan bastap jarna 2 paıyz­ǵa kóbeıip, 2022 jyldan 3 paıyzdy qu­raýy tıis. Bul emdeý mekemelerine qoıy­la­tyn talapty kúsheı­tip, básekelestikti arttyrady. Tek jarna ýaqy­tyly tólenýi tıis. Máselen, medı­ı­nalyq saqtandyrý jarnasyn tó­leýden Al­maty qalasy kósh bastap tur. Qorǵa jınalǵan jalpy qar­jy­nyń 20 paıyzdan astamy megapolıs turǵyn­da­ryna tıesili.

Almaty oblystyq Densaýlyq saq­taý basqarmasynyń basshysy Baýyrjan Ys­qaqtyń aıtýynsha, 2020 jyly tolyq qol­danysqa engiziletin júıe 1 qyr­kúıek­ten bas­tap Qaraǵandy oblysynda pılot­tyq joba retinde iske qosyldy. «1996 jy­ly tájirıbe retinde engizilgen medı­ı­nalyq saq­tandyrýǵa endi daıyn bol­dyq. Ol kez­de qa­­­zirgideı tá­jirıbe bolǵan joq, qaǵaz­bas­tylyq kóp edi, múmkin son­dyqtan da qa­telik bolǵan shyǵar. Medı­ı­nalyq saq­­tandyrý tásili men ony jú­zege asy­ratyn teti­k­teri jumys iste­medi. Kim bilsin, mamandardyń jaýap­syzdyǵy men biliginiń tómen bolýy da jobanyń iske aspaýyna ákelgen shyǵar. Sondaı-aq, qarjyny jınaqtaý men tólem jelisi naq­tylanbady jáne jınaqtaý júıe­sinde ashyq­tyq bolmady. 2016 jyl­dan beri min­detti áleýmettik medıı­nalyq saqtan­dy­rýdy engizý boıynsha me­dıınalyq qaýym­­­dastyq arasynda jáne jumys berý­shi­l­er men turǵyndarǵa da keń kólemdi aq­parattyq-túsindirý jumys­ta­ry júr­gizilip keldi» degendi jetkizdi.

Demek, medıına da jańaryp, ósip, qaı­­ta jabdyqtalyp otyrýy kerek. Bul ál­­bet­te qarjyny qajet etedi. Osy ýa­qyt­qa de­ıin turǵyndardyń densaýly­ǵyn saq­taý­ǵa mem­le­ket qana jaýapty bolyp kel­di. Qazir ómir úshin kúres tym qymbatqa túsý­de. Derek boıynsha, eli­miz­de táýlik boıy em alýdyń quny 1,5 esege, al kúndizgi stanıonar bo­ıyn­sha 2,5 esege ósken. Nege? Maman­dardyń aıtýyn­sha, medıına salasyna qatysty tehno­logııa­nyń qyz­meti qymbat. Qazir qol­da­nysqa ozyq me­dı­ınalyq teh­no­logııa­nyń jemisi sanalatyn dıagnostıkanyń 450 túrli ádisi men qurylǵysy enip úlgerdi. Memleket qarjysy medıınalyq qyz­met­ti re­for­malaýǵa mindetti bol­ǵa­nymen, naýqastyń em-dom alýyna qajetti shy­ǵyndy óteı almaı­dy. Adamdar sol se­bep­ten de aqy­ly qyz­metke jú­gi­nýge máj­búr. Sońǵy 5 jyl ishin­de adam­­­dardyń túr­li men­shik tú­ri­n­degi emha­na­lar men aý­rý­hanalarǵa jum­saǵan qar­jysy 680 mlrd teń­ge­ni qu­­rap­ty. Bul – je­ke adam jum­saýǵa tıis­ti shy­ǵyn­nyń 42 paıy­zy­na je­tip otyr. Al Dú­nıe­jú­zi­lik den­saýlyq saqtaý uıymy talaby bo­ıyn­sha mun­daı shy­ǵyn 20 pa­ıyz­dan as­pa­ýy tıis. De­­­­­mek, me­dı­ı­­na sa­­l­asyna min­det­­­ti saq­tan­­­dy­rý jú­ı­e­sin en­gizýdiń qa­jet­tiligi de, tıim­diligi de osy.

Bloomberg ag­ent­­tigi: Qazaqstan 44-or­ynda

 Qa­zaq­stan­­nyń ár­bir aza­­maty te­gin me­dı­ı­na­lyq kó­mek alý­­ǵa qu­qy bar. Alaı­da, tegin­niń sa­pasy oı­dan shyǵa bermeıdi. Sondyqtan da qaltasy qalyń azamat­tar basy aýyryp, bal­ty­ry syzdasa aqyly qyz­metke jú­gi­nedi. Mun­da­ǵy dárigerdiń de jalaqysy táýir, senimen adam janyn emdeýshi maman retinde sóılesedi. Jalpy, dárigerdiń jylyshyraı tanytyp, til tabysýy da naýqastyń kó­ńil-kúıin edáýir kóteredi. Osy jaǵynan alǵanda tegin medıınalyq qyzmet kórsetetin me­kemede jumys isteıtin keıbir qyzmetkerlerdiń máde­nıeti de, biligi de tómen ekenin jasyryp qaıtemiz. Al munyń bári elimizdiń álem aldyndaǵy kórsetkishterine keri áserin tıgizýi ábden múmkin.

2018 jyldyń kúzinde amerıkandyq Bloomberg agenttigi den­saýlyq saqtaý salasy­nyń sapasy men tıim­diligi jóninde álem­dik reıtıng júrgizdi. Munda negizinen adam­nyń ómir súrý jasynyń uzaqtyǵy, densaýlyq saq­­­taý salasyna bóli­netin bıýdjet shy­ǵyny, ár turǵyn basyna shaq­qan­da ketetin medı­ı­nalyq qyzmet quny esepke alynǵan. Bul tizimde kóshti Gonkong, Sıngapýr, Ispanııa úshtigi bastap tur. Al Qazaqstan tizimdegi 56 memlekettiń ishinde 44-orynda. Máselen, Gonkongta ómir súrý uzaq­tyǵy 84,3 jas bolsa, densaýlyq saqtaý salasyna ketetin shyǵyn JIÓ-niń 5,7 paıyzyn quraıdy, bir turǵynǵa ketetin medıınalyq qyzmet 2,2 AQSh dollaryna jeteǵabyl. Al Sıngapýrde ómir súrý uzaqtyǵy – 82,7 jas, JIÓ-niń 4,3 paıyzy osy salaǵa jumsalady. Tipti, bıyl medıınaǵa 11,7 AQSh dollary (4,5 trln teńge) bólingen kórinedi. Úshtikti aıaqtaǵan Ispanııa turǵyndarynyń uzaq jasy – 82,8.  Munda JIÓ-niń 9,2 paıyzy osy salaǵa baǵyt­talady. Endi ózimizge kelsek, Qazaqstanda ortasha ómir súrý uzaqtyǵy – 72 jas, medıınaǵa bólinetin shyǵyn JIÓ-niń 3,9 paıyzyn qurasa, bir adamǵa 379 AQSh dollary jumsalady. Byltyr densaýlyq saqtaý salasyna memlekettik bıýd­jetten shamamen 1,17 trln teńge bólinse, bıyl – 1,18 trln teńge, keler jylǵa – 1,15 trln teńge kózdelmek. 2018 jyly elimizde 6,8 myń memlekettik, 113 vedom­stva­lyq jáne 1,4 myń jeke­men­shik uıymdary (194 aý­rýhana, 11162 ambýla­tor­lyq-emha­na­lyq, 44 medı­ı­na­lyq orta­lyqtar men uıym­dar) jumys istegen.

Árıne, álemniń ekono­mı­kasy damyǵan, áleýmettik jaǵ­daıy joǵary, bilim men medıınasy birizge túsken el­derimen salystyrý, olarǵa taıaý ýaqytta jetemiz deý ábestik shyǵar. Alaıda, ahýal ózgersin de­sek, bárin ózimizden bastaý kerek. Dá­ri­ger maman­dy­ǵyna adal, isine jaýap­ker­shilikpen qa­rasa, olarǵa tıisti mól­sherde joǵary jalaqy tólense, odan bergide medıınalyq mekemeler sońǵy úlgidegi quraldarmen jabdyqtalsa, naý­qas­tyń dıagnozy durys qoıylsa, sonda ǵana qyzmet kórsetý sapasy jaqsaryp, halyqtyń ómir súrý jasy uzarar ma edi, kim bil­sin?!

Sońǵy jańalyqtar