8 Qazan, 15:28 163 0 Rýhanııat Anar LEPESOVA

Chehııada «Uly dalanyń tarıhı-mádenı kelbeti» atty kórme ashyldy

Qazaqstan Respýblıkasy men Chehııa Respýblıkasy arasyndaǵy mádenı baılanystardy nyǵaıtý maqsatynda 2019 jyldyń 17 qyrkúıek kúni Chehııanyń Ulttyq mýzeıinde (Praga q.) Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik ortalyq mýzeı qory kollekııasynyń «Uly dalanyń tarıhı-mádenı kelbeti» atty kórme ashyldy. 

Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik ortalyq mýzeı (QR MOM) jumysynyń negizgi baǵyttarynyń biri shet memleketterde qazaqtardyń tarıhy men mádenıetin tanystyratyn mýzeı qoryndaǵy kollekııalar negizinde kórmeler uıymdastyrý bolyp tabylady. Ortalyq mýzeı álemdegi jetekshi mýzeıler jáne ǵylymı mekemelermen birlese otyryp kóptegen ortaq jobalardy júzege asyrýda. Sondaı-aq, AQSh, Italııa, Germanııa, Japonııa, Koreıa, Franııa elderinde kórmeler uıymdastyrdy. 2018-2019 jyldary QR Memlekettik ortalyq mýzeıi Qytaı (Sıan q.) jáne Túrkııa (Stambýl q.), Majarstan (Sazhalomatta q.) jáne Chehııa (Praga q.) elderinde kórmeler ótkizdi. Mýzeı jumysynyń atalmysh baǵyttary shetelge Qazaqstannyń tarıhy men mádenıetin dáripteýdiń joly bolyp tabylady.

al.jpg

Kórmeni QR Memlekettik ortalyq mýzeı dırektory Nursan Álimbaı, Chehııa Ulttyq mýzeıiniń dırektory Mıhal Lýkesh, Chehııa Respýblıkasynyń Mádenıet mınıstriniń orynbasary Irjı Vzıentek, Qazaqstannyń Chehııadaǵy jáne Slovakııadaǵy Elshisi Serjan Ábdikárimov ashty.

Kórme aıasyndy Ortalyq mýzeı dırektory, professor Nursan Álimbaıdyń bastamasymen «Ortalyq Azııa kóshpelileriniń mádenı keńistigindegi adam, soıým, jer» atty ǵylymı konferenııa ótti. Konferenııaǵa London ýnıversıteti (Ulybrıtanııa) Shyǵys jáne Afrıka elderin zertteý Mektebiniń professory Nıkolas Sıms-Ýılıams, de Frane Kolledjiniń professory Fran Grene (Franııa), Altaı Memlekettik ýnıversıtetiniń professory Alekseı Alekseevıch Tıshkın (Reseı), Pıza q. Ýnıversıtetiniń professory, doktor Per Djordjıo Borbone (Italııa), Ońtústik Qazaqstan memlekettik pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń professory Aleksandr Nıkolaevıch Podýshkın syndy kóptegen elderdiń birqatar ǵalymdary, sonymen qatar mýzeıdiń ǵylymı qyzmetkerleri qatysty.

almaty.jpg

Usynylǵan kórmeniń qurylymy «Ejelgi kóshpeliler mádenıeti» jáne «Qazaqtyń dástúrli mádenıeti» atty ózara sebep-saldarlyq baılanystaǵy eki bólimnen turady.

Birinshi bólimde kóshpeli órkenıetti qalyptastyrǵan saq, úısin jáne qańlylardyń joǵary damý deńgeıine jetken baı mádenıetin kórsetetin mádenı qundylyqtar qoıylyp, tanystyryldy. Olardyń barlyǵy qola nemese altynnan jasalǵan. Atalmysh bólimde jazbalary («kúltóbe jazbasy» nemese «soǵdy jazbasy») saqtalǵan qysh taqtaıshalar erekshe oryn aldy.

«Qazaqtyń dástúrli mádenıeti» atty ekinshi bólimge qazaq mádenıetiniń biregeı sımvoly bolyp sanalatyn – kıiz úı oryn aldy. Biregeı arhıtektýralyq úılesim, ishki jabdyqtarynyń estetıkasy, paıdalanylatyn zattardyń qarapaıymdylyǵy men qoljetimdiligi (kıiz, aǵash, bylǵary jáne t.b.), jyl mezgiline qaraı qolaılyǵy, tez qurylyp, qaıta jınalýy kıiz úıdiń ómir súrýge óte yńǵaıly ekendigin kórsetedi. Sonymen qatar dástúrli ortadaǵy kıim-keshek úlgileri, zergerlik áshekeı buıymdar, keste úlgileri men turmystyq buıymdar kórmeniń mazmunyn aıshyqtap, dástúrli qazaq mádenıetiniń ózindik ereksheligin kórsetip, san alýan tarıhı-etnografııalyq artefaktiler arqyly qazaqtyń kóshpeli tirshilik saltynyń ınteraktıvti mýzeılik obrazyn berdi.

Kórmeniń basty maqsaty – Qazaqstannyń ejelgi kóshpeli mádenıetiniń san qıly jáne baı ekendigin kórsetý, ǵylym men mádenıet salasyn nyǵaıtý, mýzeıdiń nasıhattaýshylyq rolin jáne geografııalyq qyzmet aıasyn keńeıtý. Atalmysh kórme ekspozıııasyna 440 s.b. arheologııalyq artefakt qoıyldy.

Kórme Chehııanyń Ulttyq mýzeıinde 2019 jyldyń 19 qarashasyna deıin jalǵaspaq.

Sońǵy jańalyqtar