3 Qazan, 10:44 1304 0 Rýhanııat "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

JOShY HAN QUPIIaSY

 Teńiz bastan bylǵansa,

Tundyrar ulys – Joshy-dúr!

Terek túpten jyǵylsa,

Turǵyzar ulym Joshy-dúr!»

Joshy han beınesi – halqymyzdyń tarıhı jadynda Qypshaq eliniń bıleý­shi­si, qazaq handary men sultandarynyń arǵy babasy retinde saqtalyp, úlken iltıpat, qurmetpen atalady. Búgingi kúnge deıin  Joshy esimi atalǵanda Uly dalanyń qaharmany, áke men balanyń arasyndaǵy ári názik, ári kúrdeli ákelik jáne perzenttik mahabbat, qaıshylyqty taǵdyr týraly pálsápalyq oılar qatar oralady.

Alǵashqy joryqtary:

Tarıhı derekterde Joshynyń balalyq shaǵy men jasóspirim kezeńi qalaı ótkeni týraly málimetter saqtalmaǵan. Degenmen, «Mońǵoldyń qu­pııa shejiresinde» onyń 1207 jy­ly ákesiniń tikeleı tapsyrmasymen Baıkaldan batysqa qaraı ornalasqan «orman taıpalaryn» baǵyndyrý úshin joryqqa attanǵany baıandalady. Qupııa shejirege súıensek ol «orman taıpalaryn» beıbit jolmen ba­ǵyn­dyryp qana qoımaı,  aq tuıǵyn qus, aq boz at sáıgúlikterden tu­ratyn zor tartý taralǵylarmen oralǵan. Joshy osy joly Eneseıdiń joǵarǵy aǵysy aımaǵyn mekendegen eneseı qyrǵyzdaryn da baǵyndyrady.

Budan ári Joshy 2213 jyly ákesimen birge zın patshalyǵyn jaýlap alýǵa qatyssa, 2217 jyly týmattardyń (Baıqaldan batysqa qaraı mekendegen orman taıpalarynyń biri) kóterilisine qosylǵan qyrǵyzdardyń bú­ligin basýǵa attanyp, jeńispen oral­­ǵany týraly málimetter saqtalǵan.

Joshynyń búgingi qazaq dalasyna aıaq basýy merkitterdiń aman qalǵan bóligin talqandaýmen baılanysty boldy. Ortaǵasyrlyq avtor Djýveını merkitterdiń mońǵoldar qyrǵynynan aman qalǵan bóligi Kum-qypshaq aımaǵyna ketip, panalaǵany týraly málimet beredi.

 Shyńǵys hanǵa: «mer­kit­ter basshysynyń mońǵoldardan qań­lylar ornalasqan Qaraqumǵa qashyp ketkeni týraly habar jetken» kezde olardy túpkilikti talqandaý isi Joshyǵa tapsyrylǵan.

Osy oraıda bul derektegi «Qaraqum» nemese «Qum-Qypshaq» qaı jer degen zańdy saýal týyndaıdy. Belgili qazaqstandyq tarıhshy-ǵalym S.M. Ahınjanov «Qaraqum» aty toponımderge taldaý jasaı kele, I.Markvarttyń túrki tilindegi «qum» degen geografııalyq termıniniń parsy tilindegi sınonıminiń «desht» (dala), al arab tilinde «sahrı» (shól, dala) ekendigin alǵa tarta kele, Djýzdjanıdiń qańlylar men qypshaqtar ornalasqan aımaǵyn sahrı dep ataıtyndyǵyn alǵa tartady. Al, bul taıpalar Djýveını boıynsha «Qaraqumda» nemese «Qum-qypshaqta» ómir súrgen.

Osylaısha, avtor mynadaı tujyrymǵa keledi: «HI-HIII ǵasyrlarda qypshaqtar mekendegen dalanyń tórt túrli ataýy bolǵan. Túrki tilinde «Qum-qypshaq» jáne «Qaraqum», parsy tilinde «Deshti-Qypshaq», arab tilinde – «Sahrı». Mine, osy jerge 1216 jylǵa qaraı Mońǵoldardan qashqan merkitter kelip panalaǵan».

Osy merkitterdi Shyńǵys hannyń úlken uly Joshy bastaǵan mońǵol áskeri túbegeıli kúırete jeńedi. Kelesi kúni mońǵoldar kezdeısoq jerden qypshaqtarǵa qarsy joryqqa attanǵan Muhammed Horezmshah áskerimen Torǵaı dalasynda kezdesip qalady. Biraq, negizgi maqsattary Muhammed Horezmshah áskerimen shaıqasý bolmaǵandyqtan, mońǵol áskeri túnde urys alańyn tastap, sheginip ketedi. Joshy bastaǵan mońǵoldar men Horezmshah áskeriniń qazaq dalasyndaǵy alǵashqy kezdesýi osylaısha aıaqtalady.

Joshy  esiminiń qupııasy

Joshy týraly sóz qozǵalǵanda mindetti túrde aıtylatyn jaıt: 1219 jylǵy Horezm joryǵy aldynda mońǵol eliniń Shyńǵys hannan keıingi murageri kim bolýy kerek degen másele talqylanǵan tusta hannyń ekinshi uly Shaǵataıdyń aýzynan shyqqan «merkittiń shatasy» degen aıyptaý ay shyndyq pa edi degen saýal árqashan kese qóldeneń turady. Oqyrmandy da «Shyńǵys han ata jaýyna aınalǵan merkitterdi talqandaýǵa nelikten Joshyny attandyrdy eken» degen saýal da mazalaıtyny anyq.

Bul másele ǵylymı ádebıetter men basqa da basylym betterinde kóp talqylanǵandyqtan, qysqasha oqyrman nazaryn Joshy esiminiń maǵynasyna aýdarýdy kózdedik. Joshynyń dúnıege kelýi anasy Bórteniń merkitterdiń tutqynyna túsýine baılanysty kúmánǵa orandy. Jaý qolynda qalǵan jaryn qutqarý úshin Temýjin máńgilik dos bolýǵa serttesken andasy Jamuqa men ákesi Esýgeıdiń dosy, áke ornyna áke bolýǵa ýáde bergen kereı hany Toǵryl hannyń birikken áskerimen merkitterge basyp kirip, Bórteni merkitter tutqynynan bosatqany belgili. Osy kezeńdegi Bórteniń boıyndaǵy ózgeristerdi túsinbegen boıy Temýjin mońǵol derekteri boıynsha inisi Hasarǵa, Rashıd ad dın boıynsha jalaıyr taıpasynan shyqqan Sabaǵa Bórteni óz jurtyna jetkizýdi tapsyrady. Barlyq shyǵarmalarda kórsetilgendeı Bórte jol jónekeı  bosanyp, balanyń atyn mońǵolsha «Zochın», ıaǵnı «qonaq» degen maǵynada qoıǵan degen pikir qalyptasqan. Belgili zertteýshi Zardyhan Qınaıatuly aǵamyz, osy pikirlerdi taldaı kele, Joshy degen at Shyńǵys han áýletinde buǵan deıin bolǵanyn taratyp aıtady da, sonda olardyń barlyǵy Bodanchar áýletine qonaq retinde kelgen be edi degen saýal tastaıdy. Avtordyń paıymdaýynsha, Joshyǵa at qoıǵanda Shyńǵys han mońǵoldardyń salt-dástúrine sáıkes áıgili ata-babasynyń esimin bergen, ekinshiden mońǵoldarda apaıtós, alyp adamdardyń atynyń aldyna «Joshy» ataýyn jalǵaıtyn dástúr bolǵanyn atap ótedi.  Mysaly, «qunan ógizdiń etin jalǵyz jeıtin» Shyńǵys hannyń inisi Hasardy keıde Joshy-Hasar dep ataǵan. Z. Qınaıatuly mońǵolsha ustalardyń tós temirin «dóshi» dep aıtatynyn alǵa tarta otyryp, Joshy esiminiń osyndaı «alyp», «apaıtós» degen maǵyna beretin ekinshi  maǵynasy bolǵanyn da alǵa tartady.

Qalaı degenmen, Joshynyń ómirge kelýi men atyna baılanysty qupııaǵa toly syrǵa tolyq núkte qoıylýy ekitalaı. Adam taǵdyrynyń san qıly qatparlary týraly, jalpy ómirdiń máni týraly sansyz oılarǵa jeteleıtin suraq retinde Joshy taǵdyrynyń bul qupııasy  onyń esimimen birge urpaqtan urpaqqa jete bereri sózsiz. Sondyqtan, Joshy Shyńǵys hannyń bel balasy ma,  álde qany merkit pe degen saýalǵa da núkte qoıý qıyn. Degenmen, derekterge súıensek, Shyńǵys hannyń Joshyny árqashan tuńǵysh ári súıikti perzenti retinde qabyldaǵany anyq.

Kıiz týyrlyqtylar

Joshynyń budan keıingi taǵdyry qypshaq dalasymen baılanysty boldy. Onyń bastamasy Shyńǵys hannyń 1218 jyly Jetisýdy, odan ári Orta Azııa men Shyǵys Deshti qypshaq aýmaǵyn jaýlap alý soǵystarymen baılanysty. Orys zertteýshisi  V.V. Trepavlov Shyńǵys han bastaǵan mońǵoldardyń jaýlap alý soǵystaryn eki kezeńge bólip qarastyrady. Alǵashqy kezeń – 1207-1218 jyldardy qamtıdy. Bul kezeńde mońǵoldardyń Mońǵolııa aýmaǵynan tys jerlerde júrgizgen jaýlap alýshylyqtary «kıiz týyrlyqtylardyń» birligi ıdeıasy aıasynda júzege asty. Osylaısha, kóptegen túrki taıpalary men halyqtary mońǵoldardyń bıligin óz erikterimen qabyldap, olarmen odaqtyq qarym-qatynastar ornatqanyn atap ótedi. Tipti endigi jerde mońǵol áskeriniń quramy túrkilerden quraldy. Mysaly, Almalyqtyń sol kezdegi bıleýshisi Buzardyń (Ozardyń)  balasy Sýqnaq-tegin bastaǵan qańlylar Shyńǵys hannyń áskeri quramyn tolyqtyrǵan.

Mońǵoldardyń Qazaqstan men Orta Azııa aýmaǵyna basyp kirýi qarsańyndaǵy Jetisýdaǵy saıası jaǵdaıǵa toqtala keteıik. HIII ǵasyrdyń basynda kúres negizinen Jetisýdy jaýlap alǵan qaraqytaılar men Horezmshah arasynda órbidi. Muhammed Horezmshah burynǵy qarahanıdter ıeligine musylmandardy kápirlerden azat etýshi retinde kelgenine qaramastan, onyń shapqynshylyq joryqtary ólkeni tonaýshylyqqa ushyratyp, jergilikti halyqty qyryp-joıýǵa baǵyttaldy.

Dál osy kezeńde shyǵysta mońǵoldardyń kúsheıe bastaǵan tusy edi. Sondyqtan kóp uzamaı qarluq hany Arslan men uıǵyr bıleýshisi Baýrchık Shyńǵys hannyń bıligin moıyndap úlgeredi. Al, Orhon men Ertis aralyǵyndaǵy naımandar Shyńǵys hannan jeńilgennen keıin, Kúshilik bastaǵan bir bóligi Jetisýǵa, qaraqytaı bıleýshisiniń qol astyna kelip, pana tabady. Kóp uzamaı Kúshlik gýrhannyń qyzyna úılenip, Horezmshah pen qaıyn atasyna qarsy odaq qurady.

Osylaısha, Jetisýdaǵy bılik Kúsh­lik­tiń qolyna ótkenimen, ártúrli aımaqtardyń jeke bıleýshileri derbes saıasat usta­­nyp, oǵan baǵyna qoıǵan joq. Dál osyn­daı jaǵdaıda keıbir aımaqtar ishki alaýyzdyqtar men saıası turaqsyzdyqty paıdalanǵan jergilikti halyq bılikti óz qoldaryna alady. Sondaı ıelikterdiń biri – ortalyǵy Almalyq qalasy bolǵan qańlylar ıeligi edi.

Ábilǵazynyń habarlaýynsha mońǵoldardyń Shý, Talas boıyna basyp kirýiniń qarsańynda 50-60 myńdaı qańlylar Horezmshahtyń qol astyna nóker bolyp ketken. Al, atalǵan aımaqta 10 myń úıdeı ǵana qańlylar qalǵan. Parsy tarıhshysy Djýveınıdiń jazýynsha, qańlylardyń osy bóliginen shyqqan, uzaq ýaqyt boıy eldi tonaýmen, qaraqshylyqpen aınalysqan Ozardyń kúsheıgeni sonshalyqty, ol kóp uzamaı Almalyq jáne birqatar qalalardy ıelenip alǵan.

Ortaǵasyrlyq avtor Jamal Qarshy boıynsha, Buzar Toǵryl han óz uly Sýqnaq-tegindi Shyńǵys hanǵa qyzmet etýge attandyrsa da, qyzy Aıýq-hatýndy dostyǵynyń, týystyǵynyń belgisi retinde syılyqqa berip, odan jaýlaryna qarsy kómek suraǵan. Sondyqtan, 1218 jyly mońǵoldar Almalyqqa kelgende qalany basqarý quqyǵyn Buzardyń uly Sýqnaq-teginge beredi. Al, Joshynyń qyzy Býlǵan-bıkeni Sýqnaq-teginge uzatqan. Mońǵoldardyń jaýlap alý joryqtary 1219 jyly Ertis boıynan bastalyp, mońǵol áskeri Syrdarııaǵa deıin burynǵy jaýlap alýshylardyń jolymen Jetisý arqyly júrgen. Mońǵol áskeri Ertis boıynan kúzde jyljyǵan kezde, oǵan qarluq Arslan han, uıǵyr bıleýshisi Baýrchık jáne Almalyqtyń bıleýshisi qańly Ozardyń balasy Sýqnaq-tegin óz jasaqtarymen baryp qosylady.

Shyńǵys han úlken uly Joshyny Oty­rardan keıin Syrdarııanyń boıymen tómen qaraıǵy jerlerdi baǵyndyrýǵa attandyrdy. V.V. Bartold Shyńǵyshannyń Joshyǵa mundaı tapsyrma berýiniń sebebi, Mońǵol ımperııasynyń soltústik-batys aımaqtaryn úlken ulynyń ıeligine bergisi kelgendiginen bolar dep tujyrymdaıdy.

Osy joryqta Joshy Syrdyń tómengi aǵysy boıyndaǵy qalalardy qorshaýǵa attanǵan. Kelesi top Syrdyń joǵarǵy aǵysy boıy qalalaryn baǵyndyrýdy mindetterine alǵany belgili.

Derekterge súıensek Joshy bastaǵan mońǵol áskerine qatty qarsylyq kórsetken Syǵanaq halqyn jaý áskerleri túgel qyryp tastady. Syrdarııanyń tómengi aǵysy boıyndaǵy Ashnas halqy da osyndaı jaǵdaıdy bastarynan keshedi. Al, Jent, Úzkent, Barshynkent qalalary jappaı qyryp-joıýdan birshama aman qaldy. Munyń sebebi keıbir derekterde Joshynyń jappaı qyryp-joıýǵa qarsylyq kórsetip, halyqty beıbit kelisimmen kóndirýge umtylǵan saıasatynyń nátıjesi retinde túsindiriledi.  Zertteýshi V.V. Bartold ta kezinde Joshynyń Shaǵataımen salystyrǵanda barynsha jumsaq saıasat ustanǵandyǵyn atap ótken bolatyn.

1220 jyldyń sáýiriniń sońyna taman Joshy bastaǵan mońǵol áskerleriniń Syrdyń tómengi aǵysy boıyndaǵy Jend qalasyn alýymen mońǵoldardyń bul baǵyttaǵy jaýlap alý urystary aıaqtalady. Budan keıin Joshy bastaǵan ásker Úrgenish túbinde Úgedeı, Shaǵataımen bas qosty. Úrgenishti alar tusta qala taǵdyryna qatysty Shaǵataı men Joshy arasynda daý týdy. Qalany qantógissiz alý týraly usynys bergen Joshyǵa Shaǵataı qarsy shyqty. «Kimniń sheshimi» sońǵy sóz bolýy kerek degen saýalmen  Shyńǵys hanǵa attanǵan jaýshy uly hannan «Úgedeıdiń sheshimin» qabyldaý týraly jarlyq ákeldi. Asa qatygezdik pen jantúrshigerlik qantógispen alynǵan Úrgenish joryǵynan soń Joshy birjolata Syr boıyna bet alady.

Rashıd ad Dınniń  «Jylnamalar jınaǵynda» keltirilgen málimetter boıynsha 1221 jyly Joshy Horezmnen oralǵan soń, Ertis pen Altaı taýlarynyń aralyǵyndaǵy barlyq qysqy jáne jazǵy jaılaýlar men  aımaqtar tolyǵymen Joshynyń ulysy retinde oǵan úleske berildi. Sondaı-aq Joshyǵa búkil Deshti qypshaq aımaǵy men odan tys jatqan «mońǵol jylqysynyń tuıaǵy jetkenge» deıingi jerdiń barlyǵyna óz bıligin júrgizýdi buıyrady. Joshy ulysynyń negizgi ordasy Ertis aımaǵynda ornalasty.

Qupııa ólim

Ortaǵasyrlyq derekterge súıensek, Orta Azııa aýmaǵyn jaýlap alýdy sátti júzege asyrǵan Shyńǵys han 1223 jyly Samarqandtan 20 shaqyrym jerge orda tigip, ań aýlaý rásimine barlyq uldaryn shaqyrady. Syr boıyndaǵy ań ataýlysyn ákesine qaraı yǵystyryp, tamasha ańshylyqty uıymdastyryp bergenimen, Joshy áke ordasyna kelmeı qalady. Kelesi jyly Shyńǵys han Ertis boıynda ordasyn tikken tusta da Joshy «densaýlyǵynyń nasharlyǵyn» aıtyp ákesimen júzdespeıdi. Parsy tarıhshysy Djýzdjanı  Joshy «ákesiniń jerler men adamdarǵa qatysty qataldyǵyna» narazy bolǵanyn atap ótse, Rashıd ad Dın boıynsha áke men balasynyń arasy olardyń ómiriniń sońǵy jyldarynda salqyn tartqan edi.

Osy derekterdi sarapqa salǵan kóptegen zertteýshiler  bul oqıǵalar Shyńǵys han men Joshynyń arasyndaǵy alaýyzdyqty órshitti degen pikirdi ustansa, tipti L. Gýmılev boıynsha «Shyńǵys han óz uly Joshyǵa ólim de tilegen» degen pikirlerdi týyndatty.

Joshynyń qaıtys bolýyna qatysty derekter qaıshylyqty. Onyń týǵan jyly tárizdi qaıtys bolǵan jyly da naqty emes. Keıbir derekter boıynsha ol 1225 jyldyń sońynda nemese 1226 jyldyń basynda,  keıbir málimetter boıynsha 1227 jyly qaıtys bolǵan. Degenmen, Joshynyń ákesi Shyńǵys hannan buryn qaıtys bolǵany belgili. Bir derekterde Joshy jabaıy qulandardy aýlap júrgende qaıtys bolǵan delinse, keıbir málimetter boıynsha ony ýlap óltirgen.

Búginde Jezqazǵannan soltústik shyǵysqa qaraı 50 shaqyrym jerdegi Ulytaý taýlarynda turǵyzylǵan Joshy han kesenesinde de «Joshy han jerlengen be, joq pa?» degen saýal ashyq kúıinde qalyp otyr.

Joshy han kesenesine arheologııalyq zertteý júrgizgen Álkeı Marǵulannyń qazbasy kezinde keseneniń ishinen tabylǵan eki qabir anyqtalypty. Olardyń birinen tabylǵan shegelengen tabyttan ústińgi jaq súıegi joq adamnyń bas súıegi shyqqan. Ári qolsyz jerlengen. Kóne ańyzdarda Joshy han qabirge bir qolsyz jerlengen dese, kelesi ańyzda bul kesenede Joshynyń tek bir qoly nemese «Joshy hannyń shynashaǵy» qoıylǵan degen málimetter aıtylady.

Zertteýshi Z.Qınaıatuly: «Ákesiniń kózi tirisinde Joshy hanǵa mazar turǵyzylýy múmkin emes, deı kele, tipten atasynan 19-20 jyl keıin dúnıe salǵan kishi derjava bıleýshisi Baty hannyń ózi qaıda jerlengeni qazirge deıin belgisiz. Ekinshiden, mazardan 1946 jyly Marǵulandar tapqan súıek 70-72 jas shamasyndaǵy er adamǵa tán. Al Joshy 46 jasynda o dúnıelik bolǵan. Úshinshiden, mazardyń jer asty jáne jer ústi arhıtektýralyq konstrýkııasy, qoldanǵan qurylys materıaly HV-HVI ǵasyrlarǵa jatady. Sondyqtan V.Bartold aıtqandaı mazardy Joshynyń musylmandanǵan han urpaqtarynyń beıitsiz qalǵan han babasyna (Joshyǵa) arnap keıinirek turǵyzylǵan bolýy ábden múmkin» degen pikir bildirgen.

Uly jyrshy

Joshy ólimine qatysty halqymyzdyń jadynda ańyz ben «Aqsaq qulan, Joshy han» atty tarıhı kúı  saqtalǵan. Halyq jadynda hattalǵan bul ápsanada Shyńǵys han súıikti uly Joshynyń qazasyn kimde-kim estirtse kómeıine qorǵasyn quıý týraly buıryq bergen desedi. Ábilǵazy Bahadúr hannyń «Túrik shejiresine» súıensek, barlyq uldary men qyz­darynyń ishindegi eń súıikti perzenti Joshynyń qaıǵyly qazasyn hanǵa Uly jyrshy ǵana astarly jyrmen jetkizgen eken.

«Tengız bashtyn býlǵandy kım tondýrýr, a hanym?

Terek týbtyn djyǵyldy, kım týrǵýzýr, a hanym?», – degen Uly jyrshyǵa, Shyńǵys han:

«Tengız bashtyn býlǵansa tondýrýr olým Djoshy dýr,

Terek týbtan djyǵylsa, týrǵýzýr olým Djoshy dýr», – dep jaýap qaıyrǵan eken.

Uly jyrshy sózderin qaıta qaıtalaǵanda kózderinen jas parlap aǵa beripti. Osy sátte Shyńǵys han:

«Kozýng ıashyn chokýrtýr konglýng goldy balgaımy?»

«Djırıng kongýl bkýrtýr Djýchı oldı bolgaımy?» – degende Uly jyrshy:

«Soılemekke erkım ıoq sen soıledıng, a hanym»!

«Oz ıarlygyng ozge djab aıý oıledıng, a hanym»! dep jaýap qaıyrǵanda, álemdi ýysynda ustaǵan qaharly bıleýshi:

«Kýlýn algan kýlandaı kýlýnýmdın aıryldym»,

«Aırylyshkan akaýdaı er olýmdın aıyryldym»,  –  dep teńselip ketken eken desedi.

HIII ǵasyrdyń birinshi jartysynda qypshaq (túrik) tilinde aıtylǵan bul óleń joldarynyń qazirgi qazaq tilindegi nusqasynan asa kóp aıyrmashylyǵy joq ekenin til mamandary túgili, qazaq tilin jetik biletin árbir adam ańǵarady. Bul tórt joldyń qazirgi qazaq tilindegi nusqasy bylaısha aıtylady:

«Teńiz bastan bylǵandy,

Kim tundyrar, ýa hanym?!

Terek túpten jyǵyldy,

Kim turǵyzar, ýa hanym?!

Teńiz bastan bylǵansa,

Tundyrar ulys – Joshy-dúr!

Terek túpten jyǵylsa,

Turǵyzar ulym Joshy-dúr!».

El aýzynda saqtalǵan ańyzdaǵy, Ábilǵazy bahadúr hannyń eńbeginde tek Uly jyrshy degen atpen belgili tulǵany Rashıd ad dınniń eńbeginde aty atalatyn Ketbuǵa qolbasshymen baılanystyrý oryn alǵan. «Jylnamalar jınaǵynda» Ketbuǵanyń 1253 jylǵy quryltaıda Hýlagýdyń Iranǵa attanǵan áskeriniń aldyńǵy tobynyń qolbasshysy bolyp taǵaıyndalǵandyǵy, onyń Iran, Irak, Sırııadaǵy jaýlap alýshylyqtary, aqyry 1260 jyly 3 qyrkúıekte qypshaqtyq mámlúkterdiń qolynan qaza tapqandyǵy egjeı-tegjeıli jazylǵan. Ortaǵasyrlyq derekterde aty naqty kezdesetin bul tulǵanyń, ıaǵnı, Ketbuǵanyń kúıshiligi, onyń Joshynyń ólimin Shyńǵyshanǵa kúımen estirtýi jónindegi ańyzdy eń alǵash el aýzynan A.Melkov jazyp qaldyrǵan (Melkov A. Materıaly po kırgızskoı etnografıı //Trýdy obestva ızýchenııa kırgızskogo kraıa. Vyp. III. –Orenbýrg, 1922. -169-170 bb.). Biraq ol ańyzda kúıshiniń aty Ketbuǵa emes, Ker-buǵa dep berilgen. Sondyqtan osy arada Joshy ólimin Shyńǵys hanǵa estirtken «naıman kúıshisi, bıi, mońǵol áskeriniń qolbasshysy Ketbuǵa ma, álde Kerbuǵa ma? Álde Kerbuǵa - kúıshi, Ketbuǵa  mońǵol áskeriniń qolbasshysy ma?» degen pikir de oıǵa oralady.  Degenmen «Qazaqstannyń Ulttyq enıklopedııasyndaǵy» málimetti keltire ketelik. Onda Ketbuǵa týraly mynadaı joldar bar: «Ketbuǵa (shamamen 1150-1225) – jyraý, kúıshi, ańyz keıipkeri. Orta júz quramyndaǵy naıman taıpasynyń baǵanaly tarmaǵynan yqqan. 14 ǵasyrda jazylǵan «Shadjarat ál-atrak» («Túrik shejiresi») atty kitaptaǵy derekter men el aýzyndaǵy ańyzdar boıynsha, Joshy han ań aýlap júrip qaza tapqanda, Shyńǵys hanǵa qaraly habardy jetkizýge eshkim batpaıdy. Sonda Ketbuǵa bas keter aýyr mindetti óz moınyna alady.

...Halyq óleńderi men ańyz-áńgimelerde de Ketbuǵa el qamqory, dana aqsaqal retinde beınelengen. Ol týraly ańyzdar qyrǵyz folklorynda da bar» degen anyqtama berilgen.

Joshy ulysy nemese Qypshaq handyǵy

Atap ótetin bir mańyzdy másele HIII ǵasyrda qypshaq tili jeńiske jetken mońǵoldarmen birge mońǵol tiliniń kelýine qaramastan, turmystyq deńgeıdegi, rýhanı ómirdegi, ádebıet salasyndaǵy óz pozıııasyn joǵaltpaıdy, tipti joǵarǵy deńgeıdegi memleketaralyq qatynastardyń, elshilik qarym-qatynastardyń quraly retinde mońǵol tilimen qatar qoldanylyp, HIV ǵasyrdyń ózinde ony birte-birte qoldanystan yǵystyryp shyǵarady. HIII ǵasyrda ómir súrgen Deshti Qypshaqtyń uly jyrshysy Ketbuǵanyń Joshynyń ólimin Shyńǵys hanǵa astarlap estirtýi dástúrli óleń túrinde aıtylyp, qypshaq (túrik) tilinde baıandalǵany, budan basqa túrki tilinde jazylǵan shyǵarmalardyń Altyn Orda aımaǵynda paıda bolýy men keń taralýy qazirgi Altyn Orda dep júrgen memlekettiń shyn máninde túrki memleketi bolǵandyǵyn kórsetedi.

Mysaly,  XIV ǵasyrdyń birinshi jartysynda Altyn Ordada bolǵan arab avtorlary Joshy ulysynda bılik qurǵan resmı handardyń bárin Qypshaq handary dep ataıdy. Mysal keltirsek,  Addzehebı (1348/1349 j.ó.) óziniń «Islam tarıhy» atty eńbeginde Berke handy «Qypshaq jáne Sýdak dalasynyń patshasy bolǵan», al Toqta handy  «Qypshaq patshasy», – dep jazady. Al-Omarı Altyn Ordanyń bıleýshisin «Qypshaq patshalyǵynyń hany», «Qypshaq jáne Horezm jerleriniń bıleýshisi», Ózbek handy «Qypshaq memleketiniń qazirgi bıleýshisi», –  dep jazady. Ibn Al - Forat «665 jyly (1266 j. 2 okt. – 1267 j. 21 sent.) (Toǵan) patshanyń uly Mengýtemir qypshaq patshalyǵynyń taǵyna otyrdy», – dep atap ótedi.

Bul derekterde Altyn Orda, Joshy ulysy ataýy múlde qoldanylmaıdy, kerisinshe, bir ǵana termın – Qypshaq memleketi jáne Qypshaq hany degen ataý aıtylyp tur. Sondaı-aq, málimetti berýshilerdiń bári derlik óz eńbekterinde HIII ǵasyrdaǵy tarıhı jaǵdaılardy sıpattap qana qoımaı, ózderi Altyn Ordaǵa kelgen kezdegi kórgenderin de aıtyp ótedi. Oǵan «qazirgi kezdegi Qypshaq memleketiniń bıleýshisi Ózbek han» degen derek dálel. Derektiń málimetterindegi tarıhı oqıǵalar HIII ǵasyr men HIV ǵasyrdyń birinshi jartysyndaǵy kezeńge sáıkes keledi. Olaı  bolsa, HIV ǵasyrdyń basynda-aq Deshti Qypshaqtaǵy mońǵoldyq etnıkalyq elementter tolyǵymen jáne túpkilikti túrde qypshaqtanyp bolǵan. Osy úrdisti al-Omarıdyń  mynadaı dereginen kórýge bolady: «Ejelde bul memleket qypshaqtar eli bolatyn, biraq olardy tatarlar basyp alǵan soń, qypshaqtar olarǵa baǵynyshty boldy. Budan keıin olar (tatarlar) (qypshaqtarmen) aralasyp, týystasty jáne jer olardyń (tatarlardyń) tabıǵı jáne násildik belgi­lerinen ústem tústi; mońǵoldar (jáne tatarlar) qypshaqtar jerine qonys­tanǵandyqtan, olarmen nekege turyp, olardyń (qypshaqtardyń) jerinde ómir súrip qalǵandyqtan, ózderi de olarmen bir rýdan shyqqandaı, týra  qypshaq bolyp ketti». Osylaısha, Joshy ulysy negizinde qalyptasqan Altyn Ordanyń shyn máninde qypshaq memleketi bolǵandyǵyn, al onyń bıleýshileri retinde kel­gen Shyńǵys urpaqtarynyń XIV ǵasyrda-aq qypshaqtanyp ketkenin kóremiz.

Derekterde aıtylǵandaı «Qypshaq dalasynyń sý men aýasyn erekshe unatqan» Joshy men onyń urpaqtarynyń taǵdyry búgingi qazaq jerimen birge astasyp ketti. Joshy urpaqtary bolyp sanalatyn qazaq handarynan bastap, keshegi Alashtyń kósemi Álıhandar ultymyzdyń maqtanyshy ǵana emes, eldigi­miz­diń sımvoly ispetttes. Sondyqtan, taǵdyry qupııaǵa toly Joshy hannyń ómiri keshegi jaýynger babalarymyzdyń ór tulǵasy men rýhynyń kórinisi retinde halqymyzdyń jadynda jattalǵan kúıi qala bereri sózsiz.

 

Meńdigúl Noǵaıbaeva,

tarıh ǵylymdarynyń

kandıdaty, qaýymdastyrylǵan professor

Sońǵy jańalyqtar