19 Qyrkúıek, 12:44 416 0 Rýhanııat Anar LEPESOVA

Gınnestegi qazaqtar

Kúni keshe Qaraǵandy oblysy Jańa­arqa aýdanynyń qyz-kelinshekteri Gınnestiń rekordtar kitabyna endi. Myń kúbige 10 myń lıtr qymyz quıyp, bir mezette pis­ken arýlar álemdik rekord ornatty. Tarıhı sátti tirkeý úshin elimizge arnaıy kelgen Gınnes rekordtar kitabynyń Kýbadaǵy ókili Iýdelkıs Dıas tańdanysyn jasyra almady.

Igi shara Jańarqa aýdanynyń 90 jyldyǵyna jáne suńqar aqyn Sáken Seıfýllınniń 125 jyldyǵyna oraı uıymdastyryldy. Álemdik rekord ornatý úshin aýdandaǵy 14 eldi mekennen myńǵa tarta kelinshek jınaldy. Aq jaýlyqty analarymyz ben qylyqty qyz-kelinshekter 10 tonna qymyzdy myń kúbige bólip quıyp, bir mezette jarysa pisti.

Oqıǵany Gınnestiń rekordtar kitabyna tirkeý úshin Kýbadan arnaıy kelgen Iýdelkıs Dıas álemdik rekord ornatylǵanyn resmı túrde rastady. «Mundaı rekord álemde alǵash ret tirkelip otyr. Óte ádemi shara, alǵan áserim keremet. Endi nátıjesi bir aı ishinde bizdiń saıtta jarııalanady. Barlyǵyn tekserdim, rekord ornatylǵanyn rastaımyn», – dedi Iýdelkıs Dıas. Resmı ókil aýdan halqyn quttyqtap, ákimge sertıfıkat tabystady.

Álemdik rekordtar kitabyna Qazaqstannyń atynan engen keremet jetistikter az emes. Solardyń ishin­de álem nazaryn erekshe aýdarǵan oqıǵalar men erek esimderdi eske túsirip kórelik.

2011 jyly jeltoqsanda qazaq geografııa qoǵamynyń ekspedıııalyq toby ońtústik polıýske deıingi 2308 kılometr joldy avtokólikpen 108 saǵatta basyp ótti (ortasha jyldamdyǵy – 21,37 km/saǵat). Bul ekspedıııa «Ońtústik polıýske qurlyq arqyly jetken eń tez ortasha jyldamdyqtaǵy sapar» retinde Gınnes rekordtar kitabyna endi. Ekspedıııa múshesi Ordenbek Mazbaevtyń aıtýynsha, top músheleri qandaı da bir júlde alýdy maqsat etpegen. Olarǵa Gınnestiń rekordtar kitabyna engenin bir jyl ótken soń ǵana habarlapty.

Ǵajaıyptar kitabyndaǵy «álemdegi eń bıik shatyr qurylys» – elorda tórindegi «Han shatyr» oıyn-saýyq kesheni. Bıiktigi 150 metrden asatyn ǵımarattyń sáýleti kez-kelgenniń tańdaıyn qaqtyrmaı qoımasy anyq.

2003 jyldyń 27 qyrkúıeginde búkil Qazaqstan aýmaǵynda salaýatty ómir saltyn nasıhattaý úshin ótkizilgen aerobıkalyq jattyǵý da rekordtar kitabyna endi. Eldiń bar óńirinde bir mezette 4 mln 845 myń 98 adam qatysqan shara «álemdegi eń kóp adam qatysqan aerobıkalyq jattyǵý» retinde tanyldy.

Qazaqtyń tuńǵysh ǵaryshkeri Toqtar Áýbákirov 1989 jyly 1 qarashada  alǵashqy bolyp, avıatasýshy kreıserdiń alańqaıshasyna «MıG-29k» reaktıvti ushaǵyn úlken sheberlikpen dál qondyrdy. «Tbılısı» kreıserinen jańa ádispen ushaqty kókke kóterý oqıǵasyna búkil álem kóz tikti. Avıaııa tarıhynda tuńǵysh ret mundaı ádispen ushýdy júzege asyrǵan qazaqtyń esimi Gınnestiń rekordtar kitabyna qattaldy.

Ǵaryshker Talǵat Musabaev ta bir aı ishinde bes ret (30 saǵat 8 mınýt) ashyq ǵaryshqa saparlaǵany úshin rekordtar kitabyna engen.

Jeti márte rekord ornatqan qazaq marafonshysy Marat Jylanbaevtyń esimi de Gınnes kitaby arqyly álemge tanyldy. Ol Eýropanyń eń bıik shyńy Elbrýsqa (5642 metr) marafondyq júgirispen jeti kúnde júgirip shyqty. 1992 jyly 20 kúnde Qaraqum shólin (1200 kılometr), 1993 jyly 24 kún ishinde Sahara shólin (1700 kılometr), sol jyly 22 kúnde Úlken Vıktorııa shólin (1600 kılometr),  1994 jyly 17 kúnde Mohava shólin (1218 kılometr) basyp ótken.

Orta salmaqtaǵy WBA (Super), IBO, WBC jáne IBF tujyrymdary boıynsha álem chempıony Gennadıı Golovkın de rekordtar kitabyna engen. Qazaqstandyq boksshy bul qurmetke nokaýttar sany jaǵynan eń joǵary kórsetkish – 91,67 paıyzdy kórsetkeni úshin ıe boldy.

Ekibastuz qalasyndaǵy GRES-2 – álemdegi eń uzyn tútin shyǵaratyn qubyr. Onyń uzyndyǵy – 419,7 m. Munaranyń eń bıik shyńyna jaıaý kóterilý úshin 4 saǵattaı ýaqyt jumsaý kerek. Áıgili Eıfel munarasynyń bıiktigimen salystyrar bolsaq, GRES-2 odan 100 metrge bıik. GRES-2 kesheniniń qýattylyǵy men múm­kin­shiligi Baıqońyr syndy iri kosmodrom men ózge de strategııalyq mańyzdy nysandardy qamtamasyz etýge qaýqarly.

2014 jyly Almaty turǵyndary «Analar kúnin» merekeleý aıasynda 856 keli baýyrsaq pisirdi. Ony daıyndaýǵa barlyǵy 650 kg un, 650 lıtr ósimdik maıy, 450 lıtr sý, 15 kg tuz jáne 15 kg qant jumsaldy. Bul oqıǵa ǵajaıyptar kitabyna «Eń kóp pisirilgen jáne je­lingen baýyrsaqtar» degen atpen kirdi.

2008 jyly Qytaıdaǵy etnıkalyq qazaqtar álemdegi eń uzyn qazyny daıyndaǵany úshin Gınnestiń rekordtar kitabyna endi. Erli-zaıypty kásipkerler Bolat Beıneluly men Gúlzat Asanbekqyzy salmaǵy bir tonna, uzyndyǵy 100 metr bolatyn alyp qazy daıyndady. Bolat Beıneluly rekordtyń tirkelgeni týraly sertıfıkat Qytaıǵa berilýin qoldaǵan joq. Sol sebepti, rekord qazaq halqynyń atyna jazyldy.

2010 jyly Qytaıdyń Uıǵyr avtonomııasynda taǵy bir rekord tirkeldi. Bul joly 10 myń dombyrashy bir sátte qazaqtyń «Keńes» kúıin oryndap, álem nazaryn aýdardy.

Qazaqstan Táýelsizdiginiń 20 jyldyǵy qurmetine elimizdiń bir top jastary jappaı «Qara jorǵa» bıin bıledi. Bul elimizdiń Táýelsizdik kúni – 16 jel­toqsanǵa arnaıy daıyndalǵan shara bolatyn. Keıin atalǵan fleshmobty Gınnestiń rekordtar kitaby tirkedi.

Ǵajaıyptar kitabyndaǵy «álemdegi eń kishkentaı dombyrany» 2012 jyly Bolatbek Kárimhanuly jasady. Dombyranyń uzyndyǵy – 45 mm, endi – 14 mm boldy. Shynashaqtaı aspap sheberdiń atyn dúnıe júzine áıgili etti.

Sońǵy jańalyqtar