19 Qyrkúıek, 12:26 578 0 Ádebıet Ahmet ÓMIRZAQ

Uly dala ádebıeti

Kúlli Eýrazııany at tuıaǵynyń shańyna kómgen, áıgili Atılla (Edil patsha) basqarǵan ǵundar ımperııasynan keıin tarıh sahnasyna shyqqan Túrik qaǵanaty – Azııadaǵy ǵana emes, álem tarıhyndaǵy asa iri memlekettiń biri boldy. Soltústik-Shyǵys Qytaı (Man­chjý­rııa), Mońǵolııa, Altaı, Shyǵys Túrkistan, Batys Túrkistan, Orta Azııa, Qazaqstan jáne Soltústik Qapqaz aýmaqtary quramyna kirgen bul memleket áskerı, sharýashylyq jaǵynan ǵana jetilip qoımaı, mádenı damýy jaǵynan da kúlli adamzattyq órkenıetke úles qosqan-dy.

Orhon, Selenga ózenderi boıy­nan tabylǵan, jasalýy VII-VIII ǵasyrlarǵa jatatyn kóne túrki syna jazbalary – Orhon jazba eskert­kish­teri – túrkilerden qalǵan biregeı mádenı mura. Bul jazba eskertkishter – Bilge qaǵan eskertkishi, Kúltegin ja­zýy, Kúlshora (Kúli Chora) jazýy, Mo­ıyn – Shor jazba eskertkishi, jáne Tonykók jazýynan biz sol tustaǵy tarıhı oqıǵalardy, Túrki qaǵana­ty­nyń qalaı qurylǵanyn, ony kimderdiń bas­qaryp, memleketti saqtaý úshin qan­daı erlikter jasaǵanyn bile alamyz. Eń qyzyǵy, babalarymyzdyń tarıhy óz jazýymen jazyp qaldyrylǵan. 40-qa jaqyn grafemany (dybystyń jazý­daǵy tańbasy) paıdalanyp jazylǵan bul tarıhı mátinderdiń kiltin 1893 jyly dat ǵalymy Tomsen Vılgelm Lıýdvıg Peter (1842-1927) tapqannan keıin (jazý tań­ba­lary álipbı men býyn jazýy negizinde jasalǵanyn anyqtady) «Túrki jazýyna» búkil álemniń qyzyǵýshylyǵy oıandy.

Solaısha, HIH ǵasyrdyń ekinshi jar­ty­synan bastalǵan bul úderis HH ǵasyrǵa kelip jańa beleske kóterildi.

Shynyn aıtý kerek, túrkitaný ǵy­ly­­myn qalyptastyryp, damytý máse­lesinde qazaq ǵalymdary ózgelerden oq boıy ozyq tur. Ony búginde álemdik ǵylymı orta da moıyndaıdy.

Keńestik dáýirde túrkologııa ǵyly­myn­da zertteýler jaıymen bolsa da jú­rip jatty. Biraq onyń ıgiligin jalpy halyq kóre qoıǵan joq. Degenmen qazaq eli alǵash ret azattyq jolyna bulqynyp, «aqyryp teńdik surap» alańǵa shyǵatyn 1986 jyly jaryq kórgen, belgili tilshi-ǵalym Ǵubaıdolla Aıdarovtyń «Kóne túrki jazba eskertkishteriniń tili» jáne ádebıetshi ǵalym Myrzataı Joldas­bek­ovtiń «Asyl arnalar» kitaby – qazaq hal­qynyń rýhanı azattyǵyn joqtaǵan, qazaq ultynyń tamyryn tereńge jibergen halyq ekenin tanytqan bıik maqsatty eńbekter edi.

Myrzataı Joldasbekov «Asyl arnalary» qazaq ádebıettaný ǵyly­my­na sony serpin ákelgen kitaptardyń biri boldy. Óıtkeni ǵalymnyń bul eńbegi arqyly kúlli qazaq túrki jazýy, sol jazýmen jazylǵan ádebı muralar jóninde tuńǵysh ret osy kitap arqyly keń túrde túsinik aldy. Shyǵar-shyq­pas­tan kóp izdeletin sırek kitaptar qa­ta­ryna qosylǵan bul eńbektiń qan­shalyq qadirli bolǵanyn ótken ǵasyr­dyń 80-90-jyldarynda joǵary oqý oryndarynda gýmanı­tar­lyq salada bilim alǵandar jaqsy bilse kerek.

Árıne, ýaqyt ótken saıyn ómirin ǵylymǵa arnaǵan adamnyń izdenis órisi keńeıip, saraptaý-taldaýlary tereńdeı túsetini anyq. Bul oraıda, uzaq jyldar boıy laýazymdy memlekettik qyzmetter atqarsa da, bir sát te óziniń ǵalymdyǵyn esten shyǵarmaǵan Myr­zataı Joldasbekov o bastaǵy sátti ǵylymı izdenisiniń aýqymyn ulǵaıtyp, ǵylymdaǵy negizgi eńbegin «Uly dala ádebıeti» atty ǵylymı sapasy bıik kólemdi kitapqa aınaldyrdy. Ótken jyly «Ǵylym» baspasynan shyqqan sol kitapty qolǵa alyp paraqtaǵanda, rasynda da, qazaq ádebıettaný ǵyly­my­na mán-maǵynasy tereń, ulty­myzdyń álemdik mádenıet tarıhynan alar ornyn kórsetetin tolyqqandy ǵylymı eńbektiń qosylǵanyna kózińiz jetedi. Kitaptyń alǵysózin jazǵan QR UǴA akademıgi Seıit Qasqabasovtyń tilimen aıtqanda: «Bilikti ǵalymnyń qolymyzǵa tıgen myna tolymdy eń­begi – onyń uzaq jyldar boıǵy zertteý júr­gizgen zertteýleriniń altyn túıini. Rasymen tym uzaq tarıhı dáýirler men kóshpeli ulystar jóńkilgen sheksiz salqar keńistikti qamtıtyn tamyry tereń ejelgi ádebıetimizdiń dástúr sabaqtastyǵyn, búginmen jalǵastyǵyn saralaǵan irgeli eńbekti «Uly dala ádebıeti» dep ataǵany da oryndy».

Belgili bir nársege baǵa bergende kóterińki leppen sóıleı berýge bolar, biraq aıtylǵan oıǵa tirek bolarlyq materıal myqty bolmasa, ol sózde bátýa bolmaq emes. Al Myrzataı Jol­dasbekovtiń «Uly dala ádebıeti» dep otyrǵany – bir kezde Eýrazııa keńistigin ashsa alaqanynda, jumsa judyryǵynda ustaǵan alyp ımperııa­lar­dyń biri – Túrki qaǵanatynan búgingi táýelsiz Qazaqstan memleketine jalǵasyp otyrǵan kórkem sóz ónerin­degi óz álipbıimen tasqa bádizdelgen ejel­gi túrkilik jyr-dastandar men Uly dalada júzdegen jyldar boıy aýyzsha taralyp, búginge jetken epostyq shyǵarmalar.

Jasyratyn nesi bar, kúni búginge deıin Batys Eýropa men Batys Qy­taı­dyń arasyndaǵy ulan-ǵaıyr Uly dalada ómir súrgen kóshpeli halyqtar mem­leketterin órkenıetten tys qal­ǵan, álemdik mádenıet tarıhyna áseri bolmady dep sanaıtyndar teris ǵy­lymı túsinikter joq emes. Biraq adam­zat balasyna qanshama ǵasyr bas­ty kólik bolǵan jylqyny eń alǵash qolǵa úıretken; kóship-qonýǵa óte yńǵaıly, álemde analogy joq – kıiz úıdi, jańa týǵan náresteni bóleýge arnalǵan aǵash tósek – besikti, teńdessiz saz aspaptary – dombyra men qobyzdy, adam den­saý­lyǵyna óte paıdaly sýsyn – qymyz ben shubatty t.b. qanshama qundy­lyq­tar­dy urpaǵyna mura qylyp qaldyr­ǵan, eń bastysy – óz jazýyn oılap tapqan, aýqymdy ádebı mura­la­ry bar Uly dala halqyn tarıh umytqan joq. Desek te, ımperııalyq pıǵyl­dyń ne­mese násilshildik astam­dyq­tyń bat­paǵyna batqan jalǵan ǵylymı kóz­qa­ras­tar bel alyp turǵan shaqta bardy bardaı tanystyrýdyń ózi úlken kúsh. Ondaı qyńyr kúshterdiń aldynda óz halqynyń qandaı uly muranyń ıesi ekenin tanytý ońaı emes. Demek, alys ǵasyrlardaǵy jylǵadan bas alǵan «Asyl arnalardyń» úlken ar­naǵa aı­nalyp, «Uly dala ádebıeti» atty teńiz­ge kep quıýyna deıingi ara­lyqta tyn­baı ter tógý kerektigin o bastan jete túsingen Myrzataı Jol­dasbekulynyń maqsaty bıik edi. Sol maqsat biz áńgime qylyp otyrǵan kitapta oryndalǵan.

Búginde kez kelgenimiz «Arǵy babam – er Túrik» dep keýde qaqqanymyzben, kezinde onyń babamyz ekenin dále­l­deýdiń ózi qıyn edi. Sebebi sheteldik zert­teýshiler qazaq tarıhyn óz mem­le­ketteriniń múddesi turǵysynan jazyp, tarıhı derekterge júrdim-bardym qa­rap, sonyń nátıjesinde el men jerdiń, tarıhı tulǵalardyń attary shatasyp, tipti, túrkilik tulǵalardy, olardyń mádenıetin qazaqqa jaqyn­dat­paı, ony Uly dalada ómir súrgen áldebir «ıran­til­des halyqtarǵa» telip ádiletsizdik jasaǵan-dy. Sonyń kesi­ri­nen túrki halyqtarynyń tasqa qashal­ǵan ádebı-tarıhı muralary eýropalyq zertteý­shi­ler tarapynan qate aýda­ryl­dy, tu­tas sóılemder aýdarylmaı qalyp ketti nemese zertteýshiler eskert­kish­ter­degi mátinderdi ózderine tanys til­derge ıkemdedi. Mine, ózinen buryn túrki jaz­ba eskertkishterin zertte­ý­shilerdiń osy bir kemshiligin joıyp, qatesin tú­zep – tarıhı aqıqatty qal­py­na kel­tirý jolynda eńbek etken M.Jol­das­bekov – «Asyl arnalar», «Tas­tar sóı­leıdi», «Orhon eskert­kish­teriniń tolyq atlasy» sekildi ǵylymı dáıegi kúshti ǵylymı kitaptaryn ja­rııa­lap, túr­kil­ik bolmysty jete tany­maı, Túrk qaǵa­na­tyn tutas ımpe­rııa dep moıyn­da­maý­dyń saldarynan óz zertteýlerinde V.V.Radlov, P.M. Me­lıo­ranskıı, t.b. aý­dar­mashylar tara­pynan ketken olqylyqtardyń ornyn tol­tyr­dy.

Árbir ultty ult etetin qundy­lyq­tarynyń bastysy – tili men ádebıeti. Qazaq degen ultty búginde álem biledi, biraq ol bir kúnde qalyptasyp, ult dárejesine jetken joq. Onyń tamyry ǵasyrlar tereńinde, tarıh qoınaýynda. Ádebıeti óte erte zamannan bastaý alady. «Túrkterdiń jazba ádebıetiniń negizi VII-VIII ǵasyrlarda qalanǵan» degen tujyrym jasaıtyn M.Joldas­bek­ovtiń kitaby sony dáleldeıdi.  Biraq sol pikirdi ornyqtyrý da ońaı bol­maǵan. Bul týraly «Uly dala áde­bıe­tiniń» avtory: «Orhon eskert­kish­teri jaıyn sóz etkende, qazaq halqy kóshpeli el, jóńkilip kóship qonyp júrip mádenı mura qaldyrmaǵan. Qazaqstan jerindegi kóne dúnıe eskert­kishterin ne saqtardiki (qazaq­tyń ózi saqtardyń tikeleı urpaǵy ǵoı), ne soǵdyniki (ıran tildes ertedegi halyq) dep, ata-babamyzdan qalǵan mu­rany ózimizge jolatpaı, alyp qashqan kezderimiz bolǵany ras.

Bartold bastaǵan ataqty túrko­log­tar mádenıettiń eń joǵarǵy satysy – jazýdyń túrk halyqtarynda VII ǵasyrda bolǵanyna tańdaı qaǵyp, tańyrqaǵan edi. Batys ıstorıo­graf­tarynyń buǵan tańdanyp qana qoımaı, rýn jazýyna keledi eken, bizdiń ata-babalarymyz bir kezde Saıan taýlaryna barǵan bolar dep, jazbalardyń kiltin taba almaı, nemister men fınderdiń ózderine menshiktegisi kelip dal bolǵa­nyn, biraq odan eshteńe shyqpaǵanyn tarıh bilmeı me?

Aqyry daýly alfavıttiń jumbaǵy sheshilip, syry ashylǵanda, olardyń ıesi túrk halyqtary ekenine kóz jet­kiz­gende ǵana daý-talas toqtaǵan edi. Shy­nynda da ol eskertkishterdi jasa­ǵan negizinen qazaq halqynyń qura­my­na kirgen rý-taıpalar bolatyn. ...Sóıtse de, ókinishke qaraı, bir ǵasyr­dan astam ýaqyt boıy zerttelip kele jatqan osy bir ǵajap shyǵarmalardy halqymyzdyń murasy retinde sońǵy jyldarǵa deıin qazaq ǵalymdarynyń batyly jetip, eshkim qolǵa ala qoıma­ǵan. Bir kezderde bul eskertkishterdi jo­ǵary mektepte oqytý talabyn qolǵa alǵan Qudaıbergen Jubanov eken, bi­raq osy bir ádepki áreket, ókinishke oraı, júzege aspaı umyt bolady», – deıdi.

Mine, osy talaılar sońyna jet­kiz­beı ketken isti qolǵa alyp, tyńǵy­lyq­ty zertteý júrgizgen Myrzataı Jol­das­bekuly aldymen Orhon-Enıseı eskertkishteriniń zerttelý tarıhyna nazar aýdaryp, ondaǵy mátinderdiń mánin anyqtap, oqyp, transkrıp­ııa­syn jasaıdy, maǵynasyn qazaq­sha­laıdy, janryn anyqtaıdy. Solaısha, «Or­hon esketkishteriniń mátinderi» (VII ǵasyr), «Kúltegin» (úlken jazý), «To­ny­kók» jyrlarynyń qazaqsha mátin­derin oqyrman nazaryna usyna otyryp, avtor qazaq ádebıetiniń arǵy tegi qaıda jatqanyna qarapaıym oqyr­mannan bastap, maman ǵalymdarǵa deıin ejelgi jazýlardyń keıingi dáýir­lerdegi qazaq epostarymen úndesetinin kórsetip berdi. Bul oraıda ǵalymnyń «Orhon» jyrymen qazaq­tyń «Alpa­mys» dastanyn salys­tyr­ǵany nazar aý­dararlyq.

Qarap kóreıik:

«Taǵy bir erekshe aıta ketetin nárse – «Orhon», «Alpamys» jyrla­ryn­da jeti sanynyń jıi qaıtalanýy jaıly. Birneshe mysal keltireıik.

  1. Ákem qaǵan on jeti er ertipti.
  2. Jıylyp jetpis er bopty.
  3. Qosyny jeti júz er bopty.
  4. Qyryq jeti ret attandy,

Jıyrma shaıqas jasady.

  1. Ákem ólgende inim Kúltegin jeti jasta qaldy.
  2. Kúltegin qoı jyly on jetinshi kúni dúnıeden ushty.

Toǵyzynshy aıdyń jıyrma je­tisinde jerledik.

Mazaryn, oıý-órnegin, jazba tasyn meshin jyly jetinshi aıdyń jıyrma jetisinde tegis aıaqtadyq.

Kúltegin ólgende qyryq jeti jasta edi.

«Alpamysta»:

  1. Jeti jyl jattym men deımin,

Jeti myń qalmaq óltirmeı,

Sirá da kezek bermeımin.

  1. Jeti jyldyń ishinde,

Kórinbedi kisige.

3.Endiligi jeti kez,

Temir úıdi saldyrdy.

  1. Jeti kún men jeti tún

Qolyma meniń ber dedi.

  1. Otyrǵan orny jer bolyp

Jeti kún udaı túnedi.

...Bizdi qyzyqtyratyny VIII ǵasyr murasy – «Kúltegin» men «Alpamys» epo­synda ósimtal (7-701-700-7000) jumbaq jeti sannyń jıi qaıtalanýy.

Munyń ózi bir jaǵynan «Alpa­mys­tyń» kóneligin dáleldese, ekinshi jaǵy­nan «Alpamys» pen Orhon jyr­la­rynyń shyqqan ýaqytynyń jalǵas, irgeles ekendigin taǵy da rastaıdy». (Uly dala ádebıeti, Astana – 2018 jyl, 1983-1984 jyl, 183-184-better).

Qazaq halyq epostarynyń arǵy túrki jazba eskertkishterindegi mátin­der­men úndes ekendigin taldap kórsetý arqyly ǵalym ádebı mátinder uqsas­ty­ǵyna mán bere otyryp, onyń tarıhı tamyrlastyǵyna nazar aýdarady.

Iá, keltirilgen shaǵyn mysaldan-aq úlken oı túıýge bolady. Demek, on tórt ǵasyrdaı ýaqyt boıy osynaý saıyn dalada bir halyqtyń urpaqtary ómir súrip keledi. Anaý VII ǵasyrdaǵy tasqa qashalǵan babalardyń erligi týraly jyr odan keıingi dáýirlerde de jelisin úzbeı, keıingi epostarǵa altyn arqaý bolyp, Uly dalanyń erlik saltyn umyttyrmaǵan, dáriptegen.

Túrki qaǵanatynyń tarıhy men qaǵandarynyń, batyrlarynyń erligin tas­taǵy jazýdan oqyp, ony «Uly dala jyry» dep  tanyǵan Myrzataı Jol­das­bekov kórkem jyrlardyń sabaq­tas­tyǵyn odan keıingi dáýirde týyp, qaǵazǵa túsken, ıaǵnı 8 ǵasyrǵa tıesili «Qor­qyt» jyry men 10 ǵasyrǵa jata­tyn «Oǵyznama» arqyly kórsetip, uly jyraýlyq ónerdiń sońǵy bıigi Jambyl Jabaevpen túıindeıdi.

On tórt ǵasyrǵa jýyq ýaqytta el­dik pen erlikti talmaı jyrlaǵan ǵalamat ádebıetke «Uly dala ádebıeti» degen at bergen ǵalym Myrzataı Joldasbekovtiń bul izdenisi – jarty ǵasyrǵa jýyq ǵylym maıdanynda tógilgen terdiń nátıjesi.

Jańa ǵasyrdyń bas kezinde táýelsiz Qazaqstannyń 10 jyldyǵy tusynda elimizde «Baıyrǵy túrk órkenıeti: jazba eskertkishter» atty halyq­ara­lyq konferenııa ótkizilip, soǵan oraı Mońǵol dalasyndaǵy Kúltegin eskert­ki­shiniń japondyq sheberler jasaǵan kóshirmesiniń Elordadaǵy L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti aldyna ornatylýy (2001 jyl, 18 ma­myr kúni) shyn máninde qazaq hal­qy­nyń Uly dalanyń ıesi, sol dalada jasalǵan rýhanı-mádenı qundy­lyq­tardyń murageri ekenin dáleldegen-di. Mine, osy bir kúlli eldiń mereıin arttyrar istiń bas-qasynda júrgen Myrzataı Joldasbekov atalǵan shara týraly: «Bul alqaly basqosý – parasat pen paıymnyń, eldik ıdeıanyń tutqaly nysanasy boldy. Osy halyqaralyq ǵylymı-teorııalyq konferenııanyń nátıjesine álemdik túrkologııa ǵyly­my­nyń kórnekti ókilderi sol mezette joǵary baǵasyn bergen bolatyn.

...Bul Uly dala ádebıetiniń tas­taǵy sózderine qaıta jańǵyra til bitip, táýelsiz elimizdiń Astanasynan kúlli álemge ún qatqan, dúnıejúziniń túr­ko­logııa iliminiń ǵulamalary ǵasyr­lar boıy tolǵatqan aqyl-oı qazyna­sy­nyń asyl dáni qaýyz jarǵan aq­ja­rylqap mezgil dep adamzatqa jar sa­lýǵa bo­latyn, kisilik kelbetimizge, ar-namys pen rýhymyzǵa túbegeıli bet­burys jasalǵan ǵasyrlarǵa tatı­tyn jarqyn mezet, uly maqtanysh edi», − dep tol­ǵanady. Oǵan onyń tolyq ha­qy­sy bar edi. Sebebi ult tarıhynda óshpes týyndy jarata alǵan ǵalymnyń eńbegi maqtanysh etýge laıyq.

Zamandar óter, dáýirler almasyp, qoǵam ózgerer. Biraq Myrzataı Jol­das­bekovtiń qalamynan týǵan «Uly dala ádebıeti» atty týyndy ýaqyt sy­nyna tótep berip, ult ıgiligi úshin qyz­met ete bereri anyq. Al ondaı týyndy ár­daıym ulttyń mereıin kóteredi.

 

 

Sońǵy jańalyqtar