19 Qyrkúıek, 11:38 625 0 Rýhanııat "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Barlybektiń ólimi: aqıqat pa, jumbaq pa?

Qazaqtyń baǵyna týǵan keıbir tulǵalardyń ómir joly nege jumbaq, nege qupııaly?! Osy saýal meni únemi oılandyrady, tolǵandyrady. Ásirese, olardyń fánıden baqıǵa «tezirek» ótýinde bir shıkilik bar-aý, osy. Árıne, onyń syry tek jaratqanǵa ǵana aıan bolar! Máselen, qazaqtyń alǵashqy ǵalymdarynyń biri, jaryq juldyz aıaýly Shoqannyń orda buzar otyzynda mert bolýy – orny tolmas ókinish. Zamana zańǵary  M.Áý­ezovtiń de Máskeý aýrýhanasyna óz aıaǵymen kirip, tabyt bolyp shyǵýy jáne t.s.s. tulǵalardan qapııada kóz jazyp qalǵanymyz bar emes pe?! Al Smaǵul Sádýaqas, Mustafa Shoqaı, Ámire Qashaýbaı, Kúlásh Báıseıit kelini, Isa Baızaquly... Qudaı-aý, osyndaı ult asyldarynyń ómiri nege tragedııalyq jaǵdaımen aıaqtaldy eken? Qarap otyrsam, has júırikterimizdiń kóbi Keńes zamanynda mert bolypty ǵoı... Kúdik týdyrady. Bul shynymen qandaı kúdik?

 Alashtyń tuǵyrly perzenti Barlybek Syrtanulynyń da qurt aýrýynan qaıtys bolǵany kúdik týdyrady. Onyń qurt aýrýynan ólgeni aqıqat pa, jumbaq pa?! Negizgi aıtar ýájimiz osy – Barlybek Syrtanulynyń ólimi tóńi­reginde.

Alash oqymystysy Barlybek Syr­tan­uly 1914 jylǵy 26 qa­ra­shada dúnıeden ótken-di. Onyń qurt aýrýynan qaıtys bolǵany týraly derekter S.Ózbekuly, Ó.Aqypbekuly, N.Dýlatbekov sııaq­ty zertteýshilerdiń eńbek­te­rinde aıtylǵan. Endi biz óz tarapymyzdan usynar ýájimizdi sanamalap, tarqatar bolsaq.

Birinshi, B.Syrtanuly Patsha­lyq bılik júıesinde ulyq dá­rejeli qyz­met­te bolǵan sheneýnik edi. Onyń aıaq-asty qyzmetinen shet­tetilip, aqyrynda kóp uzamaı ólim qushýyna ne sebep boldy? Barlybektiń ári shákirti, ári rýhtasy M.Tynysh­paı­ulynyń qaza­na­ma­synda: «...1909 jyly qyz­met­ten shyq­ty. 18 jyl qyzmet qylyp, bireýden bir jaman sóz estimeı, jamandy kórmeı, abyroıy qaıtpaı, Jetisý oblysy­nyń qazaq-qyrǵyzynyń birinshi ardaqty adamy bolyp, eline qaıtty. Qapaldan 75 shaqyrym, Aqsý beketiniń qasynda 12 sha­qy­rym jerdegi qys­taýy­na mekendeıtin boldy», – dep onyń 1909 jyly qyzmetinen bosap, dem­alys­qa (otstavka) shyqqany aı­tyl­ǵan. Al Barlybektiń úlken uly Ká­keniń (Abdýlqadyr) kún­delik-dáp­te­rinde: «...1908-1909 jyldar qyzme­ti­nen bo­sanyp, 42-43 jasynda Sút­ti­gen-Burǵan boıyna kóship barady. Qyz­metinen bosaý sebebi 1-shi ol kezde aýrý bolady, 2-shi saıası kózqarasy senimsiz dep tabady», – delingen.

Negizinde, bul ýaqytta Barly­bek­tiń densaýlyǵy syr bermegen bolatyn. Onyń ústine ol ózi tabı­ǵatynan boıyna dárigerlik qasıet qonǵan adam bolatyn. Peterbor­da­ǵy Imperatorlyq ýnıversıtetti bitirgen soń, týǵan jerine kelip, qyzmetke aralasa bastaǵan tu­syn­da qazaq dalasynda ósetin emdik qa­sıeti zor shóp, gúl t.s.s. zerttep, «Dárilik ósimdikter» («Travıanye rastenıe. Sposob ýpotreblenııa ego». Orys tilinde jazylǵan – T.E.) dep atalǵan medıınalyq eńbek jazǵan, eýropalyq turmys pen mádenıetti ıgergen bu qaıratkerdiń ózin-ózi kútip, baptamaýy múmkin emes. Ashyǵyn aıtqanda, onyń qyzmetten bosaýy – saıası kóz­qa­rasy men us­ta­nym­dyǵy ekeni anyq. Ká­keniń kúndeliginde: « ...Úıtkeni 1905-1906 jyldarda Pakatılov degen jandaral aldynda (Vernyıda) tilmash bola júrip, qoǵamdyq jumys­tar­men shuǵyldanady:

1) 1905-1906 j.j. Panfılov pen Iýnnyh-Komýnarov kóshesiniń túıis­ken jerindegi úıde (Qazirde detbolnıa) birinshi musyl­man­dar kitaphanasynyń ashylýyna kómek beredi;

2) Jetisý gýbernııasyna qa­ras­ty Qazaq, Qyrǵyzdarǵa qystaq salyńdar, jerdi mekendep, turǵyn el bolyńdar, mektep ashyńdar, mektep salyńdar degen iske kirisedi. (Bul týraly qolda derekter, dálelder bar).

3) Patsha úkimetiniń saıasatyna syn kózben qaraǵan qazaq, tatar oqy­ǵan­darymen sybaılas bolady;

Qazaqtyń ataqty oqymys­ty­sy – Qarataev Baqytjan sııaq­ty adamdarmen birge oqyp, birge bolǵan.

Mysaly, Balyqty taýynyń ús­­­tin­­degi Aqtasty Qońyrskıı de­gen eki qys­taqty saldyrýda zor qatynasy bar. Jáne Qa­ra­ǵash­taǵy Maman-Turyspek mek­te­­biniń salynýyna da kómegi bolǵan.

4) Sol kezdegi Tasbeget-Abakým kazak orystary Aqsýdyń sýyn qara­paıym qazaqtarǵa ýaǵynda bermeı zor­lyq jasaǵan ýaqıǵalaryna Barlybek aralasady. Aıta berse, Barly­bek­tiń ádildik-momyndyq týraly kóp eńbegi bar eken.

Barlybek Syrtanov sol za­man­daǵy polıt­sanyń baqy­laýynda bolý kerek. Mysaly, 1912-1913 jyldar Qapal ýezd­nyı nach-ktyń pomonıgi, sol kez­degi Arasan eliniń volostnoı ýpravıtelimen 4 ret kelip úıdi tintip kitaptardy oıystyrǵan, sonda men aýyldamyn.

5) Qazaq, qyrǵyz balalarynyń talaptylaryn oqýǵa túsirýge kómek beredi. Mysaly Toqash Bokın, Oraz Jandosov, Jubanysh Bóribaev t.b.

Budan basqa da kóptegen kóp áleý­mettik jumystary tolyp jatyr. Onyń bárin aıtyp jetkizýge ýaqyt kóp kerek», – dep jaz­ǵan. Qa­rańyzshy, mine, mynadaı qoǵam­dyq isterge aralasyp, qazaq jastarynyń bilim alyp, oqý­la­ryna jol ashqan adamnyń bundaı áreketi – Patshalyq bılik úshin qaýipti bolǵan! Al, 1905 jylǵy «Qar­qaraly qu­zyr­­haty» qujatyna qol qoıýy nemese osy jyly Oral óńi­rin­de ótken qazaq zııa­lyla­ry­nyń quryltaıy, on­daǵy demo­kra­tııalyq partııa qurý máse­le­siniń kún­tár­ti­bine enýi – bári-bári onyń ult-azattyq jolyn­daǵy kúres­ker­lik qyzmeti bolyp tabylady. Pat­sha­lyq bıliktiń keńse­sinde osyndaı kúres jolynda júrgen qaı­rat­kerge álbette oryn bolmaıdy ǵoı. Onyń orny – ne abaqty, ne ólim ǵa­na. Jáne Kákeniń ákesi Barly­bek­tiń polıııa baqy­laýyn­da boldy degeni de ras. Tipti, Kákeniń ózi de 1956 jylǵa deıin baqylaýda júripti. (Bul týraly «Sary dáp­ter­diń syry» //Aqıqat, jýrnaly, №3, 2017. Oqyńyz – T.E.)

Ekinshi, Barlybektiń den­saý­­ly­ǵy qa­shan syr berdi? Bul – 1910-1911 jyldar aralyǵy. Iaǵnı, osy jyldary Bákeń talqyǵa túsken qazaq jeriniń taǵdyry úshin Patsha úki­metiniń basshysy P.A.Sto­ly­­pın­niń ag­rarlyq saıa­satyna qarsy shy­ǵyp, ádildik izdep bas shahar – Peterborǵa kelip, Ás­kerı mı­nıstrlikke, Patshalyq aǵ­zamǵa shaǵym joldaıdy. Osy ýa­­qyt aralyǵynda zamandasy, bola­shaq Alash partııasy men Alash Orda úkimetiniń tór­aǵa­sy (1917-1920) Á.Bókeıhan­men kezdesip, onyń tapsyrmasymen «Qazaq eli­niń Ýstavy» dep atalatyn 4 bólim, 28 baptan turatyn búgingi qazaq­tyń al­ǵashqy konstı­týııalyq zań­yn jazady. Bul zań jobasy keıin­irek Alash partııa­synyń baǵ­darlamasyna negiz boldy. Dál osy ýaqyt ara­ly­ǵynda aýa-raıy qu­byl­maly, jeri saz­dy, taǵany syz tartyp tu­ratyn bu qala – onyń den­saý­ly­ǵyna keri áser etip, ók­pesine sýyq tıgizedi. El-jurty ýaqy­tynda kómekke aqsha sal­maǵandyqtan aýrýy asqy­na­dy. Bul týrasynda M.Tynysh­paıuly: «1911 jyly Almatyǵa birsypyra qazaq, qyrǵyz, sart, noǵaı jıylyp, Barlybekti saılap, Petro­grad­qa jiberdi. Sóziniń eń baryp turǵan qıyny – baıaǵy qazaq jeri. Pe­trogradta bir qys turyp, qatty naýqas bolyp, qan túkirdi. Sonda da el-jurtynyń jibergenine qaraı qaıtpady. «Lepsi ýeziniń jerin jazǵan kitap menen buryn basylyp shyǵypty, endi Qapal hám Jarkent ýez­de­riniń normasyn azyraq kóbeıtýge qolym jetti. Ǵalıhanǵa jo­ly­ǵyp, kóp sóılestik» dep hám ózge sondaı sóz­derdi aıtyp, maǵan hat jazdy. Jaryq­tyq, qyzyq-aı! Keıbir qıyn­shylyq jerde «qazaq­shylyq» degen bir jaman syryń shyǵa keledi-aý. Sondaı naýqas bolyp jat­qanda jıyp artynan beremiz degen aqshany, Almatyǵa qaraǵan halyq jıyp jiberýge asyq­paı jatyp aldy! Óziniń basyna kóterip, tańdap jibergen Barlybegin umytqandaı boldy! Sonda da meni mundaı qyldy dep Barlybek  eshkimge aıt­qan joq. Aqsha joq bolyp, qysylyp, ózi kókjótelden qan túkirip, úıine áreń jetti. Úıine kelgen ýaqytta húkimet Bar­ly­bektiń ótinishin, hesh nárse taba almaı, moınyna sala almady», – degen eken.

Endi qarańyz: Jetisý jeriniń, onyń ústine Aqsý-Qapal óńiriniń shóbi shúıgin, aýasy taza, sýynyń emdik qasıeti zor jer. Jáne Barlybektiń mańaıyndaǵy qazaq­tar, atalas týystary Maman qa­jy­nyń urpaqtary da aýqatty turǵan. Qymyz, saýmal iship, dertinen qulan-taza aıyǵýy da múmkin. Men osyǵan senemin. Al M.Tynysh­paıulynyń: «...eki aıdan keıin (sentıabrde) «aǵam naýqa­sy­nan táýir boldy» dep úlken balasy bizdi qýantyp hat jazdy», – dep jazǵany bar. Aldaǵy ýaqytta M.Tynyshpaıulynyń jeke arhıvimen tanysyp, bir-birine jaz­ǵan hattaryn izdestirýimiz kerek. Eger osy hattar tabylyp jatsa, búgingi ǵylym tili 180 gradýsqa ózgerip, basqasha saırar edi. Osyndaıda, «Sóılep bir ketse ótken­der...» (Q.Muqashev) dep tilińdi tis­tep otyrady ekensiń...

Taǵy bir derek: Taldyqorǵan qa­la­syndaǵy I.Jansúgirovtiń áde­bı mýzeıin basqarǵan, ólke­ta­ný­shy K.Qo­qymo­vanyń jazǵan de­rekterine súıensek, «B.Syr­ta­novtyń eline, tur­ǵan jerine baryp, aqsaqaldarmen kez­de­sýdi jón kórdik. Týǵan jerinde izdep tap­qan adamymyz, Arasan sovhozynda turyp jatqan 96 jastaǵy Sá­pıev Slam­­bol qarııa boldy. Qa­rııa­­nyń tú­sin­­­dirýimen «Syrtan» jerine bet aldyq. Arasannan kún­­batysqa qaraı Tereń­ózek­ti, Onbulaqty ótip, Kókqııa taýy­nyń eteginde,el aýzynda «Syrtan jeri» – dep atalatyn jerge keldik. Qa­zir bul jerde Arasan sovhozynyń qys­­taýy ornalasqan. Qystaýdan oq­shaý­laý orna­las­qan Qulshan rýy­nyń zıratynda Barlybektiń ákesi Syrtan Boqyuly, uly Barlybek Syrtanov jáne basqa­la­ry jerlengen. Sózge sa­rań, tuıyqtaý bo­lyp kóringen Slambol ata: Men Bar­­lybekti bozbala kezimde, aýyl­ǵa bir kelgende kórdim. Qara to­ry, uzyn boıly, qolynda taıaǵy bar, aq kostıýmde boldy. Barlybek bolyp ótti» – dep qys­qasha ǵana sı­pat­tama berip, sózin aıaq­tady», – deıdi. Jáne osy kónekóz aqsaqal Barlybekti óz ajalynan ólme­ge­nin aıtqan. Slambol aqsa­qal­dyń aıtýynsha, Barlybekti eki atty ásker adam kelip, taýǵa aıdap áketken. Barlybekti taý arasynda atyp óltirdi degen áńgimeniń tórkini bálkim osydan shyqqan bolar?!

Qalaı desek te, Barlybekteı arys­tyń bu dúnıeden mezgilsiz ótýi – ıiril­gen sansyz suraqtarǵa toly bolyp tur! Aldaǵy ýa­qyt­taǵy barlybektaný sala­sy­nyń basty mindeti: onyń ómir jo­ly­nyń qupııaly, aqtańdaq túsken kún­geıli jaqtaryn ashyp, jum­ba­ǵyn sheshý.

Eldos TOQTARBAI

Sońǵy jańalyqtar