13 Qyrkúıek, 12:07 528 0 Aımaq Dınara MYŃJASARQYZY

Túrkistan jasyl jelekti qalaǵa aınalady

Túrkistan oblysynda «Qazaqstan Respýblıkasyn ındýs­trııa­­lyq-ınnovaııalyq damytýdyń 2015-2019 jyldarǵa ar­nalǵan meml­ekettik baǵdarlamasy» sátti iske asyrylýda. Baǵdarlamada «Keleshekte ındýstrııalandyrýdyń keıingi ke­zeńderinde tıimdi qazaq­standyq óndirýshilerdiń óńirlik na­ryqtarǵa jappaı shy­ǵýyna jáne ornyǵýyna qoldaý kórsetiledi.

Bıznes pen memlekettiń kúsh­-ji­­geri Qazaqstannyń ındýs­trııa­lyq-tehno­lo­­gııa­lyq kóshbasshy el­der­diń qa­ta­ryna kirýi qamtamasyz eti­le­tin bir­neshe ba­ǵyt­ta maman­da­nýyn qalyp­tas­tyrý men be­kitýge, son­daı-aq, su­ranysqa ıe jańa teh­nolo­gııa­lardy shoǵyrlandyrýǵa múm­kindik beretin qolaıly ınnovaııalyq or­tany qa­lyp­tastyrýdy aıaqtaýǵa ju­myl­dy­rylady.

Túrkistan oblysy Kentaý qala­syn­da sharýalardyń basy qosylǵan aýqymdy shara ótti. Oblys ákimi Ómir­zaq Shókeevtiń bastamasymen júze­ge asqan semınar-keńeste 1200 bas­qa arnalǵan taýarly sút fer­ma­synyń kirpishi qalandy. Atalmysh eh Kentaý qalasy Shaǵa aýylynda 2020 jyly iske asady. Jobanyń quny – 3 652,6 mln teńge.  Ashylatyn turaqty jumys orny 100 adamdy quramaq. Jylyna 4500 tonna ekstra klasty sút óndirý jospar­la­nýda. Jıynda ár aýdan-qaladan ákelin­gen ónim túrlerinen kór­me bolyp, azyq-túlik beldeýi sheń­berinde, sý nysandary boıynsha iske asyrylyp jatqan jobalar men aýyl sharýashylyǵy salasy kórset­kish­teri tanystyryldy. Semınar-keńes­tiń ashy­lýynda sóz alǵan oblys ákimi Ómir­­zaq Shókeev: «QR Úkimet tara­py­nan bekitilgen «Túrkistan oblysynyń áleý­met­tik-ekonomıkalyq damytýdyń 2024 jylǵa deıingi keshendi jospary» aıasynda óńirde agrarlyq salaǵa basymdyq berilip otyrǵandyǵyn atap, buryn Túrkistan jasyl jelekti qala bolǵan, sony qalpyna keltirýimiz kerek. Sondaı-aq, demalys aımaqtardy kóbeıtip salýymyz qajet», – dedi.

Semınar-keńeste jańa tehnolo­gııa­lar­dy qoldanyp, búginde mol ónim al­ǵan sharýalar óz tájirıbelerimen bó­lis­ti. Sha­rýa­lardyń basym kópshiligi sý má­selesiniń ózekti ekenin aıtty. Bú­ginde oblys áki­mi­niń qoldaýymen ke­shen­di jospar aıasynda aǵyn sý máse­le­lerin sheshý maqsatynda jal­py quny 29,3 mlrd teńge quraıtyn 4 jobany júzege asyrý jumystary bastalǵany málim boldy. Jalpy, atalǵan joba­lar­dy iske asyrý ná­tı­je­sinde sharýalarǵa jetkiziletin aǵyn sý kólemi ulǵaıyp, sýarmaly jer­lerdi sý­men qamtamasyz etý deń­geıi jaq­sarylmaq. Máselen, Túrkistan qa­lasy aýmaǵynan ra­dıýsy 15 sha­qy­rymda azyq-túlik bel­deýi 2 kezeńde ınten­sıv­ti tehnologııa­lar­dy qoldana oty­ryp jáne ǵalymdardyń súıe­meldeýimen júzege asyrylýda. Búgingi tańda keshendi jospar boıynsha jalpy quny 63 mlrd teńgeni quraıtyn 7 iri ın­ves­­tıııalyq jobalardy iske asyrý boıynsha jumystar júrgizilýde. Nátı­je­sinde jyl saıyn qosymsha 30 mlrd teńge aýyl sharýashylyǵy ónimi óndirilip, 2500-den astam jańa jumys oryndary ashylatyn bolady.

Budan soń Túrkistan oblysy ákimi­niń orynbasary Meıirjan Myrzalıev bas­ta­ǵan jumys toby Maqtaaral, Je­ti­saı jáne Shardara aýdandarynyń tur­ǵyndarymen kezdesti. Kásipkerlik salasy, ınvestıııa tartý, eksportty qoldaý jáne t.b. salalar aıasynda atqa­ry­lyp jatqan jumystarmen bólisti. Meıirjan Myrzalıevtiń aıtýyn­sha, Túrkistan oblysy boıynsha jalpy 138 myńnan astam shaǵyn jáne orta kásip­oryndar jumys isteıdi. «Prezı­dent­tiń Joldaýynda kórsetilgen min­det­terge sáıkes, mıkro jáne shaǵyn bıznesti 3 jyldyq merzimge salyqtan bosatý tetikteri ázirlenedi. Sonymen qatar, ob­lysta «qarapaıym zattar ekono­mı­kasy» baǵdarlamasy belsendi túrde júzege asyrylýda jáne Túr­kistan ob­lysy nátıjeler boıynsha kósh bastap tur», – dedi oblys ákiminiń orynbasary.

Sapardyń sońǵy nysany Shardara aý­dany, Alataý batyr aýylynda or­nalasqan «International Company of Cotton» JShS maqta óńdeý zaýytynyń ınvestıııalyq jobasy boldy. Inves­tıııalyq jobanyń somasy 5,5 mlrd teńgeni quraıdy. Maqta óńdeý zaýyty osy jyldyń qazan aıynda iske qosy­lady dep kútilýde. Bir jyl ishinde zaýyt maqta talshyǵyna 144 myń tonna maqta óńdeıdi. 47 myń tonna maqta talshyǵy ónimderi Qytaıǵa, Sıngapýr Respýblıkasyna jáne Ózbekstanǵa eksporttalady.

Toǵjan Tólegen

Túrkistan oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar