12 Qyrkúıek, 12:04 554 0 Ishki saıasat "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Elge aıanbaı eńbek etetin ýaqyt keldi

Memleket basshysy keleshekke senimmen qaryshty qadam  bastyratyn jańa bastama usyndy.  Eńbek ónimdiligin arttyra otyryp, álemdik suranystaǵy jańa naryqtarǵa shyǵý, eksportty tolyqtyrý, ekonomıkalyq turaqtylyq pen jańa jumys kózderin ashý, qolda bar qarajatty únemdep, halyq ıgiligine jumsaý, qazynany meılinshe jaýapkershilikpen jumsaý da  mańyzdy ba­ǵyttar retinde aıtyldy. Eńbek na­ry­ǵyn jańǵyrtý arqyly memlekettik – jekemenshik basqarý qurylymyn qoldaý jolǵa qoıylsa, halyqtyń ál-aýqatyn arttyrý, áleýmettik salalar­dyń qar­qyndy damýy syndy ózekti máse­le­lerdiń sheshimin tabatyndyǵyn tilge tıek etti. Naqtylanǵan baǵdar­la­malar sheń­berinde ár óńirde kásibin násipke aınaldyrar salyqtyq jeńil­dik­ter halyq áleýetin kótereri haq.  Bar­lyq óńirdegi bos jumys oryndary kórsetilgen biryńǵaı onlaın plat­forma-júıeliligi aıqyn­dal­ǵan ashyq qoǵamnyń kórinisi.

Órkenıet  kóshindegi elder úshin «eń­­bek» pen «bilim» uǵymdary –  bir-biri­nen ajyraǵysyz qundylyqtar.  Ashy­ǵyn aıtý kerek, Joldaýda basym­dyqqa ıe bolǵan adamı kapıtaldyń sapalyq ósýi boıynsha memleket tarapynan kórsetilip jatqan qoldaý ushan-teńiz. Oǵan barshamyz da kúndelikti ómirde kýá bolyp júrmiz.

Desek te, atqarylar sharýa da kóp.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemel­ulynyń halyqqa joldaǵan jol­daýy­nyń tórtinshi tarmaǵy «Áleýmettik jańǵyrýdyń jańa kezeńi» baǵyty boldy. Onda mektep qabyrǵasynan bastap, maman bolyp eńbekke aralasý ýaqy­tyn­daǵy kezeńderdegi kemshilikter men olardyń sheshilýi túıindeldi. Jyl saıyn bilim sapasynyń solqyldaqtyǵy, maman­dyqty aıqyndamaý, kásibı ba­ǵyt-baǵdardyń tómendiginen 21 myńǵa jýyq mektep túlegi zamana kóshine ilese almaı jatady eken. Onyń basty sebepteriniń biri «Mamandar daıyn­daý­dyń otandyq júıesi naqty eńbek na­ry­ǵynan tys qalǵan», – dedi Prezıdent. Oqý orny túlekteriniń de jumysqa ornalasa almaýynyń bir tarmaǵy osynda jatyr. Óńirlerdegi maman qajettiligi saralanbaı, oqý oryndaryna myńdaǵan nátıjesiz granttardyń bólinisi osy­nyń aıǵaǵy. Bul baǵytta da jaýapty mınıstrlikke naqty mindet júk­tel­di. Aýyl men qala arasynda aıyr­ma­shylyqty boldyrmaý, bilim sapasyn teńestirýi de kún tár­tibindegi keleli másele. Sol baǵytta sapaly bilim, jaýapty ustazdyń sanyn aýylda arttyrý maqsatynda «Dıplommen aýylǵa» baǵ­darlamasyn izgilendirip, bıýdjetten 20 mıllard teńge bólinýi sózdiń nátıjesi.

Naryq zamanynda kásip asham degen ár janǵa el eńsesin tiktegeli násibi de berilip keledi. Shaǵyn nesıemen óz isin dóńgeletip otyrǵan turǵyn az emes. Shalǵaı aýyldar men aýdandardaǵy kóp adam nápaqasyna osylaı kúnderin kórip otyr. Prezıdent kótergen bas­ta­madaǵy bir bólim – kásip ashamyn degen ár janǵa qoldaý berip, salyqtan bosatý.

Saıyp kelgende eldiń áleýeti men áleýmettik jaǵdaıyna zor bastama berildi.

Oraıy kelgen oramdy oıdyń biri – turǵyn-úı jaıy. Otbasynyń aıaqtan turyp , kóshpen birge kósile júrýiniń negizi tusy – páter jaǵdaıy. Turǵyn úıge suranys ta, salmaq ta azaımaı turǵany anyq. Az tabys, túsim mar­dym­syzdyǵy kóp eńseni kóterte almaı jatyr. Osy turǵydan «úıim bolsyn» degen kóp jannyń úmitine ot jaqqan bastamanyń biri – zeınetaqy qorynyń bir bóligin paıdaly iske jumsaý. Úkimet jyl aıaǵyna deıin atalmysh máseleni jan-jaqty zerdeleri haq.

Túmen oıdyń túıini bar. Negizgi qa­ǵı­dasy nápaqany eńbekten ǵana izdeý­ge, basty orynǵa ádildik pen adaldyq, sapa uǵymdaryn qoıýǵa shaqyratyn bul Joldaýda  qamtylmaı qalǵan sala joq.

Prezıdent Qasym-Jomart Kemel­uly­nyń alǵa qoıǵan bıik maqsattardy birlese júzege asyrý – bizdiń enshimizdegi  mereıli mindet ári azamattyq paryzymyz.

Baqytgúl HAMENOVA

Parlament Májilisiniń depýtaty,

«Nur Otan» partııasy Frakııasynyń múshesi.

Sońǵy jańalyqtar