12 Qyrkúıek, 11:56 559 0 Bilgenge marjan "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Ilııas jolymen Máskeýge

Ilııas Jansúgirovtiń ádebı-ǵylymı murasyn túgendeý, beımálim shyǵar­ma­la­ryn jınastyrý, ǵumyrnamasyn jańa kózqaraspen jazý maq­satynda júzege asqan «Ilııas izimen» halyqaralyq ǵy­ly­mı-tanym­dyq ekspedıııa Reseı baǵy­tyn­daǵy óz jumysyn bastap ketti.

Daýylpaz aqynnyń 125 jyl­dyq mereıtoıy aıasynda Máskeý, Peterbor qa­la­laryna jolǵa shyqqan  fılologııa ǵy­lym­da­ry­nyń dok­tory, I.Jan­sú­girov atyndaǵy JMÝ-niń pro­fessory, ilııastanýshy Mu­rat­bek Iman­ǵazınov, jýr­na­lıst-jazý­shy Gúl­jan Tursyn, Tal­dy­qor­ǵan qala­syn­daǵy I. Jan­sú­gi­rovtiń ádebı mýzeıiniń ǵylymı qyz­metkeri Saltanat Tó­le­genova, «Dostyq úıi» mekemesiniń dı­­rektory, belgili qoǵam qaı­rat­keri Táńir­bergen Qasym­ber­kebaev jáne taǵy basqa azamattar bas qosqan ǵylymı kerýendi  aqyn, ólke­ta­nýshy, QHA Almaty obly­syn­daǵy ókildigi  tóraǵasynyń orynbasary Ǵabıt Tursynbaı bastap keledi.

Qulager aqyn 1925 – 1928 jyl­dary Más­keýdegi Memlekettik Jýrnalıstıka ınstıtýtynda bilim alǵan tuńǵysh qazaq. Ilekeń osy ınstıtýttan «jýrnalıst» ma­man­dyǵy dıplomyn alyp, túrki ha­lyq­tary arasynan kásibı jýrnalıst atanǵan bi­regeı. Jýr­na­lıs­tıka ıns­tı­týtynyń tarıhy sonaý 1918-1919 jyldardan bas­ta­lady. Alǵashqy jyldarynda Qy­zyl Jýr­nalıstıka ınstıtýty re­tinde ashyl­ǵan oqý ornynyń ataýy ár jyl­dary Más­keý Jýrnalıstıka ıns­­tıtýty, sosyn Kom­mýnıstik Jýr­nalıstıka ınstıtýty, keıinnen Halyqtyq Jýr­na­lıs­tıka ınstıtýty sııaqty bolyp óz­­ge­rip tur­ǵan. Ilekeń oqyǵan jyl­dary GIJ (Gosý­darst­ven­nyı ınstıtýt jýrnalıstıkı) atan­ǵan edi. Jetisý topy­ra­ǵynda dúnıege kel­gen syrbaz talant birinshi ákesi Jansúgir Ber­súgirulynyń tárbıe­sinen bilim alǵan. 1910 -1911 jyldary Maman­uly Turysbek qajy ashqan Sút­ti­gen­degi Qasen moldadan saýat­tylyǵyn jetildiredi. Osy jyl­dardyń birneshe aıyn Qaraǵashtaǵy «Mamanııa» mektebinde ótkizgen. Bul mektepte sol jyldary Mus­ta­qym Maldybaıuly, ánshi Maıra Ýálıqyzy, úlken oqy­mysty Ǵabdolǵazız Musaǵalıev syn­dy muǵa­lim­der dáris beretin. Qazaq saharasynyń ár qıyrynan Jetisýǵa bilim dánegin sebý úshin kelgen, jeti jurttyń tilin meń­ger­gen, ǵıbraty mol saýatty oqy­ǵan­dar­dyń ta­ǵy­lymdy dárisi Ilııastaı oqýǵa yntyq ba­lanyń qııalyna qanat bitiredi. Biraq turmys taýqy­me­ti Ilııastyń ary qaraı júıeli bilim alýyna tos­qaýyl boldy. Osy mektepte oqyp júr­geninde bola­shaq epık aqyn zań­ger Barlybek Syrt­­tanulyn, Otynshy Ál­jan­ulyn, Kólbaı Toǵysulyn kórgen, áńgimelerin estigen. Maman qajy aýylyna ataqty Áset  (Áset Naımanbaev) kelgende, óz zamanynyń sal-serisi bolǵan aqyn ári ánshiniń tizesinde otyryp, óleńin tyńdap, aıtysyna qunyqqan edi.

Dúnıeniń astań-kesteńi shy­ǵyp, patsha taqtan qulaǵan soń, Ilııa­s­tyń joly ashyldy. Áýeli Almaty, sodan keıin Tashkent qala­la­rynda bilim alyp, arasynda eline baryp, Bel­to­ǵandaǵy mektepte muǵalim bolyp, qyzmetke aralasty. Abaı­dyń tuńǵysh kitabyn taýyp, ony jata-jastana oqyǵan soń, aqyndyq shabyty oıanyp, shyn óleńniń qudiretin sezinip, shy­ǵar­mashylyq isine den qoıady. Júıeli almaǵan bilimine qanaǵat­tan­baǵan aqyn Máskeýge keledi. Más­keý­diń saıası hám rýhanı-mádenı elıtasymen qoıan-qoltyq aralasyp, tyǵyz shyǵarmashylyq qarym-qatynas or­na­ta bastaıdy. Ilııas­tyń orys dostary óte kóp edi. Máskeýdiń túrli kabaktarynda syra iship, óleń oqı­tyn sol za­mannan aty shyqqan aqyn­dary­nyń jyr kesh­terine, poetıkalyq dýelderine baryp júrgen. Máselen, V. Moıakovskıı, M. Svetlov, V. Lýganskıı,               D. Bednyı, E. Bag­rı­kıı­lar­men ja­qyn tanys-bilis bol­ǵanyn aqyn tý­raly jazyl­ǵan kóz­kórgen za­man­­das­tarynyń esteliginen kez­destirýge bolady.

Máskeýge Ilııastaı mol mura qal­dyr­ǵan san qyrly talanttyń shy­ǵar­ma­laryn túgendeý qamymen kel­gen soń, onyń ómir jolyna, qoǵam­dyq-saıası, ádebı-mádenı qyz­metine qatysty tarıhı ny­sandardy aralaýdy mindet dep sana­dyq. Sapar barysynda aqyn­nyń ózi jaqsy kórip, jıi-jıi saıa­hattaǵan Kreml keshenine, Mos­kva ózeniniń jaǵalaýyna, onyń súıikti aǵasy, qamqor dosy bolǵan jazýshy Maksım Gor­kııdiń mý­zeı-úıine bardyq. Baıaǵydaǵy GIJ bú­ginde M. Lomonosov atyndaǵy Más­keý memlekettik ýnıver­sı­tetiniń qu­ramyndaǵy jýrnalıstıka fakýlteti retinde óz jumysyn jalǵas­ty­ryp otyr eken. 1930 jyly MMÝ-niń quramyna engen. Biz sol tarıhı ǵımaratqa baryp, búgingi ahýalymen tanystyq. Biraq, biz 7 qyrkúıek ári senbi, ári qala kúni kelgen soń, nysannyń ishine kirip, aýdıtorııalaryn kóre alma­dyq.

8 qyrkúıek kúni Novodevıche zı­ratyna bardyq. Bul zıratta 36 myń­nan astam marqum jerlengen eken. Nebir yǵaı men syǵaı máń­gilik tynys tapqan jerde qazaq rýha­nııa­ty­nyń janashyry bolǵan, uly dala hal­qynyń mýzykalyq murasyn zert­te­gen, án men kúıin notaǵa túsirgen kompozıtor, Qazaq SSR-niń Halyq ártisi Aleksandr Zataevıch te jerlengen. A. Zata­evıch­tiń qazaq dalasyna ke­lip, án-kúıdi hatqa túsirýine sebepker bolǵan Sáken Seıfýllın men Ilııas Jansúgirov bolatyn. Myń­nan astam san ǵasyrlyq mýzy­ka­lyq mu­ra­ny hatqa túsirip, saqtap qal­ǵan ónertanýshynyń rýhyna taǵ­zym etip, qa­birine bardyq. Qa­bir basyn aram­shóp basyp, qaraý­syz-aq qalǵan eken. Bıyl bul tulǵanyń 150 jyldyq mereıtoıy edi. Onyń toıy Qazaq­stan­nyń kóptegen kitap­hanalarynda ata­lyp ta ótti. Onyń mereıtoıy Má­de­nıet jáne sport mınıstrliginiń ataýly oqıǵalar jylnamasyna engen-di. Biraq, Reseı bul kisini umytsa kerek. Ulty basqa bolsa da bóten halyqtyń ómirine óziniń sanaly ǵumyryn arnap, sol halyqtyń ıgiligi úshin qyzmet etetin adamdar bolady. Zataevıch sol sanatqa jatatyn azamat. Ilııas A. Zataevıchpen tanysqanda oǵan Jetisý óńiriniń halyqtyq dástúrli mýzykasy týraly málimet aıtyp, eski zamannan jetken mýzy­ka­lyq muralardy dombyrada oınap ta kórsetken. Indýstrııa, nanotehnologııa damy­ma­ǵan zamanda tabanynan tozyp, at terletip, saıyn dalany arala­ǵan óner zertteýshisi eńbegine aqy-pul suramaı, qazaqtyń keleshegi úshin qajyr-qaıratyn jumsaǵan. Onyń sondaı kól-kósir eńbegin eskerip, rýhanııatymyzǵa qosqan mol murany baǵalap qaraýsyz qal­ǵan beıitiniń shóbin julyp, jan-ja­ǵyn tazaladyq. Gúl shoqtaryn qoıyp, el atynan basymyzdy ıip, qurmet kór­set­tik. Sultanmahmut Toraıǵyr «Bir ha­lyqtyń áni ólse, ádebıeti jetim qalady» degen eken. Ǵasyrdan ǵasyrǵa áýen bop jetken syrly sazdy hatqa túsirip, bolashaq úshin notasyn jazý­ǵa ıdeıa berip, jol kórsetken Sáken edi.  Ol kezde Sáken aǵamyz Qazaq úkimetin basqarǵan 28 jastaǵy jigit eken. Biz qazir sol Sákenniń jasyna keldik. Al, meniń zamandas­tarym eli úshin ne istedi dep oılanyp qalasyń. Sáken, Ilııas sııaqty qazaqtyń órim­deı jigitteri eli úshin, ult mádenıeti úshin orasan zor eńbek etti, ózderi is­teı almaıtyn salaǵa sonyń qyr-sy­ryn biletin ózge ult ókilderin sha­qyryp, istetti. Folk­lor­lyq muraǵa janashyr bola bildi.

N. Hrýev bastaǵan kil sovettik bıliktiń basshylary, saıası ıntellıgenııa jerlengen jerde qazaqtyń Zeınepteı qyzynyń beıiti de bar. Zeınep degen – Alash qozǵalysynyń kósemi Álıhan Bókeıhannyń qyzy, Alash qaı­rat­keri Smaǵul Sádýaqa­sov­tyń jary bolǵan ataq­ty sovet ǵalymy, medıına ǵylym­da­rynyń doktory, professor. Sonaý 1935 – 1939 jyldar aralyǵynda túsik tas­taý­dyń (abort) problemasyn túbe­geıli zerttep, demografııaǵa, týý kórsetkishine qaýpiniń zor ekenin aı­typ, alapat jańa­lyq ashqan jańa­shyl ǵalym edi. Biraq sol ke­zeńderi resmı baǵalanbaı, ashqan teorııalyq jańalyǵy moıyndalmaı qal­ǵan-dy. Endi, mine arada seksen jyldan astam ýaqyt ót­ken­de, Reseı ǵalym­da­ry onyń mono­gra­fııalyq eńbegin baǵa­lap, №1 oqýlyq retinde stýdentterge oqy­typ jatyr. Máskeýdegi Joǵary medıına akademııasynda tulǵa­nyń atyndaǵy aýdıtorııa, laboratorııa ashylypty. Elızave­ta­nyń qadirin endi ǵana túsingen eken. Óki­nishti-aq! Tiri kúninde «Halyq jaýy­nyń ur­paǵy», «Halyq jaýy­nyń áıeli» retinde azap shekti. Jalǵyz uly Eskendir soǵys bas­tal­ǵan sátte-aq maıdanǵa ketip, 17 jasynda qaza tapqan. Áke­sinen, joldasynan, ulynan tirideı aıyrylyp, ómirden óksip ótti. Sovettik shovınıstik bıliktiń kesirinen.  Ekspedıııa músheleri qaıratker apa­myzdyń rýhyna bas ıip, quran oqyp, duǵa ettik.

Tutas Qazaqstan halqynyń sanyndaı turǵyny bar Máskeý (18 mıl­lıonnan astam) búginde týrıs­ter­­diń ordasyna aınalǵan. Eski za­mannyń sarqytyndaı saqtalǵan qa­lanyń kórki túrli tarıhı kezeń­niń kýágeri retinde ystyq. Sonaý pat­sha­lyq dáýirden bergi eki-úsh ǵasyrlyq ǵımarattardyń qaı-qaısysy da sol reńin buzbaı, sol eski qalpynda tur eken. Týrıst bitken sol eski ǵımarat­tar­dy aralap, tamsanyp júr. Negizinde, álem hal­qyna jarqyraǵan ala-qula ǵıma­rat­tar emes, eskilikti kór­se­tetin ǵı­ma­rattar, tarı­hı oryndar qyzyq eken. Máskeýdiń ár buryshy, ár kóshesi, ár býlvary ádebıet pen óner, tarıh dersiń tegi. Mýzeı, kitaphana, teatr, shirkeý degender qadam basqan saıyn aldyńnan shyǵady. Órkenıet oshaǵy, máde­nıet qalasy.

Qazirgi kezde ekspedıııanyń ǵylymı quramy Reseı Memlekettik kitap­ha­na­sy­nyń sırek qol­jaz­balar men kitaptar qory bóliminde belsendi jumys istep jatyr. Ilııas Jansúgirulynyń birqatar jarııa­lan­baǵan, ǵylymı aınalymǵa tús­pe­gen muralaryn taýyp ta otyr. Bul – árıne zertteýdi, taldaýdy, saraptaýdy qajet­si­netin uzaq ǵylymı jumys proesi. Desek te orasan zor jańalyq dep te súıinshileýge bolady. Aldy­myz­daǵy beket – Peterbor qalasy. Ile­keńniń otbasymen jıi-jıi saıahattap kelgen súıikti qalasy bolatyn. Biz bul qaladaǵy Ortalyq memlekettik tarıh arhıviniń, Reseı Ulttyq kitaphanasynyń jáne Vsevolod Rojdent­ven­sıkıdiń mýzeı qorymen jumys isteımiz dep jos­parlap otyrmyz. Bálkim, ol jaqtan da jańa derekter tabylyp qalar.

Eldos TOQTARBAI,

ádebıettanýshy,

«Ilııas izimen» ekspedıııasynyń múshesi

Máskeý qalasy

Sońǵy jańalyqtar