12 Qyrkúıek, 11:51 707 0 Poezııa Túrkistan International Political Weekly

Qalamgerlerden qandaı sóz kútip edik?

Álemde memleketter arasynda kún saıyn bas­qosýlar bolyp ja­tady. Olardyń kóbi, árıne, saıası-ekonomıkalyq mánde. Sol sııaq­ty mádenı sharalar da az emes. Al biraq ádebı basqosýlar, túrli elderdiń qalam­ger­leri jıy­lyp, bir elde kórkem sóz tý­raly keleli keńes ótkizýi – jıi bolmaıtyn nárse.

Nesin jasyramyz, ádebıet te qashannan qurlyqqa bólinedi. Bir kezde Shyǵystyń áıgili Jeti juldyzyn (Jámı, Saǵdı, Fır­doýsı, Nızamı, Rýdakı, Fı­zýlı, Naýaı) pir tutqan eýropalyq ádebıet búginde sol shy­ǵys­tyq qalam­ger­lerge murnyn shúıire qaraıdy. Sondyqtan bolar, dúnıejúzilik ádebıettiń eń bedeldi syılyǵy – Nobel syılyǵyn alǵan­dardyń túgelge jýyǵy eý­ro­palyq elder­diń qalam­gerleri. Demek, eý­ropalyq til­der­de ja­zylǵan ádebı shy­ǵar­malardyń álemge ta­nylyp, laıyqty ba­ǵasyn alýy – ózge qur­lyqtaǵylarǵa qa­raǵanda joly bolǵysh, jaǵdaıy jaqsy.

Biraq jaǵdaı solaı eken dep aýzyn qý shóppen súrtip otyrǵan azııalyqtar men afrıkalyqtar joq, olar da álem nazaryn ózderine burý úshin, ózderi jasaǵan áde­bıet­tiń ozyq úlgilerin nasıhattaýdyń jol­da­ryn izdestirip, túrli uıymdar qurdy. Sonyń biregeıi – Azııa jáne Afrı­ka elderi jazý­shylarynyń konferen­ııa­lary. Eki qurlyq elderi jazýshylarynyń basyn qosatyn bul halyqaralyq ádebı jıyn 1956 jyly 23-28 jeltoqsanda Delıde ótken Úndistan jazý­shy­lary men Azııa elderi jazýshy­larynyń konferen­ııa­synan bastalǵan edi.

Sol jıynda qatysqan Keńes Odaǵy delegaııasy Azııa jáne Afrıka elderi jazýshylarynyń kon­fe­ren­ııasyn ótkizip turýdy usynyp, sodan keıin ol Azııa men Afrıka elderi jazýshylarynyń konferenııasy degen atpen Ózbekstanda (Tashkent, 1958 j) Egıpette (Kaır, 1962 j), Lıvanda (Beırýt, 1967 j), Úndistanda (Delı, 1970 j), Qazaq­standa (Almaty,1973 j), Angolada (Lýanda, 1974 j), taǵy da Ózbekstanda (Tashkent, 1983 j), Týnıste (1988) ótti. Mine osydan keıin atalǵan konfe­ren­ııany ótkizý toqtap qaldy.  Al bul, ıaǵnı, bir kezde ornyqqan baıla­nys­tardyń úzilýi – qos qurlyq ádebıeti úshin de, qa­lamgerleri úshin de úlken joǵaltý edi. Son­dyqtan ony qalpyna keltirý úshin Qazaqstan memleketi bi­rin­shi bolyp bas­tama kóterip, Azııa elderi qa­lamgerleriniń I forýmyn ótkizýge sheshim qabyldady.

Qazaqstan Jazýshylar odaǵy  QR Prezıdenti Ákimshiliginiń jáne QR Máde­nıet jáne sport mınıstrliginiń qol­daýy­men 2019  jyldyń 4-6 qyrkúıek  kúnderi Nur-Sultan qalasynda ótkizgen jıynda Azııa qurlyǵynda ornalasqan elderdiń ózara ádebı-mádenı baılanystaryn ny­ǵaıtý, sondaı-aq, azııalyq ádebıettiń úz­dik úlgilerin nasıhattaý, álemdik ádebı úderis damýyndaǵy Azııa elderi áde­bıe­tiniń ornyn kórsetý sekildi baǵytta ju­mys júrgizý kózdeldi. Forýmda túrli ta­qy­rypta baıandamalar jasalyp, dıs­kýs­sııalar boldy.

Shyny kerek, mundaı halyqaralyq má­ni bar jıynǵa kelgender ózderiniń ın­tel­lektýaldyq dárejesin, eliniń áde­bıe­tiniń qýaty qandaı ekenin tany­týǵa kúsh salady. Soǵan saı sózderiniń de mán-maǵynasyn ekshep, arzan sóı­le­meýge ty­ry­sady. Ony jıyn barysynda sóılegen qalamgerlerdiń sózderinen baıqap otyr­myz. Bul jaǵynan alǵanda ózge elderden kel­gen jazýshylardyń aıt­qandarynda oı salatyn pikirler bar. Qarap kóreıik:

Ko YN, aqyn, (Ońtústik Koreıa):

– Eń alǵash Azııa órkenıeti skıf­ter­den bastaý aldy. Keıin ol Qara teńiz ar­qy­ly búkil álemge tarady. Azııa qaı­tadan túlep, bastamalaryn jańa núkteden bas­taý kerek degen oılar da aıtylady. Me­niń­she, ár­qaı­symyz erkin  bolýymyz kerek. Batysqa baǵdar retinde qaraýdan bas tar­týymyz qa­jet. Tipti, keı jaǵdaıda Azııa ádebıeti Eýropa ádebıetin ja­sar­t­ty, tyń lep qosty.

Iýsef ÁL-MOHAIMID, jazýshy, (Saýd Arabııasy):

– Din men ádebıetti bir-birine qarsy qoıý – kóneden kele jatqan qasiret... Áde­bıet – dinnen azat, tolerantty qundylyq.  Beıbitshiliktiń jalǵyz kilti – ádebıette.

Muhammed Hadjı SALLEH, jazýshy, (Malaızııa):

– Biz ómir súrip jatqan álemde qaq­tyǵystar men soǵystar jıiledi. Dál osyndaı jaǵdaıda jazýshylardyń negizgi róli – halyqty tynyshtandyrý, juba­tý. Bul shyǵarmashylyq turǵyda óte kúrdeli proess. Biz, jazýshylar, ádebıet­tiń mańyzdy ekenin álemge túsindirýimiz kerek. Biraq, ókinishke qaraı, qazir ádebı tildi ǵylym tili yǵystyryp barady...

Anatolıı KIM, jazýshy, dramatýrg (Reseı):

– ...Azııalyq jazýshylar da eýropalyq qalamgerler sııaqty ortaq qundy­lyq­tar negizinde jańa satylarǵa kóte­ri­ledi, kóterilýi kerek. Áıtpese, eýropalyq áde­bıetke Azııa qalamgerleri qatty kirigip barady...

Azııa jazýshylarynyń I forýmynyń minberinen sóılegen qalamgerlerdiń yqshamdalyp alynǵan bul sózderinen olardyń qurlyq ádebıeti týraly qandaı joǵary pikirde ekenin jáne bul aımaq­taǵy ádebıette qandaı problemalardyń bar ekenin biletinin baıqaýǵa bolady. Al bizdiń qalamgerler ne dedi, qazaq ádebıeti týraly ne aıtty, qandaı jetistigimizdi pash etti?

Forým bastalǵannan-aq oǵan qatys­qan kóptegen qalamgerler bizdiń ádebıe­ti­mizdiń aqsaqaldary sanalatyn tulǵa­lar­dyń sóılegen sózderin áleýmettik jeliden taratyp otyrdy. Ókinishtisi sol, forýmda qazaq jazýshylary ózderiniń abyroı-ataǵyna saı sóılemegen sekildi. Máselen, sóz arasynda bizdiń aty shetelge tanymal, kórnekti de aqsaqal aqynda­ry­myzdyń biri Oljas Súleımenov bylaı depti:

– Keıingi 20-30 jyldyń sheginde ón­dirip jazyp júr­­gen jazýshy – Sábıt Dosanov. Bir kúni Sábıt maǵan kelip, aqsha alyp ketti. Sóıtip, kitap­ta­ryn bas­tyr­dy. Sol Sábıt Elbasymen qu­dandaly bolyp, jazý­shy­myzdyń joly burynǵydan da keń ashyldy. Kúnde jazatyn ja­zýshy úzbeı ki­ta­byn shyǵarýǵa qulshyna kirisip ketti. Biraq... qalǵan 799 jazýshy qaıtedi. Qaıtip kún kórip, jazýdan jan rahatyn tanyp, jaıly turmys keshpek? Olardyń bárinde ondaı múmkindik joq qoı...

Árıne, Oljekeńniń bul sózin bizdegi ádebı saladaǵy pysyqaılyqtyń qandaı ekenin kórsetý úshin, qalamgerlerdiń shyǵarmashylyq ǵumyrynyń qıyndyǵyn kórsetý úshin aıtqan shyǵar. Biraq ha­lyq­aralyq úlken jıynda óz ishimizde aıtylýǵa tıisti usaq-túıekterdi mártebeli minbeden aıtýdyń ne qajeti boldy eken degen oıǵa qaldyq.

Mundaı úlken jıynda sóılegen árbir adamnyń sóziniń esebi bar, sebebi seniń sóı­legen sózińe qarap, syrttan kelgender sen týraly, eliń týraly jaǵymdy ne ja­ǵym­syz áser alady. Óz qulaǵymen estigen sózge qarap baǵa beredi. Sondyqtan ha­lyq­aralyq daý týdyrýy yqtımal pikir­lerge kelgende asa saq bolý kerek. Al bizd­iń kórnekti jazýshymyzdyń biri Qabdesh Juma­dil­ov ne dedi?

Men ádebıet pen tarıhty ból­meı­min. Bizde jalǵan konepııa bar. Oǵan tarıhshylar, saıasattanýshylar ki­­náli. Oǵan ımperııalyq saıasattyń qa­tysy bar. Biz soǵan qarsy kú­res­pedik. Ol ótirik ne? Shyńǵys han túrik pe, mońǵol ma? Osy másele áli kúnge aı­ty­lyp keledi. Moń­ǵol­darǵa raq­met. Óıt­ke­ni Shyń­ǵys han jaý­yz degende biz odan bezip shyqtyq. Olar uzaq jyldar ony ıelendi.

Bir ótirik myń ótirikti týǵyzady. Óti­rikti arqalap júrip, qalaı shy­daı­myz. Qala­mymyzdy shyńdaıtyn kúsh – shyn­dyq. Bul bárimizge ortaq nárse. Bá­rińiz shyn­dyqty aıtý úshin qalam ustap júr­sizder. Búkil Azııany jaı­laǵan, Eý­ropany bılegen Shyńǵys handy mońǵol de­meıik. Keıingi ur­paqqa ta­rıh­ty ta­za kúıinde ót­kizeıik. Bu­ryn­ǵy ım­perııalyq saıa­sat­­tyń kem­shi­ligin tú­zeıik. Osy shyn­dyqty qalyp­tas­tyrýǵa kómek­te­seıik. Bizdiń qazaq­tyń sózin bi­reý tyńdasa, bireý tyń­da­maıdy. Qa­zir túrikterden qaýip­te­netin eshteńe joq. Qazir biz óz baba­myzdy qaı­taryp alýy­myz kerek. Onyń urpaq­tary, tó­reler bári Qazaq­standa. Osy kún­ge deıin Shyńǵys handy ıemdenip kelgen moń­ǵoldarǵa raqmet, – depti Qabdesh aǵamyz.

Jasyratyn nesi bar, Shyńǵys handy qazaq dep sanaý, ony qazaqqa qaıtaryp alý kerek degen pikirler bizde joq emes. Biraq ol áli tarıhı shyndyq retinde moıyn­dalmaǵan, kóbine-kóp áleýmettik jelilerde pikirtalastarǵa tıek bolyp júrgen. Al endi sony halyqaralyq fo­rým­da áńgime etýge bola ma? Arnaıy áń­gime etpek túgili, pikir bildirýdiń ózi ar­tyq taqyryp emes pe? Al bizde qalam­ger­diń sol bir orynsyz qylyǵyn batyrlyq sanap júrgender bar aramyzda. Nátıjesi ne boldy, osy sózdi estip otyrǵan monǵol qalamgeri Gýn Aıýrzana úlken kisige renjip, zaldan shyǵyp ketti. Sol ma edi keregi? Keıin Aıýrzana ol jaıynda «Ol kári adam. Tarıhty durys oqymaǵan. Bilmeıdi. Men ne deımin oǵan?! Shyńǵys han týraly aıtqany ashýyma tıgeni ras. Biraq oǵan qazir men pikir bildirsem, onyń bilmestikten aıtqan sózin júregime ja­qyn alǵan bop qalamyn. Onyń maǵan keregi joq», – depti...

Sol sekildi belgili jazýshy Dýlat Isa­bekovtiń: «Búgingi forým bizge eshteńe ber­meıdi. Osy forýmda kesheli beri tyńdap otyrmyn. Álemdik másele kóterilmedi. Meniń qalaı jazatynym kimge qyzyq? Sı­rııada ne bop jatyr? Solardy nege aıtpaımyz? Batysta jarylys bolsa, bárimiz qaıǵyramyz. Musylmandar qy­ry­lyp jatqanda nege úndemeımiz? Odansha men sony  aıtaıyn» – dep ádebı jıynda saıa­sat soǵyp ketýi, kórnekti aqynymyz Muhtar Shaha­nov­tyń burynda ta­laı jer­de oqyǵan «Yr­bıgúl men Jyr­­­bıbaı» de­gen óleńi­n oqyp, «Óki­nishke qa­raı, bular bizdiń qoǵam­da qap­tap ket­­ti. Oǵan ózimiz kinálimiz. Ár kezeń basymyzdan ótti. Osydan otyz jyl buryn qazaq tilin mem­lekettik til jasaǵan men edim», – dep ádebıet­ke qatysy az áńgimege den qoıyp ketýi jıyn­ǵa qatysqan ózge eldik qalamgerlerge qolaısyz áser etkeni anyq. Tipti, Japo­nııa­dan kelgen Haıasaka Takashı bizdiń aqsa­qaldardyń sózinen soń, baıan­da­ma jasaýdan bas tartypty...

Shynyna kelgende, jıyndy ótkizip otyrǵan memleket birneshe eldiń qalam­ger­leriniń basyn qosyp, sol arqyly qa­zaq qalamgerlerin, qazaq ádebıetin tany­týdy kózdegeni anyq. Al sol ádebıettiń týy dep júrgen kisilerimizdiń mártebeli minbeden aıtqany ádebıetimizdiń uly­ly­ǵyn tanytatyn málimetter emes, álgindeı bala-shaǵanyń áńgimesi bolsa, kimge ók­peleımiz? Bizde myqty ádebıet, tulǵaly qalam­gerler bar dep kimdi sendiremiz osydan keıin?

Árıne, qazaq ádebıetine eńbegi sińgen qalamgerlerdiń talantyna kúmán keltirý oıymyzda joq, biraq kerek jerinde kerek sózdi aıtpaǵan aqsaqaldarymyzdy kóp kóńilin qaldyrǵany kúmánsiz. (Biz bul pi­kirdi ózgeler men ózimizdikilerdiń fo­rým­da aıtqan sózderin salystyryp qa­rap, salmaǵyn baǵamdap otyryp aıtyp otyrmyz).

Endi bir másele, forýmdy ótkizý jaıy týraly.

Árıne, mundaı halyqaralyq jıyn ótkizý ózinen-ózi bola qoımaıdy ǵoı, oǵan óte qomaqty qarajat kerek ekeni belgili. Qazirde Azııanyń 35 elinen 80 qalamger kelip qatysqan atalmysh forýmdy ót­kizýge 281 mıllıon teńge qarjy bólingeni belgili bolyp jatyr. Endi sol qarajat qaıda jumsaldy, jumsalǵan qarajat ózin-ózi aqtaı ma degen sekildi áńgimeler, ásirese, facebook sekildi áleýmettik jeli­ler­de qyzý talqylanýda. Belgili bir jaıt: qaı memleket bolsa da eldiń ımıdji úshin aqsha shyǵyndamaı turmaıdy. Al eldiń ádebıetin tanytý úshin jumsalǵan qara­jat kóktemde egip, kúzde ónim aly­na­tyn tuqym emes. Desek te, bir nárse bar, belgili bir maqsatta jumsalǵan aqshanyń qaıta­ry­my bolýy úshin jasalǵan joba ba­rynsha ádiletti bolýy tıis. Máselen, Azııa jazýshylarynyń birinshi forýmyn ótki­zip otyrǵan el óziniń ádebıetin jetkilikti na­sıhattaı aldy ma? Qazaqstan Jazý­shy­lar odaǵynyń forýmǵa daıyndyǵy oı­da­ǵydaı boldy ma? Ádebıetimizdiń damý pro­­esinde orny bar shyǵarmalaryn jar­qyratyp kórsetip, laıyqty tanytty ma? Fo­rýmǵa kelgen azııalyq qalam­ger­lerge qa­zaq ádebıetiniń kórnekti tulǵa­la­ry jaqsy jaǵynan áser etip, ulttyq ádebıe­ti­mizdiń myqtylyǵyn moıyndata aldy ma?

Bizdińshe, osy suraqtarǵa jaýap tabý qıyn-aý...

Sońǵy jańalyqtar