11 Qyrkúıek, 19:48 300 0 Densaýlyq Dınara MYŃJASARQYZY

MÁMS: 2020 jyldan bastap jańa júıe oıdaǵydaı júzege asady

Jańa jyldan bastap emhanalar men aýrýhanalardaǵy qyzmet kórsetý boıynsha mindetti áleýmettik medıınalyq saqtandyrý júıesi qoldanysqa engiziledi. Alaıda, áli de jetildiretin tustar, sheshiletin túıtkilder barshylyq. Biz bul turǵyda Almaty oblystyq densaýlyq saqtaý basqarmasynyń basshysy Baýyrjan Ysqaqty áńgimege tarttyq.   

Baýyrjan Erbozymuly, búginde mindetti áleýmettik medıınalyq saqtandyrýdy engizý máselesi túpkilikti sheshildi. Degenmen, «jeti ret ólshep, bir ret kesip» otyrmyz ba?

– Jalpy, mindetti áleýmettik medıınalyq saqtandyrý júıesi el boıynsha 2020 jyly tolyq qoldanysqa engiziledi. Al 1 qyrkúıekten bastap Qaraǵandy oblysynda pılottyq joba retinde iske qosylmaq. Iá, 1996 jyly tájirıbe retinde engizilgen medıınalyq saqtandyrýǵa qatysty aıtyp otyrsyz ǵoı. Ol kezde memleketimizde qazirgideı tájirıbe bolǵan joq, qaǵazbastylyq kóp edi, múmkin sondyqtan da qatelik bolǵan shyǵar. Medıınalyq saqtandyrý tásili men ony júzege asyratyn tetikteri jumys istemedi. Kim bilsin, mamandardyń jaýapsyzdyǵy men biliginiń tómen bolýy da jobanyń iske aspaýyna ákelgen shyǵar. Sondaı-aq, qarjyny jınaqtaý men tólem jelisi naqtylanbaǵan. Jáne jınaqtaý júıesinde ashyqtyq bolmady. Al qazirgi mindetti áleýmettik medıınalyq saqtandyrý júıesin engizbes buryn Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń mamandary mundaı táýekeldiń barlyǵyn zerdelep, saraptaýdan ótkizdi. Densaýlyq salasy óz betinshe, saqtandyrý qory ózinshe jumys istegen. Endi 2020 jyldyń 1 qańtarynan iske qosylatyn jańa júıe oıdaǵydaı júzege asady dep bilemin.

Sizdińshe, bul júıe densaýlyq saqtaý salasyn tyǵyryqqa tiremeı me?

– Joq, bul densaýlyq saqtaý salasy aqyly qyzmet kórsetýge tolyqtaı kóshedi degen sóz emes. Memleket óz azamattarynyń densaýlyǵynan paıda tabýdy kózdemeıdi, kerisinshe adamǵa qolaıly medıınalyq qyzmet kórsetýdi jetildiredi. 2016 jyldan beri mindetti áleýmettik medıınalyq saqtandyrýdy engizý boıynsha medıınalyq qaýymdastyq arasynda jáne jumys berýshiler men turǵyndarǵa da keń kólemdi aqparattyq-túsindirý jumystary júrgizilip keledi. Osy ýaqyt aralyǵynda MÁMS júıesin túsindirý maqsatynda jalpy sany 1 107 300 turǵynmen 4070 kezdesý ótkizilgen. Al oblystyń medıınalyq mekemelerinde tıisti mamandar 10250 ret osy saqtandyrý júıesi týraly keńes berdi.

Qazir «bas aýyryp, baltyr syzdaǵanǵa» bola em izdeıtin ýaqyt ótken. Ekologııa, tehnogendik tóńkeris adamzattyń densaýlyǵyna da oń, teris áserin tıgizgeni anyq. Demek, densaýlyq saqtaý jolyndaǵy kúreste medıına da jańaryp, ósip, qaıta jabdyqtalyp otyrýy kerek. Bul álbette qarjyny qajet etedi. Osy ýaqytqa deıin otandastarymyzdyń densaýlyǵyn saqtaýǵa memleket qana jaýapty bolyp keldi. Qazir ómir úshin kúres tym qymbatqa túsýde. Derek boıynsha, elimizde táýlik boıy em alýdyń quny 1,5 esege, al kúndizgi stanıonar boıynsha 2,5 esege ósken. Nege? Óıtkeni, medıına salasyna qatysty tehnologııanyń qyzmeti qymbat. Qazir qoldanysqa ozyq medıınalyq tehnologııanyń jemisi sanalatyn dıagnostıkanyń 450 túrli ádisi pen qurylǵysy enip úlgerdi. Memleket qarjysy medıınalyq qyzmetti reformalaýǵa mindetti bolǵanymen, naýqastyń em-dom alýyna qajetti shyǵyndy óteı almaıdy. Adamdar sol sebepten de aqyly qyzmetke júginýge májbúr. Sońǵy 5 jyly ishinde adamdardyń túrli menshik túrindegi emhanalar men aýrýhanalarǵa jumsaǵan qarjysy 680 mlrd teńgeni qurapty. Bul – jeke adam jumsaýǵa tıisti shyǵynnyń 42 paıyzyna jetip otyr. Al Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy talaby boıynsha mundaı shyǵyn 20 paıyzdan aspaýy tıis. Demek, medıına salasyna mindetti saqtandyrý júıesin engizýdiń qajettiligi de, tıimdiligi osy.

Aıtalyq, MÁMS boıynsha qyzmet alý tetigi qalaı?   

– Qyzmet kórsetý 2 paketten turady. Birinshiden, burynǵydaı alǵashqy medıınalyq kómek, jedel járdem shaqyrý, sanıtarlyq avıaııa kómegi, basqa da naýqastyń ómirin qutqarýǵa qajetti dárigerlik kómektiń barlyǵy tegin kórsetile beredi. Ekinshiden, naýqastyń dertin anyqtaý men tolyqtaı emdeýge qajetti shyǵyndy jabý endigi jerde MÁMS júıesi arqyly iske asyryldy. Buǵan maman dárigerdiń keńesinen bastap, dertti anyqtaý men emdeýge qajetti sharanyń barlyǵy kiredi. Staıonarlyq em alý túri men dári-dármek tizbesi ulǵaıady. Qajetti dıagnostıkalyq qurylǵylar men qondyrǵalar qyzmeti de qol jetimdi bolmaq. Iaǵnı, qazirgi kúni turǵyndar qosymsha qarjy shyǵyndap otyrǵan medıınalyq qyzmetterdiń barlyǵy mindetti saqtandyrý jarnasy esebinen tólenedi.

Azamattar óz tabysynan tıisti mólsherdegi somany «Mindetti áleýmettik medıınalyq saqtandyrý qory» kommerııalyq emes akıonerlik qoǵamynyń esebine aýdara alady. Jınaqtaý júıesine tóleıtin jarna mólsheri satylap ósetinin bilesizder. Mysalǵa, 2017 jyldyń 1 shildesinen bastap mindetti jarna tabystyń 1 paıyzyn qurasa, 2018-2019 jyl aralyǵynda 1,5 paıyzǵa ózgerdi. Al aldaǵy jyldan bastap jarna 2 proentke kóbeıip, 2022 jyldan 3 paıyzdy quraýy tıis.

Qyzmetker úshin mindetti saqtandyrý jarnasyn jumys berýshi tóleıdi. Eki qolǵa bir kúrek taba almaı júrgender qaıtpek?

– Ózin-ózi jumyspen qamtyǵan azamattar Salyq kodeksine engizilgen ózgeristerge saı biryńǵaı áleýmettik tólem jasaýy tıis. Mindetti medıınalyq jarna osyǵan kiredi. Memleket qazir birneshe áleýmettik topty jiktep, jarna tóleýden bosatyp otyr. Olarǵa balalar, júkti áıelder, jumyssyz retinde resmı tirkelgen tulǵalar, 3 jasqa deıin bala tárbıesimen aınalysýshy ata-ana, múgedektik taǵaıyndalǵan jandar, múgedekti kútip,baǵatyn qamqorshy, soǵys ardagerleri, kóp balaly analar jáne taǵy basqalar kiredi. Bul toptaǵylarǵa tıisti medıınalyq qyzmet tegin kórsetiledi.

Sońǵy jańalyqtar