29 Tamyz 2019, 10:46 1165 0 Bıznes Ásel ÁNÝARBEK

Elorda – týrıster mekeni

Nur-Sultan qalasynda týrızmdi damytýǵa basa mán berilýde

Búginde týrızmniń tabys kózi ekeni eshkimge de jańalyq emes. Álem elderi týrızmdi damytý arqyly memleket qazynasyn qampaıtýǵa áldeqashan kóshken. Bizdiń elde de kópke kórseter kórkem jerler jeterlik. Osy rette Qazaqstannyń týrıstik áleýetin arttyrýǵa basa mán berilip otyr. Ásirese, tórtkúl dúnıeniń nazaryna iligip úlgergen elordamyz – Nur-Sultan qala­syn týrızm ortalyǵyna aınaldyrýdyń mańyzdylyǵy jıi sóz bolady.

 

Jahandyq sammıttiń bereri mol

Kúni keshe bas qalada týrızmdi damytý jóninde arnaıy keńes ótti. Qala ákimi Altaı Kólginov atalǵan saladaǵy jumysty jandandyrý qajettigin tilge tıek etti. «Prezıdent «Ulytaý – 2019» halyqaralyq týrıstik forýmynda elimizge jylyna 9 mıllıon týrıst keletin memlekettik baǵdarlamany júzege asyrýdy tapsyrdy. Qasym-Jomart Kemeluly Týrızm ýnıversıtetinde bilikti mamandardy daıyndaý qajettigin atap ótti. Biz qazir Týrızm ýnıversıtetin ashý máselesin qarastyrýdamyz. Sonda biz ishki naryqty kásibı kadrlarmen qamtamasyz ete alamyz», – dedi Altaı Kólginov. Qala basshysynyń aıtýynsha, shaharǵa keletin týrıster qatary artqan saıyn ótetin is-sharalardyń sanyn da kóbeıtý kerek. Sondaı-aq, týrızm salasyn ilgeriletýdi belgili bir maýsymda ǵana emes, jyl boıy júzege asyrýdyń mańyzdy ekenin alǵa tartty. Elordada halyqaralyq avıareısterdiń sanyn arttyrý, iri halyqaralyq festıvalder men jarystar ótkizýdi josparlaý, qalany týrıster úshin tartymdy jáne jaıly etý qajettigi de osy jıynda sóz boldy. Álbette, bul máseleniń bári jyl saıyn aıtylatyn jattandy taqyryptar sekildi kóriner.

Biraq bıyl bas qalanyń aıy ońynan týýy tıis. Óıtkeni alda mańyzdy shara tur. Qazan aıynda Nur-Sultanda qalalyq týrızm boıynsha 8-jahandyq sammıt ótedi. Kezekti sammıttiń negizgi taqyryby – «Aqyldy qalalar, aqyldy baǵyttar». Bul sammıttiń Nur-Sultan qalasyna berer múmkindigi zor bolmaq. Aıtýly halyq­aralyq shara arqyly elordany Ortalyq Azııanyń jańa týrızm ortalyǵy retinde tanystyrýǵa, qalany damytýdaǵy jańa baǵyttardy kórsetýge, iri halyqaralyq qaýymdastyqtar jáne kompanııalarmen yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa jol ashylady. Osylaısha, sammıtti ótkizý arqyly halyqaralyq iskerlik jáne oqıǵaly is-sharalardy kóbirek uıymdastyryp, týrıster aǵynyn arttyrýǵa múmkindik týǵaly otyr. Osynyń nátıjesinde qonaq úılerge, dámhanalar men meıramhanalarǵa kelýshilerdiń sany kóbeıgeli tur. Aıta keteıik, elimizdiń bas qalasy alǵash boı kótergende munda bar-joǵy 3 qana qonaq úı bolǵan edi. Búgingi kúni olardyń sany 231-ge jetken. Olardyń jeteýi – 5 juldyzdy, 43-i – 4 juldyzdy, 53-i – 3 juldyzdy qonaqúıler.

Aıta keteıik, buǵan deıin jahandyq sammıt Seýl, Kýala-Lýmpýr, Barselona, Máskeý, Stambul syndy álemge áıgili mańyzdy shaharlarda ótken. Al mundaı qalalardan keıin sammıt estafetasyn qabyldaý – Nur-Sultan úshin mańyzdy bas­paldaq. Degenmen, IýNESKO-nyń «Álem qalasy» syılyǵyna ıe bas qalanyń halyq­aralyq mańyzdy sharalardy uıymdastyrýdaǵy tájirıbesi mol. Sonyń nátıjesinde Nur-Sultan Ortalyq Azııanyń iskerlik ári oqıǵaly habyna aınaldy.

 

Iskerlik týrızm ortalyǵy

Óziniń qaıtalanbas sáýleti men zamanaýı ınfraqurylymy bar nysandarymen aıryqshalanatyn elorda – búgingi tańda álemniń eń jas jáne qarqyndy damyp kele jatqan astanalarynyń biri de biregeıi. Álem astanalarynyń ishindegi ǵaryshtyq zamanaýı keskin-kelbeti bar shaharlardyń biri – Nur-Sultanǵa alǵash taban tiregender qalanyń ereksheligin birden ańǵarady. Elordaǵa kelgen sheteldik týrısterdiń basym bóligi bul shahardy Ortalyq Azııada fýtýrýstıkalyq ǵylymı-fantastıkalyq fılm túsirý alańyna balaıdy.

Onyń ústine, Nur-Sultan qalasy 2016 jyldan beri Halyqaralyq kongrester men konferenııalar qaýymdastyǵynyń elimizdegi jalǵyz múshesi. Bul uıymǵa múshe bolý Astananyń eń iri sharalardy ótkizý úshin túrli baıqaýlarǵa qatysýyna múmkindik beredi. Sońǵy ýaqyttarda bas qalada ótken halyqaralyq sharalar Nur-Sultannyń álem aldyndaǵy bedelin bıiktetýge úles qosqany aıtpasa da belgili. Ásirese, 2017 jyly ótken EKSPO halyq­aralyq kórmesi Qazaqstannyń bas qalasyn jer júzine keńinen tanystyryp, elordaǵa kelýge nıetti týrıster qataryn arttyrdy. EKSPO-2017-niń týrızm salasyn damytýǵa barynsha yqpal etetin mol mura qaldyrǵany da daýsyz. EKSPO-2017 kórmesiniń biregeı nysany – «Nur Álem» mýzeı-pavılony. Sarapshylar Parıjdegi Eıfel munarasy, Londondaǵy Hrýstal saraıy sııaqty «Nur Álem» ǵımaraty EKSPO muralarynyń álemdik úlgileriniń qatarynan oryn alady degen pikirdi alǵa tartýda.

Jasyratyny joq, bas qalanyń iskerlik týrızmdi damytýǵa qajetti áleýeti zor. Sondyqtan, elimiz Nur-Sultan qalasyn iskerlik týrızm ortalyǵyna aınaldyrýǵa basa mán berýde. Ótken jyly shaharda iri iskerlik sharalardyń sanyn arttyrýdy maqsat etetin jańa baǵdarlama tanystyrylǵan bolatyn. Bul baǵdarlama áleýetti iskerlik kezdesýlerdi uıymdastyrýǵa baǵyttalǵan. Sol arqyly Nur-Sultan qalasyn óńirlik oqıǵalar ótip jatatyn habqa aınaldyrmaq.

Al odan bir jyl buryn Úkimet bas qalada týrızmdi damytýdyń 2020 jylǵa deıingi jol kartasynyń jobasyn bekitken edi. Osy josparda Nur-Sultanda medıınalyq týrızmdi damytý qajettiligi qarastyrylǵan. Sebebi Qazaqstan 2016 jyly medıınalyq týrızm boıynsha TMD elderi arasynda Reseı men Ýkraınadan keıin úzdik úshtiktiń qatarynan kórindi. Onyń ústine, bas shaharda zamanaýı medıınalyq ortalyqtar kóbeıip qana qoımaı, kardıo, onko jáne neırohırýrgııalyq kómek kórsetý isi qarqyndy damyp keledi. Onyń ústine, taıaýda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev bas qalanyń medıınalyq týrızm ortalyǵy bolýyna barlyq múmkindigi baryn, ózge óńirlerden kelip, elordada em qabyldaıtyndardyń qatary da molaıyp kele jatqanyn aıryqsha atap, bas qalada medıınanyń sapasyn arttyryp, onyń qoljetimdi bolýyn qamtamasyz etý jóninde qala ákimine tapsyrma berdi.

 

Mańyzdy mindetter bar

Týrıstik uıymdardyń deregi boıynsha, elordaǵa kelgen sheteldik týrıster shaharda nebary 1 kún ǵana aıaldaıdy eken. Óıtkeni qalada týrıstik oryndar anaý aıtqandaı kóp emes. Shahardaǵy mańyzdy nysandardy bir kúnde aralap taýysý túk te qıyn emes. Nur-Sultan qalasynyń ınvestıııalar jáne kásipkerlikti damytý basqarmasynyń málimetinshe, qazirgi tańda týrısterdiń qalada aıaldaý ýaqytyn 3 kúnge uzartýdyń tásilderi qarastyrylyp jatqanǵa uqsaıdy. Ázirshe bas qalanyń basshylyǵy bul máselege qatysty qandaı ádis oılap tabary aıtylǵan joq. Desek te, ákimdik taıaýda qalanyń týrıstik áleýetin arttyrýǵa jol ashatyn taǵy bir qujatty bekitti. Nur-Sultan qalasyn ákimshilik-basqarý ortalyǵy ǵana emes, týrıster úshin de tarıhı-mádenı qundylyqtarǵa toly aımaqqa aınaldyrý maqsatynda shahar basshysy men Mádenıet jáne sport mınıstrligi «Bozoq» memlekettik tarıhı-mádenı mýzeı-qoryǵyn damytýǵa arnalǵan Memorandýmǵa qol qoıdy. «Bozoq» memlekettik tarıhı-mádenı mýzeı-qoryǵyn ınfraqurylymdyq turǵydan damytý qajettigin eskergen ákimdik aldaǵy ýaqytta mańyzdy jumystardy júzege asyrmaq. Atap aıtqanda, 2020 jyly «Bozoq» memlekettik tarıhı-mádenı mýzeı-qoryǵy aýmaǵynda ornalasatyn nysandar, onyń ishinde sapar ortalyǵy men arheologııalyq parktiń jobalyq-smetalyq qujattamasyn ázirleý jospary jasalatyn bolady. Nysanǵa ınjenerlik jelilerin tartý, Úrker shaǵyn aýdanynan Bozoq qoryǵyna deıin baratyn joldy jóndeý qolǵa alynady.

Taǵy bir jańalyq – Ortalyq Azııada balamasy joq týrızm salasynyń mamandaryn daıarlaıtyn joǵary oqý orny aldaǵy ýaqytta paıdalanýǵa beriledi. Osy kúnge deıin Nur-Sultan qalasynyń kommýnaldyq menshigindegi Týrızm kolledji respýblıkalyq mártebege ıe bolyp, Týrızm jáne meımandostyq ýnıversıtetimen birigip, mamandar daıarlaıdy.

Búginde elordada ekskýrsııa júrgizetin gıdterdiń reestri jasalǵan. Týrızm qaýymdastyǵynda tirkelgen gıdter arnaıy kýálik alyp, barlyq týrıstik nysandarǵa aqysyz kire alady. Jergilikti gıdter qala qonaqtaryna ekskýrsııanyń birneshe túrin usynýǵa ázir. Qazirgi ýaqytta týrısterdiń kóbi ekskýrsııalyq avtobýstardyń qyzmetine jıi júginedi. Qos qabatty ekskýrsııalyq avtobýstar elordalyq qonaqtar men jergilikti turǵyndarǵa qalanyń kórikti jerlerin aralaýǵa múmkindik beredi. Baǵyt 6 aıaldamadan turady. Aıta keteıik, ótken jyly qos qabatty avtobýspen 200 myńǵa tarta týrıst Nur-Sultan qalasyn aralaǵan. Taǵy bir aıta ketetin jaıt, aldaǵy ýaqytta elordanyń tarıhy bastaý alatyn eski qalada da ekskýrsııalyq marshrýttar iske qosylýy múmkin. Al 2019 jyldyń sońyna deıin elimizge keletin týrıster sanyn 1 mıllıonǵa jetkizý – qalanyń qazirgi basty jospary.

Ásel ÁNÝARBEK

 

Sońǵy jańalyqtar