22 Tamyz 2019, 11:22 1228 0 Bilgenge marjan "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Qýǵyndalǵan rektor. Aǵartýshy Bilál Súleıulynyń úsh sýreti týraly syr

 2016 jyly «Ádebıet» portalyna jazýshy Janat Aqmadıdiń Bilál Súleev týraly maqalasy shyqqan eken. Jaqsy maqala bolǵanymen, berilgen sýrettegi tulǵa – Bilál emes edi. Sýrettegi kisi – Alash oqyǵany Qoshke Kemeńgeruly. Qatelesti deıik desek, ǵalamtor betterinde Bilál Súleev bolyp júrgen osy – Q. Kemeńgerdiń sýreti eken. Sóıtsek, búgingi qazaq B. Súleıulynyń sýretin de bilmeıtin bolyp shyqty. Aqyrynda, bul tulǵany halyqqa tolyq tanytý úshin arhıvke kirdik.

Taǵdyr tasasynda qalǵan tulǵalar óte kóp. Arhıvke kirip, qujat qaraǵan saıyn túrli taǵdyrly qujatpen tanysamyz. Qaımana qazaqtyń ıgiligi úshin qıyn-qystaý zamanda jan-terin syǵyp júrip qyzmet etken Bilál Súleıuly týraly qujattar qyzyqtyrdy.

1893 jyly Baıanjúrek taýynyń baýraıynda dúnıege kelgen bala Bilál sábı kezi­nen-aq zerek te, alǵyr bolyp ósipti. Bal­dyrǵan ákesinen tálim alyp, sanaýdy erte úırenedi. Qapal ýezine esimi jyǵa tanys, jurt jaqsysy Esenqul Mamanuly Baıantaýǵa el aralap kelgende, Súleıdiń úıine qonaq bolyp túsken eken. Sol kezde zerek bala óziniń alǵyr qasıetterimen myrzanyń kózine túsedi. Dúnıeniń syryn bilýge yntyq balaǵa qu­mart­qan Esenqul qajy Súleıdiń ulyn oqytýǵa nıet bildiripti. Mine, sodan keıin bala Biláldiń dana Bilálge aınalǵan juldyzdy sáti týady. Qaraǵash qalasyndaǵy «Mamanııa» mektebine oqýǵa qabyldanyp, áýeli áptıek, saýat ashý kýrstaryn ıgerip, sonsoń eseptaný, arıfmetıka, jaǵyrapııa, ádebıet pen til erejeleri, fıkh ilimin taýysady.

1911 jyly «Mamanııa» mektebiniń segiz synyptyq oqý júıesin tolyq támamdaǵan úzdik shákirtin Esenqul qajy Ýfadaǵy  «Ǵalııa» medresesine oqýǵa jiberedi. «Ǵalııa­nyń» ǵaqlııalyq danalyǵyn sińirgen Bilál taǵy da oqýǵa  yntyǵyp, Orynbordaǵy muǵa­limder semınarııasynda izdenisin jalǵas­tyrǵan. Aqıqatynda, Bilál Súleıuly – kúlli qazaqqa aty shyqqan ataqty baı, dáýletimen eliniń múddesine qyzmet etken aqsúıek Esenqul Mamanuly salǵan ınvestıııanyń qaıtarymy, jemisi. Sol ótken zamannyń aýqattylary kedeı-kepshiktiń balalaryn oqytyp, azamat qyldy. Eline qyzmet eter elshil, ultshyl adamdar qataryn arttyrdy. Eliniń eleýli uly bolǵan Biláldiń ıgi isteri kóp eken. Alaıda, arys azamattyń ótken 2018 jyly 125  jyldyq mereıtoıy eskerýsiz qalǵan. Tipti, sol aǵartýshy, aqyn, dramatýrg Bilál Súleıulyn sanaýly zertteýshi ǵana bolmasa, kóp adam bile bermeıdi.

1925 jyl

I jahan soǵysy bastalyp, dúnıeniń as­tań-kesteńi shyqqanda, semınarııany úzdik bitirgen Bilál kúnshyǵys maıdanyna attandy. Mınskdegi Álıhan Bókeıhan jetekshilik etken buratana halyqtar bóliminde bolyp, oq pen ottyń arasynda júrdi. Qara jumysqa alynǵan qazaqtarǵa myńbasy bolǵan Bilál árbir sarbazdyń densaýlyǵyna, amandyǵyna jaýapty edi.

Maıdannan soń týǵan jerine oralyp, pedagogıkalyq-aǵartýshylyq qyzmetpen aınalysa bastaıdy. 1916 – 1918 jyldary Qapal­daǵy tatar mektebiniń meńgerýshisi qyzmetinde bolady. Osy qyzmetinde júrip, tatar qyzy Fatıma Ǵabıtovamen tanysyp, shańyraq kóteredi. 1918 – 1927 jyldar ara­lyǵynda halyqty jappaı saýattandyrý isimen aınalysyp, Jetisý oblysyndaǵy qazaq aýyldary úshin eki jyldyq bastaýysh, aýdan ortalyqtary úshin jeti jyldyq ortalaý mektep, oblys ortalyǵy úshin toǵyz jyldyq mektepter ashý isine sebepker bolǵan. B. Súleevtiń bastamasymen ashylǵan bul mektepterdiń túlekteri oqýyn támam­daǵan soń, sovettik respýblıkalardyń joǵa­ry oqý oryndarynda tegin oqýlaryna múm­kindik alypty.

Sovet úkimeti ornaǵan tusta alashshyl Bilál Súleıuly oqý-aǵartý salasynda qaı­rat­k­erlik, uıymdastyrýshylyq qyrymen erekshelenedi. 1927 – 1929 jyldary Aqtóbe oblysynyń bilim bólimin basqaryp júr­geninde Orynborǵa qonys aýdarady. Orta­lyq bıliktiń sheshimimen Bilál Orynbordan Oralǵa, Oraldan Tashkentke, Tashkentten Semeıge kóshedi. Biláldiń aınalasy úsh jylda jeti-segiz ret kóshýi –  qazaq balalaryn oqytýǵa qolaıly arnaıy oqý uıymdaryn daıarlaý eken. Máskeýde aıdaýda júrgen Á. Bókeıhannyń tikeleı tapsyrmasymen aǵartý komıssarıatyna qarasty qazaqtyń oqý oryndaryn qazaq dalasyna kóshirý isine jumyldyrylypty. Bul kezde Oryn­bordaǵy KINO (Kazahskıı ınstıtýt Narodnogo obrazovanıe) Volga ólkesine, Tashkent­tegi KazPI Ózbekstanǵa berilýine baılanysty Alash oqyǵandarynyń aralasýymen oqý oryn­darynyń pedagogıkalyq quramy Almaty men Semeı, Oralǵa kóshirilgen. Máselen, qaı­ratkerdiń jary Fatıma Ǵabıtova kún­deligine «...Aǵartý komıssarıatynyń joǵary oqý oryndaryn uıymdastyrýda tájirıbesi bar, beldi qyzmetkerleriniń biri Bilál bolǵandyqtan Orynbordaǵy muǵalimder ınstıtýtyn Oralǵa, Tashkenttegi muǵalimder ınstıtýtyn Almaty men Semeıge ornalastyrý Bilálǵa tapsyrylǵan bolatyn. Son­dyqtan biz aldymen Orynbordaǵy muǵa­lim­der ınstıtýtyn Oralǵa alyp baryp orna­las­tyr­dyq ta, Biláldiń ózi rektor bolyp belgilengen Tashkenttegi muǵalimder ınstıtýtyn Semeıge avgýsta kóshirip ákelgenbiz» dep jazypty.  Bul esteliktegi derekter arhıv málimetterimen sáıkes keledi. Asylynda,  Bilál Súleıuly Semeıde ashylǵan qazaq pedagogıkalyq ınstıtý­ty­nyń alǵashqy rektory ári uıymdastyrýshysy edi, biraq búgingi tańda sol Semeıdegi oqý orynynda aǵartý­shynyń esimi de, ónegesi de umy­tyl­ǵan. Ókinishti! Bilál 1930 jyldyń tamyzynan qyrkúıegine deıin rektor qyzmetin atqardy. Oqý ornynyń korpýstaryn ja­saq­tady. Muǵalimderdiń kadrlyq quramyn bekitti. Jańa ashylǵan joǵary mektepke stýdentti qabyldap, endi oqý jylyn bastaǵan sátinde «Alash isi» boıynsha tergeýge alynyp, sottalyp ketti. Jazyqsyz qamaýǵa alynǵan qaıratker óziniń aq eke­nin dáleldep, 1932 jyldyń 5 qyr­kúıe­ginde bosap, Sibirden Máskeýge keledi. 1932 – 1934 jyldary Máskeýdegi oqý-aǵartý basqar­ma­synda qyzmet etip, Qaraqalpaqstan AKSR – ne basshylyq qyzmetke taǵaıyn­dalady.

1930 jyl

1934 – 1937 jyldary Qaraqalpaq­stannyń oqý isi boıynsha halyq komıssıary qyzmetin atqarǵan. 1937 jyldyń qara­sha­synda Núkiste qyzmette júrgen Bilál Qazaq AKSR – niń shaqyrýymen Almatydaǵy KazPI-ge oqytýshylyq qyzmetke keledi. Týǵan eline kelýdi jany qalamasa da, qaıratker saıası júıeniń qysymymen amalsyz Almatyǵa qonys aýdarady. Sóıtse, qyzyl bılik aǵartýshy Biláldi Ahmet Baıtursynulynyń ornyna qyzmetke sha­qyrǵan eken. Anyǵynda, bul ýaqytta Ahmet Baıtursynuly qamaýǵa alynyp, tergeýde jatqan edi. Amal ne, jeltoqsan aıynyń basynda KazPI -de professor bolyp júrgen jerinen  ekinshi ret qamaýǵa alynady.  Birtýar perzent 15 Jeltoqsanda atý jazasyna kesilgen eken. Atý jazasyna kesilgendegi bar aıyby – alashshyldyǵy, Alash qozǵalysynyń quramyndaǵy saıası úgit-nasıhaty jáne 1926 jyly Bakýdegi Túrki halyqtary lıngvısteriniń sıezine qatysýy eken.

Qolymyzǵa Bilál Súleıulynyń 1912, 1925, 1930 jyldary túsken úsh sýreti tústi. Bul sýretter buryn-sońdy jarııalanyp, ǵylymı aınalymǵa túspegen bolatyn. 1912 jylǵy sýret –  azamattyń Ýfadaǵy «Ǵalııa» medresesinde oqyǵan sáti, al 1925 jylǵy sýret –  Jetisý oblystyq bilim bóliminde qyz­mette júrgen shaǵy eken. Osy sýrettegi ekinshi adamnyń aty-jónin anyqtaı almadyq. Sońǵy sýret – 1930 jyly Semeıde túsirilipti. Semeı pedınstıtýtyna rektor bolyp taǵaıyndalǵan tusy bolsa kerek. Endigide oqyrman qaýym, zertteýshiler Biláldaı qaıratkerdiń sýretimen jiti tanysyp, onyń bet-álpetin aıyra alady dep senemiz. Biláldiń úsh sýreti halyqtyń kádesine jarasyn dep oqyrmanǵa usyndyq.

Bolashaqta taǵy basqa arhıvterden Alash tulǵasyna qatysty tyń derekter tabylaryna bek senimdimiz. Sovet zamanynda ja­zyq­syz japa shegip, qýǵyndalǵan rektordyń ádebı-ǵylymı shyǵarmashylyq murasy jınaqtalyp, jeke kitap retinde jaryqqa shyǵýy tıis. Ótkenin qasterlegen, tarıhı tulǵasyn ulyqtaǵan eldiń bolashaǵy jarqyn, tarıhy shynaıy bolatynyn esten shyǵarmaǵan abzal...

Eldos TOQTARBAIULY,

QR «Daryn» memlekettik jastar syılyǵynyń laýreaty

Fotolar avtordyń jeke murǵatynan

Sońǵy jańalyqtar