22 Tamyz, 11:10 522 0 Bilgenge marjan Ahmet ÓMIRZAQ

Etnoortalyq – tarıhı jadty jańǵyrtady

Ata-babasy kóshpeli ómir saltyn ustanyp, saıyn dalada erkin saıran salsa da, jahandaný dáýirindegi búgingi qazaq otyryqshy tirshilikke táýeldi. Sebebi, qalany bylaı qoıǵanda, aýyldarymyzdyń ózi zamanaýı ǵylym jetistikterin erkin tutynyp, órkenıetke ábden beıimdelgen.

Tarıhı jady myqty, óziniń etnıkalyq negiziniń qaıdan bastaý alatynyn biletin halyq zaman, qoǵam qalaı ózgerse de ata-baba saltyn, mádenıetin umytpaq emes. Tipti, babalar jolymen júrý múmkin bolmaı qalǵannyń ózinde arǵy dáýirdiń mádenı muralaryn zamanǵa saı jańartyp, jańǵyrtyp otyrady. Demek, keıingi kezde elimizdiń ár qıyrynda ashylyp jatqan etnoaýyldar men etno­or­talyqtar – qazaq halqynyń arǵy dáýirlerdegi mádenıetin umytpaı, ulttyq bolmysyn qalyptastyrǵan qundylyqtardy laıyqty dáripteı bilýdiń kórinisi. Osy turǵydan alǵanda, Qarasaı aýdanyna qa­ras­ty «Úshqońyr» aýylynyń jo­ǵa­ry­synda, taýdyń eteginde ornalasqan «Nomad» etnoortalyǵy da sondaı – qazaq halqynyń erte kezdegi ómir saltyn kóz aldyńyzǵa áke­le­tin kóshpeli eldiń qonysy deýge bolady.

Tamyz aıynyń 11-17-si aralyǵynda «Nomad» etnoortalyǵynda uly dalanyń mádenıeti men órkenıetin pash etip, babalarymyzdyń kóshpeli ómir saltynan  syr shertetin etnofestıval bolyp ótti. «Qazaqtyń dástúrli ulttyq kıimi men ulttyq taǵamy festıvaliniń» biz qatysqan sońǵy kúninde ejelgi ǵun, saq dáýirinen qazaqqa deıin jetken qarý-jaraqtar jáne ony soǵysta paıdalaný tásilderi kór­se­tildi. Sonymen birge erte kezdegi qazaq halqynyń ulttyq kıim­de­ri­niń birneshe úlgileri kelýshiler nazaryna usynylyp, birneshe ulttyq taǵamdar pisirilip, festıval qatysýshylary odan dám tatty.

«Nomad» etnoortalyǵy bıylǵy jyl­dyń jazynda ashylǵan. Onyń jetekshisi Jandos Nurbekov degen azamat. Almaty oblysynda dúnıege kelgenimen ár kezderde otbasymen Shyǵys Qazaq­standa, Mań­ǵys­taýda, Ońtústik Qazaq­stan oblysynda turǵan Jandosty na­ǵyz kóshpeliler ur­paǵy dese bolǵandaı. Bala kezinen kóptegen ta­rıhı kitaptardy oqyp, tarıhı ta­my­rynyń tym áride ekenine kózi jetken Jandos, joǵary oqý ornyn biti­rip, matematıka pániniń oqytýshysy ma­man­dyǵyn alyp shyqsa da, tarıhqa qy­zy­ǵýshylyǵy ony osy salaǵa ákelgen. Keıin jumysyna baılanysty keıbir jobalardy iske asyrý barysynda Tarıh jáne arheologııa ınstı­tý­tynyń qyzmet­keri, arheolog, rekonstrýkor Stanıslav Potapovpen tanys bolady. Ol kisimen áńgi­me­lese kele, ejelgi qarý-jaraqtardy, túrli turmystyq zat­tar­dy qalpyna keltirýge bel sheshe kirisedi.

Jandos Nurbekov - "Nomad" etnoortalyǵynyń jetekshisi

– Elbasymyzdyń «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» jáne «Uly dalanyń jeti qyry» atty baǵdarlamalyq maqa­la­la­rynda halqymyzdyń tarıhı jadyn jań­ǵyr­tý máseleleri jaıynda jaqsy aı­tylǵan. Bizdiń jumysymyz da sol baǵytta. Biz shetelden kelgen qonaqtarǵa ejelgi ba­balarymyzdyń qonysy qandaı bolǵa­nyn, olar qandaı baspanada ómir súrgenin, ol baspana, ıaǵnı, qazaqtyń kıiz úıi qalaı jabdyqtalǵanyn kórsetkimiz keledi. Sonymen birge ejelgi babalarymyz, bergi qazaq halqy qandaı kıim kıdi, ol neden jasaldy, jaýynger kóshpendi babalarymyz qandaı qarý-jaraq ustap, qalaı so­ǵysty, sondaı-aq qandaı taǵamdary boldy, osynyń bári etnoortalyqta jan-jaq­ty qamtylyp, jurttyń kóz aldynda turýy kerek. Sonda ǵana bizdiń tamyry tereń ult ekenimizdi ózge elden kelgen qonaqtar, qazaq halqynyń tarıhyna qyzyǵýshy jurt bilip, sezinetin bolady, – deıdi Jandos Nurbekov.

Etnoortalyqtaǵy kıiz úı murajaıyn jabdyqtaǵan Bulbul Kápqyzy eken. Kıiz úıge tóselgen kıiz, alashalardan bastap, aǵash tósek, kebeje, sandyq, kórpe-tó­sek­ter men ydys-aıaqtardyń bári qoldan jasalǵan. Al Qazaqstannyń barlyq óńirin sharlap, qazaqtyń ulttyq taǵamdarynyń reeptin jazyp alyp, jasalýyn ıgerip, ony osy jerde pisirip kórsetip, kelýshilerge dám tatqyzyp júrgen Áıgerim Mýsagajınova – qazaqtyń umyt bola bastaǵan 50-den asa taǵam túrin qalpyna keltirgen etnograf. 2015 jyldan Qazaqstan Ulttyq mýzeıi, «Halyq qazynasy» ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri. Qazaq taǵamdaryn ázirleýdiń qyr-syryn uzaq ýaqyttan beri zerttep júrgen ol bıyl ulttyq taǵamdar jaıynda arnaıy kitap jazǵan. Etnoortalyqta biz bolǵan kúni Áıgerimniń basshylyǵymen qazaqtyń «Jaýjúrek» jáne «Syrbaz qýyrdaq» deıtin taǵamdary daıyndalyp, onyń dámin tatqan jurt ulttyq asymyzdyń til úıir­gen dámine tańdaı qaqty.

 

Festıvalda týrıster men elimizdiń ár túkpirinen kelgen qonaqtardy qyzyq­tyr­ǵan qazaqtyń ulttyq kıimderi boldy. On­da jas balalar men qyzdardyń, uzaty­la­tyn boıjetken men úılenetin jigittiń, orta jastaǵy azamattar men áıelderdiń bir-birine uqsamaıtyn túrli pishinde tigil­gen kıimderi kelýshiler nazaryna usy­ny­lyp, olardyń attary atalyp, tigilýi men materıaldary týraly jan-jaqty túsinik berildi.

Al sonaý ǵundardan qazaq handyǵyna deıingi aralyqta el qorǵaýshy erler usta­ǵan qaıqy qylysh, túzý jasalǵan qyndy qysqa semser (aqınaq), sadaq pen qoram­saq­taǵy jebe, naıza, aıbalta sekildi qarý-jaraqtardyń jasalýy jaıynda túsinik berip, ony jaýyngerlerdiń qarsy­la­syna qalaı silteıtinin kórsetken Sta­nı­slav Potapov pen shákirtteriniń kór­se­tilimi festıval qatysýshylaryna óte qy­zyqty boldy.

Ashylǵanyna eki aıdan sál asqan «No­mad» etnoortalyǵyna kelýshiler kóp eken. Jan­dos Nurbekovtiń aıtýynsha, az ýaqyt­tyń ishinde munda túrli elderden týrıster kelip, halqymyzdyń óneri men mádenı qundylyqtaryn tamashalaǵan. Mysaly, 11-17 tamyz aralyǵynda: dúısenbide japondar, ıtalıandar, portýgaldar, Kýveıt arabtary, seısenbide aǵylshyndar, polıaktar, sársenbide BAE arabtary, Beısenbi-juma kúnderi qytaılar, kanadalyqtar, fınder, jalpy bir aptada 15-ke jýyq eldiń adamdary etnoortalyqta bolyp, qazaq halqynyń mádenıetimen tanysqan. Sol sııaqty Ortalyq Azııa elderinen de kelýshiler kóp eken.

Árıne, as máziri, kıim-keshek, qarý-ja­raq túrleri kórýge jaqsy. Degenmen ult­tyq mýzyka óneriniń qudireti bólek desek, «Nomad» etnoortalyǵynda «Turan», «Ar­qaıym» etnotoptarynyń solısteriniń óner kórsetýi, sondaı-aq qazaqstandyq túr­­li etnostar ókilderiniń ansam­bl­de­riniń án salyp, bı bıleýi de ortalyqqa kelýshilerge merekelik kóńil-kúı syılaıdy.

Solaısha, bir apta boıy:

«Qazaqtyń keń dastarhany.

«Qazaqı stıl» tarıhı kezeńnen bú­gingi sándi kıimge deıingi aralyqta»;

«As adamnyń arqaýy.

Dástúrli kıim: tarıh jáne qazirgi zaman»;

«Aq taǵam.

Kıimderge sándi keste jáne oıý-órnek salý óneri»;

«Qazaqtyń tańsyq asy.

Qazaq kıimderiniń brendi»;

«Qazaqtyń túzdik asy.

Qazaqtyń áshekeıler álemi»;

«Qazaq asynyń sımvoldyq máni.

Kıimniń naqyshy jáne onyń sımvo­lı­kalyq máni»;

«Qazaqy dám.

«Quraqtan quralǵan qut» etno­kór­se­tilimi» taqyrybynda ár kúni eki ta­qy­rypta ótkizilgen bir aptalyq festıval qazaq mádenıetimen tanysqysy kelgen qaýymǵa mol málimetter berip, qazaq ultynyń rýhanı myqtylyǵyn tanytqan sharaǵa aınaldy. Endi etnoortalyq 15-21 qyrkúıek aralyǵynda «Dástúrli qolóner aptalyǵy» festıvalin ótkermek.

Mýzeı, qonaqúı, ashana t.b. maqsattarǵa arnalǵan 17 kıiz úıden turatyn «Nomad» etnoortalyǵy qys kezinde de jumystaryn toqtatpaq emes. Solaısha, jyl boıy uly dalanyń ıesi – qazaq halqynyń mádenıeti men ónerin, turmys saltyn álemge tanystyryp, ıgilikti isterin jalǵastyra bermek.

Ahmet ÓMIRZAQ

«Túrkistan»

 

Sońǵy jańalyqtar