22 Tamyz, 10:40 471 0 Ekologııa "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Sekseýil

Sekseýil —  túrki sózi, qazaqsha «attyń quıryǵy» degen maǵyna beredi. Shyndyǵynda da, japyraǵy túsip, butaqtary tómen ıilgen tusta sekseýil at quıryǵynan aınymaı qalady. Grekter ony «holoksılon», ıaǵnı «tuzdy aǵash» dep ataıdy.

Ǵylymǵa da sekseýil osy «Nalohýlon» ataýymen engen, «alabutalar tuqymdasyna jatatyn, asa bıik bolmaıtyn kópjyldyq ósimdik, dińi budyrly, qarama-qarsy ornalasqan japyraqtary usaq, qabyrshaq tárizdi, gúli de usaq, qos jynysty, órkeni men tuqymy arqyly ósip, kóbeıedi, 30-60 jyldaı ómir súredi, jemisi — dánek»  dep jazypty ulttyq enıklopedııa men tanymdyq ádebıetterde. Azııanyń shóli men shóleıt dalasynda sekseýildiń 10 túri ósedi, sonyń qazaq jerinde qara sekseýil, zaısan sekseýili, aq sekseýil delinetin úsheýi ǵana bar. Qara sekseýildiń tamyry 12 metrge deıin ketedi, bıiktigi keıde 10 metrge jetedi, dińiniń dıametri 50-70 sm bolady. Sáýir-maýsym aılarynda gúldep, qyrkúı­ekte jemis beredi. Ol negizinen Ústirtte ósedi.

Ústirt — mıllıondaǵan jyldar burynǵy Sarmat teńiziniń tabanynan 300-350 metr bıiktiktegi, aýmaǵy 200 myń sharshy kılometrden asatyn, Kaspıı men Aral arasyndaǵy alyp aral ispetti aımaq, jumyr jerdiń betindegi eń az zerttelgen, biraq ataýy tórtkúl dúnıege tanymal óńir. Sebebi, bizdiń arǵy dáýirdegi ata-babalarymyzdyń qolymen jasalǵan mundaǵy ań aýlaıtyn arandar Heops pıramıdasy men Uly Qytaı qorǵany, Kosta-Rıkanyń tas sharlary men Pasha aralyndaǵy alyp balbaldar sekildi adam balasyn tań qaldyratyn qupııalar qataryna jatady eken. Al onyń ásem shatqaldaryn álemniń esh jerinen de ushyrata almaısyz.

Ústirt —  bizdiń ata-babalarymyzdyń ejelgi qonysy. Qystyń úsh aıynda ǵana tóńirektegi tórt oıda - Mańǵystaý men Besqalanyń oıynda, Jyly oı men Maýyt oıda - Oımaýytta bolatyn olardyń qalǵan ýaqyty Ústirt ústinde ótken. Bul ólkedegi eldiń baıy men bıleri, palýany men batyrlary, ánshisi men aqyndary, jyraýy men jyrshylarynyń, ǵulamalary men kúıshileriniń de, tipti qorqaǵy men meshkeıiniń de aty osy Ústirtte shyqqan. Sondyqtan Ústirt qyr qazaǵy úshin kıeli meken, qasterli jer.

Ústirt talaı qandasymyzdyń armanyna aınalǵan ardaqty ataý. Óıtkeni, bul jerdi meken etken azǵantaı el keshegi otyzynshy jyldyń zobalańynda arysy Aýǵan men Iranǵa, berisi Túrikmenstan men Qaraqalpaqstanǵa qonys aýdarǵan. Talaı bozdaq kindik qany tamǵan topyraqqa tabanyn tıgizip, Ústirttiń saýmal aýasymen kókirek kere bir dem alýdy kókseýmen júrip, týǵan jerden jyraqta kóz jumǵan.

Ústirttegi sekseýil ormandary túleı dep atalady. Qara túleı, Baltaketkenniń túleıi, Esenqazaqtyń túleıi... Biletinderdiń aıtýyna qaraǵanda, tarıhqa «Qyrymnyń qyryq batyry» degen atpen engen keshegi Noǵaıly eliniń erleri kezinde sol túleılerdi meken etipti. Uly dalanyń uldary ol zamanda «Men batystyń balasymyn, mynaý Jetisýdyń jigiti, anaý Arqanyń azamaty» dep alalap aıyrmapty, tipti Mańǵystaýdyń Oıy men Qyrynyń enshisi de bólinbepti. «Oıdaǵy halqymnyń tabanyna kirgen shóńge meniń mańdaıyma qadalsyn», — dep qyrdaǵylar beldeýden atyn, belinen qylyshyn sheshpepti. «Qyrymnyń eli qyzymnyń ulynan artyq» dep oıdaǵylar jatpaı-turmaı olardyń amandyǵyn tilepti.  «Qyrymnyń qyryq batyry» sózi sodan shyǵypty. Áıtpese, olardyń Qara teńiz jaǵalaýyndaǵy Qyrymǵa úsh qaınasa da sorpasy qosylmaıtyny ańǵarylyp-aq tur.

Sekseýil shólge eń tózimdi ósimdik, ǵalymdar ony kóleńkesin túsirmeıtin aǵash dep ataıdy. Bir ǵajaby, sol dalanyń tól perzenti Tólegen Aıbergenov óleńinde «Men seniń aq tósińe shańqaı túste, kóleńkem túspesin dep tik turamyn», — degen joldar bar... Ózgege masyl bolmaı, ózine ǵana senýdi shól dalanyń basty zańy sanaıtyn ol óńirdiń eli de bireýlerdi «kókelep», kisi kóleńkesinde kún keshkendi unatpaıdy. Qıyndyq kórse qudireti kúshti Qudaıyna jalbarynyp, arýaqty atalaryna syıynady, qazaǵynan qaıyr dámetse de, bótennen kómek kútpeıdi, halqyna sengenmen, bógdege úmit artpaıdy, jurtyna súıengenmen, óz kúshimen ómir súredi.

Sekseýilden baǵaly otyn daıyndalady, onyń dińin kesý de, baltamen jarý da qıyn, biraq birimen birin ursań byt-shyty shyǵyp, tez synady. Sekseýildiń shoǵyna jylynyp, qyzýyn boıyna sińirgen qazaq ta syrtqy jaýǵa berilmeıdi, ony tek bir-birine aıdap salyp qana jeńesiń. Olar ózgeniń ósegine erip, ózdi-ózimen qyrqysyp, kuryp kete jazdap baryp durysy men burysyn paıymdap, «qazaqtyń qazaqtan basqa jaýy joq» dep bastaryn shaıqap, búldirgenin bútindep, burynǵy tirshilik kúıbeńine kóshedi.

Sekseýildiń kúlinde kalıı karbonaty bar, ertede ony sabyn qaınatýǵa paıdalanǵan. Qazaq sekseýil kúlin temeki japyraǵyna qosyp, qarabuıra  nasybaı shyǵarady da, shaqshasyn etiginiń ókshesine bir uryp, aınalasyndaǵy ushy-qıyry joq keńistikke kóz tastap, onyń jalǵyz ǵana ıesi ózi ekenine masattanady, osynaý ulan-ǵaıyr baıtaq dalany urpaǵyna muraǵa qaldyrǵan babalaryna rıza bolady. Aldyna barǵanda atasynyń da qunyn keshetin sol qazaqtyń bir atym nasybaıdan kóńili qalady.

Sekseýil ábden qýraǵanda topyraqqa óte kóp mólsherde tuz bólinedi. Sekseýildi óńirdiń sortań bolatyny, tóńiregine kóp ósimdik shyǵa bermeıtini sodan kórinedi. Shóldi aımaqtarda sekseýildi qum kósh­ki­nin toqtatýǵa paıdalanady, óıtkeni onyń tereńge boılaıtyn tamyr júıesi óte myqty. Tólegen aqyn aıtqandaı: «On kún soqqan daýyldan, sekseýilder búgilmes...». Al Esenǵalı Raýshanov: «Sekseýil degen aǵam bar, Ana Alǵıdyń ala shólinde, Butaǵyn jaıǵan ónip ol. Jón surar bolsań, jarańdar, Aǵamdy kór de, meni kór»,— deıdi. Shyndyǵynda da, tarıhı tamyry tereńge ketetin ústirt halqy da osal emes.

Táýelsizdigimizdiń on jyldyǵyna oraı Elbasy pármenimen jasaqtalyp, kezinde batys aımaqtardy aralaǵan, quramynda óner sańlaqtary men qyzmet kórsetýshi toby bar «Meniń Qazaqstanym» arnaıy  poıyzynyń músheleri sol elge tańdaı qaǵa tańqalyp, «ıilmeıtin emender» dep ataǵan... Keshegi ata-baba san ǵasyrlar boıyna synbaı ıilip, urpaǵyn saqtap qaldy. Búgin biz egemendigimizdi alyp, el men jerdiń ıesin qalyptastyrdyq.   Táýel­sizdiktiń tól perzenti, erteńgi urpaq eshkimniń aldynda endi ıilmese bolǵany.

Basshy ÁZIRHANOV,

saıasattaný  ǵylymdarynyń

kandıdaty,

Mańǵystaý oblysy, Beıneý kenti

«Túrkistan» №674

Sońǵy jańalyqtar