15 Tamyz, 15:15 338 0 Bilgenge marjan "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Túrki dúnıesine ortaq muralar jańartylmaq

Túrkistan qalasyndaǵy basty 18 tarıhı-mádenı mura nysandary jańartylmaq. Barlyq túrki ále­mine ortaq tarıhı eskertkishterimizdiń qurylystaryna jóndeý jumystary bastalyp ketti.

 Eń aldymen aldaǵy 3 jyl ishinde Qoja Ahmet Iasaýı kesenesiniń basty komponentteri – Úlken Aqsaraı, Qazandyq pen Qudyqhana bólmeleri sol dá­ý­ir­­degi  ulttyq ereksheligi saqta­la otyryp, tolyǵymen qaıta qalpyna keltiriledi.

Qoja Ahmet Iasaýı qabirhanasy eki qabat kúmbezben kómkerilgen. Qabirhana tóbesin ja­ýyp tur­ǵan ganchtan jasalǵan ór­nekti áshekeı tómengi kúm­bezdi ja­syryp tur. Syrttaı Qabirhana tóbesine bıik baraban ústinde turǵan sándi 52 qatparly, dıametri 10 metrlik kúmbez ornatylǵan.

Úlken Aqsaraı – Qazandyqpen, Kishi Aqsaraımen dálizder ar­qyly jalǵasady. Dálizde ekin­shi qabatqa shyǵatyn baspaldaq bar. Aqsaraı keıinnen HV-HVI ǵasyrlarda Qazaqstan men Orta Azııa sáýlet ónerinde alǵash ret paıdalanǵan arkalardyń qıylysý konstrýkııasy retinde qoldanylǵan, sondyqtan bólme qurylysy óz zamanyndaǵy asa baǵaly sáýlet eskertkishi bolyp tabylady.

Qudyqhana – qazandyq pen dáliz arqyly baılanysty ǵımarattyń shyǵys jaǵyndaǵy, munaraǵa kóteriletin baspaldaǵy bar bul sharshy bólme ońtústiktegi shuǵyl oıyq esebinen sozylyńqylaý bolyp kórinedi. Qudyqhananyń aty osyndaǵy qu­dyqpen baılanysty. Qudyq qu­rylys kezinde sý alý úshin qazylǵan degen joramal bar. Qudyq aınaldyra, dóńgelete kirpishten qalanǵan. Dıametri – 80 sm. Atalǵan qudyqtan sý alyp, Taıqazandy toltyratyn bolǵan.

 

Sońǵy jańalyqtar