15 Tamyz, 14:31 357 0 Ádebıet "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Ǵylym men saıasatty sátti ushtastyrǵan – Múslim Bazarbaev

Uly tulǵa Shákárim Qudaıberdiulynyń shyǵarmashylyǵyn zert­tep, I.S.Týrgenevtiń týyndylaryn qazaq tilinde sóıletken ózi áde­bıet­tanýshy, memleket qaıratkeri, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor, aýdarmashy, KSR syrtqy ister mınıstri bolǵan Múslim Bazarbaevtyń esimi erekshe.

1927  jyly Qyzylorda oblysynda dúnıege kelgen M.Bazarbaev qazaq ádebıetinde shoqtyǵy bıik tulǵalardyń biri. 1948 jyly Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń fılologııa fakýltetin támamdap, Qazaq KSR ǵylym akademııasy janyndaǵy til jáne ádebıet ınstıtýtynyń aspırantýrasyna qabyl­da­nady. 1955 jyly kandıdattyq dıssertaııasyn qorǵaıdy. Al 1956 jyly Keńes­­ter Odaǵy Kommýnıstik Partııasy Ortalyq Komıteti janyndaǵy qoǵamdyq ǵylymdar akademııasyn támamdaıdy.

1961 jyly Múslim Bazarbaev Qazaq KSR ǵylym Akademııasynyń qoǵamdyq ǵy­­lymdar bóliminde qazaqtyń birtýar ja­­zýshysy Muhtar Áýezov haqynda anyq ári tujyrymdy oı aıtyp, málimdeme jasaýy ınstıtýtqa Muhtar Omarhanulynyń esimin berýge septigin tıgizgen edi. Atalǵan ınstıtýttyń tuńǵysh basshysy da Mú­s­li­m Bazarbaev boldy. Bazarbaev Muhtar Áýez­ov­­tiń shyǵarmashylyq jolyn ta­ny­týǵa kóp kúsh saldy. Máselen, 1967 jyly Áýe­zov atyndaǵy murajaı úıdiń ashylýyna da at salysyp, jazýshynyń on eki tom­dyq shy­ǵarmalarynyń kitap bolyp basylyp shyǵýyn da qolǵa aldy. Áýezovten ózge Shákárim Qudaıber­di­ulynyń shyǵar­ma­shy­lyǵyn alǵash bolyp zerttegen ǵa­lym­dardyń biri. Shákárimniń shyǵar­ma­laryn jınaqtarǵa biriktirip, Máskeýde Shákárim týraly dıssertaııa qorǵady.

Óz zamanynyń bilgiri bola bilgen, talantty uıymdastyrýshy, ǵalym Múslim Bazarbaıuly mádenıet pen ádebıettiń ári qaraı damýynyń jol-belesterin aldyn ala sezinip, túısine alǵan edi. 1970-1976 jyldary mádenıet mınıstri, al 1976-1981 jyldary syrtqy ister mınıstri laýazymyn atqara otyryp, dıplomatııa, akademııalyq ǵylym, ádebıettaný jáne ádebıet synynyń óresiniń ósip, órisiniń keńýine mol eńbek sińirdi. Syrtqy saıasatta bilikti maman bola otyryp óziniń shyǵarmashylyq pen ǵylymǵa qurylǵan jolyn tárk etpedi. Ǵalymnyń qalamynan jıyrmaǵa jýyq iri zertteýler men mono­grafııalyq eńbekter týyndady. Onyń ishinde «Jandy dástúrler», «Áde­bıet jáne dáýir», «Qazaq poezııasyndaǵy ult­tyq dástúrler men jańashyldyq», «Bizdiń ádebıettiń estetıkalyq baılyǵy», «Kó­rikti oıdan – kórkem sóz», «Zamana tý­dyr­ǵan ádebıet» t.b dep atap ótýge bolady. Ásirese Abaı men Jambyldyń shy­ǵar­mashylyǵyn zertteýde, qazaq ádebıetin so­naý lıro-epostyq jyrlar dáýirinen HH ǵasyrǵa deıin qarastyrýda ǵalym ózinshe tyń kózqarastar tanytty. «Qazaq poezııasyndaǵy ulttyq dástúrler men jańashyldyq» taqyrybynda 1971 jyly doktorlyq dıssertaııasyn qor­ǵady.

Ǵalymnyń aýdarmashylyq qyzmeti de bir tóbe.  Arıstofannyń shyǵarmalaryn, Týrgenevtiń hıkaıattaryn qazaq tilinde esh múdirmesten sóıletti. Uly Otan soǵysy tusyndaǵy Qazaqstan mádenıe­ti­niń damýyna orasan zor úles qosqan orys jáne ýkraın teatrlarynyń, «Mosfılm» men «Lenfılmniń» úlesin, son­daı-aq S.Eızenshteın, A.Pýdovkın, I.Pyr­­evtiń, K.Paýstovskııdiń, M.Sholo­hov­t­yń eńbek­te­rin tanyta bildi. 300-ge jýyq qazaq jáne orys tilderinde ǵylymı maqalalary jarııalanǵan.

Ómiriniń sońyna deıin ǵylym jolynda da, óziniń memlekettik qyzmetinde de óte abyroıly bola bilgen Múslim Bazarbaev kózi tirisinde ǵylymnyń ushpaǵyna shyǵa bilgen, el úshin aıanbaı eńbek te ete bilgen kórnekti tulǵa.

Oljas BERKINBAEV

 

Sońǵy jańalyqtar