15 Tamyz 2019, 12:28 1048 0 Bilgenge marjan "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Mustafa men Marııa Shoqaı

Jastaý kezimizde Reseıdiń tarıh páninen revolıýııalyq kóńil kúıdegi dvorıandardyń 1825 jyldyń jeltoqsan aıyndaǵy Sankt Peterbýrgtegi kóterilisi týraly oqyǵanymyz, ásirese Sibirge aıdalǵan erleriniń sońdarynan birsypyrasynyń áıelderi izdep barǵany, bar ortaq  qıynshylyqty birge kórgeni jadymyzdan kete qoıǵan joq. Mundaı taǵdyr keshegi 30 jyldarǵy zobalańdarda Qazaqstanda da boldy. Tipti jazaǵa tartylǵandardyń áıelderi úshin arnaıy «Aljır» sııaqty lagerler ashylǵany da belgili. Memlekettiń saıası júıesin basqarýshy óziniń halyqtyń ókili ekenin umytsa, mansap súıgishtikke salynyp, tek óz qamyn ǵana oılasa, qarapaıym adam balasy oılaı bermeıtin taǵdyrlar qaıtalanyp turady eken ǵoı.

Munyń barlyǵyn men búkil túrki halqynyń uly perzenti  Mus­ta­fa Shoqaıdyń jary Marııa Iakovlevna Gorınany arnaıy oıǵa alyp aıtyp otyrmyn. 1918 jylǵy 18 sáýirde ol keńes qaraqshylarynan qashyp júrgen bolashaq jarymen musylmansha nekeleskennen keıin-aq san salaly qıynshylyqtarǵa tap bolyp, 1941 jyldyń 27 jeltoq­sa­nyn­da resmı  súzekten qaıtty degenmen belgisiz jaǵdaıda dúnıeden ozǵan Mus­tafa Shoqaıdan  keıin de Marııa Shoqaı basyndaǵy ýaıym men qaıǵysy tutasyp ketti deýge bolady.

Osylaı bar ómirin ózi erekshe tereń tú­sine súıgen  Mustafasy qaıtys bol­ǵan­nan keıin jalǵyzdyqtyń búkil azabyn tartqan Marııa Iakovlevna Gorına kim edi? Nege bul kisi 1918 jyly-aq aldaǵyny kórip-bilip turyp osynshalyqty qıyn­shy­lyq­qa bas tikken bolatyn? Ómir­baıandyq  máli­met­­terimiz tym kedeı. Ja­qyn­da qolymyzǵa túsken  orys tilinde jazylǵan  «Ekinshi dúnıejúzilik soǵys­taǵy qazaqtar: sheteldik arhıv qujat­tary» atty kitapta «Gýrına (týǵandaǵy tegiÁ.B.) Marııa 1890 jylǵy 23 jel­toqsanda Vılnıýste dúnıege kelgen. Áke- sheshesi Iakov jáne Anastasııa Karınkınder. Odessa operasynyń ánshisi bolǵan». Tórt jasynan  on altyǵa deıin Odessada turǵan. Al Mustafamen tanys­qan­nan keıingi jıyrma úsh jyldyq ómirin ózi jazyp ketip edi. Osy týraly biz de aıtqymyz kelip otyr.

Marııa Shoqaı 1916 jylǵy 10 tamyzda Tash­kentte general Sahıb-Gıreı Enı­keev­tiń úıinde Peterbýrgten kelgen qonaq­tar­men birge bolǵan Mustafa Shoqaımen alǵash ret tanysqan bolatyn. Tipti jas qonaqqa arnap birneshe án de shyrqaǵan kórinedi. Ol kezde Peterbýrgte oqıtyn Mustafa S G. Enıkeevtiń balalarymen, Tashkent gımnazııasynda  oqyǵan kezdegi dostarymen birge qyzyqty kúnder ót­kiz­gen. Marııa Gorınanyń astanalyq modamen óte ádemi kıingen, tárbıeli, óte uqyp­ty jannyń  qasynda júrý  asa  qyzyqty kórinetin dep jazýy teginnen tegin emes edi. Ol kezde Mustafa Álıhan Bókeı­han­nyń usynysymen Memlekettik Dýma men Úkimettiń tyńdaýyna Dýmanyń janyn­daǵy Musylman frakııasynyń tóraǵasy  Q. M. Tevkelev jetekshilik etken qura­myn­­da frakııa múshesi Sh. Muha­me­dııarov jáne keıin qosylǵan depýtat A. F. Kerenskııler bar  delegaııanyń aýdarmashysy, hatshysy jáne maman zertteýshisi retinde  boldy. Delegaııa 1916 jylǵy patsha úkimetiniń  tyldaǵy jumysqa 19-43 jastaǵylardy alý týraly jarlyǵyna qarsy jergilikti halyqtyń kóterilisin qatigezdikpen basqany týraly arnaıy materıaldar jınaý maqsatymen kelgen edi. Komıssııanyń Túrkistandaǵy tekserý jumystaryna Tashkent ólkelik prokýratýra músheleri qyzý aralasady, munyń quramynda Marııa Gorınanyń kúıeýi de bar edi, al ózi   Tashkenttegi opera teatry­nyń ánshisi bolatyn. Mustafa Shoqaı komıssııamen birge birneshe ret bulardyń úıinde bolady.

Mustafa Shoqaı ózi qurýyna belsene aralasqan, basshysy da bolǵan Túrkistan avtonomııasyn Keńes  úkimeti qulatyp, Qo­qandy jermen jeksen etken soń bas saýǵalap, Ferǵana taýlaryn aralap, talaı taǵdyrdy bastan keshirip, Tashkentke oralady. Ózine qıyn qystaý kezeńde  súıenish bolatyn adam izdeıdi. Tańdaý 1916 jyldan tanıtyn, biraq arada ótken birer jylda kezdese qoımaǵan Marııa Iakovlevna Gorınaǵa túsedi. Mundaı qadamǵa barýǵa buryn tabıǵatyn tanyǵan jannyń keıingi otbasylyq jaǵdaıy, on jyl otas­qan, ózinen jıyrma jas úlken zańger kúıeýi­men ajyrasyp, endi Máskeýge ke­tý­diń qamymen júrgen kezi sebep bolǵan shyǵar. Birde kóktemniń shyǵýyna baılanysty Marııa Iakovlevna burynǵy úıine jazdyq kıim alý úshin keshkilik kelgende aldynan qasynda qorǵaýshysy bar, osy úıde birazdan beri ózin kútip júrgen Mustafa Shoqaı shyǵady. Bul úlken ǵı­ma­rattyń bir bóliginde Mustafa buryn­nan tanys úı ıesimen kelisip ýaqytsha turyp jatyr edi.  Jaı-japsardy bilip, taǵy da ýaqytsha basqa qonys taýyp berip Marııa Gorına endi ózi Mustafaǵa qamqorlyq jasaı bastaıdy. Osylaı 1918 jyldyń naýryzy eki arys­tyń taǵdyryn máńgilik tabystyrady.

Mustafanyń talap etýimen hrıstıan dinindegi Marııa musylmandyqty qabyl­dap, sáýirdiń  18-i kúni eki ózbek jigitiniń kýá­lik etýimen  eski Tashkent qalasynyń  ımamy nekesin qııady. Sol kúnnen bastap Marııa Iakovlevna ózine Shoqaı atyn qo­syp aldy. Endi Mustafanyń ómirin saq­tap qalý úshin Tashkentten  ketý kerek boldy. Qaladan tysqary jerge attap basýǵa  ruqsat joq. Mustafanyń basyna 1000 rýbl báıge jarııalanǵan. Izdestirý sharalary óte jiti júrip jatqan kez. Marııa Iakovlevna jaryn qaladan alyp shyǵý týraly oılaryn eshkimge aıtpaı, oǵan áskerı kıim kıgizip, aýyr jaralyǵa uqsatyp,  bet aýzyn tańyp, ony ońaı­lyq­pen adam tanymaıtyn etip jolǵa daıyndady. Óıtkeni ony tanyǵan kez kelgen resmı organnyń adamy «proletarıat dıktatýrasyn taratýshy» dep atyp tastaýy múmkin edi. Stanııaǵa kelip, poezǵa otyrady. Bul kezde jolaýshylardyń bıletteri men ruqsat qaǵazdaryn tekserip jatqan edi.  Muny kórip bular qatty abyrjýǵa túsedi. Bul mamyrdyń biri bolatyn. Mustafanyń aýzy men murnyn aýa jutý úshin ashyq qaldyryp, basyn jaq­sylap tańyp tastaǵan. Kún ystyq ári qorqynyshtan Mustafa zorǵa shydap jatady. Tıisti qujattar daıyn bolǵa­ny­men, bet júzin ashyp  tekserse, Mustafany tanyp qoıýy múmkin edi. Ol kezde qujattarǵa sýret japsyrylmaıtyn. Kezek osylarǵa kelgende tekserýshi artyna qarap bireýmen sóılesedi de,  jańylysyp, keler kýpege ótip ketedi. Osylaısha bular tekserýden qutylady,  poez da qozǵalady.

Mustafa jáne Marııa Shoqaı mingen poezd Aqtóbege jetkennen keıin toqtaı­dy. Orynbor baǵytyndaǵy temir jol soǵysqa baılanysty jabyq bolatyn. Sodan túrli kólikpen aldymen Oryn­bor­ǵa, sonan soń Samara arqyly Ýfaǵa, odan Ekaterınbýrgke jetedi. Al Chelıabınskide bolǵanda onda qalyptasqan jaǵdaıǵa baı­lanysty Mustafa Shoqaı men 1918 jylǵy 19 qarashada Ekaterınbýrgte taratylǵan Quryltaı májilisinen keıin qosylǵan ýkraındyqtardan osy jıynǵa saılanǵan Vadım Chaıkın ekeýi bólek, Kavkazǵa qaraı qashýǵa májbúr bolady. Al Marııa Shoqaı 1918 jyldyń 24 jeltoqsanynda Chelıabınskiden shyǵyp, «birese  qıynshylyqqa toly, birese zııaly alaqandarǵa tap bolyp» 1919 jyldyń 20  sáýirinde Bakýge jetedi. Sodan birneshe kúnnen keıin Tbılısıge baǵyt alyp, poezd mamyrdyń 1-inde stanııaǵa toq­taǵanda, qolynda bir shoq gúli bar  Mustafa Shoqaı kútip turǵan edi.  Osylaı qaıta tabysqannan keıin de bultty kún ydyrap, kún jarqyraı qoıǵan joq. Qyzyl armııa munda kelip, qalanyń byt-shytyn shyǵaryp, basshylaryn tutqyn­daı bastaǵanda, bular Batýmıge ketedi. Sol jerden túrik kemesine minip, Ystam­bulǵa barady. 1921 jyldan Franııada, Parıj qalasyna jetkennen soń jat jerdiń jańa qıynshylyǵy kútip turdy.  Shet el bolsa da Marııa Shoqaı óziniń kásibı mamandyǵy boıynsha óner salasymen de aınalysady. Ol óz estelikterinde Malchevskııdiń orys horyna  qatys­qa­nyn, Elhamra Olımpıa jáne Domınov teatrlarynyń quramynda án shyrqap  Italııa, Anglııa elderinde óner kór­set­kenin eske alady. Alaıda, kóp uzamaı Mustafamen ekeýiniń tabysy kún kóristerine jetpeı, aqshalary taýsylyp turmystary qıyndaıdy. Qaltalarynda kók tıyn qalmaı, moıyndaryna aljap­qyshtaryn ilip, jurtqa dám daıyndap, kúneltýdiń qamyna kirisedi. Marııa Sho­qaı mynadaı habarlandyrý  daıarlaıdy: «Madam Shoqaı úsh túrli taǵamnan tura­tyn túski as beredi. Baǵasy 5-frank. Ta­maq beretin ýaqyt 12-den 3-ke deıin. Tamaqqa kelgisi kelgen adamdardyń jazylyp qoıýyn ótinemin». Saǵat 3-terde  tamaq jeýge alǵashqy klıent keledi. Marııa Shoqaı oǵan búgin tamaqtyń taýsyl­ǵanyn aıtyp, erteńge aldyn ala aqshasyn tólep jazylýyn ótinedi. Ol tań qalady. Osy kezde Mustafa kelip qalyp, onymen túrikshe sóılese bastaıdy. Sóıtse ol buryn Reseıde Irannyń elshisi bolǵan eken, ol 10-frank berip ketedi. Osylaı bastalǵan shet eldegi taǵdyrdyń da budan bylaıǵy  20-jyldan astamynyń rahaty  mol boldy deı almaımyz. Mustafa Sho­qaı elim dep, túrki jurtym dep ómir súrse, solardyń bolashaǵy úshin baryn salyp kúresse, Marııa Iakovlevna jan jarym dep ómir súrdi, bárinen buryn jary­nyń jaıyn oılady. Eri kúlse qýandy, ýaıymdasa qaıǵyrdy. Eri qaıtqannan soń shırek ǵasyrdan astam ýaqyt jalǵyz­dyq­tyń azabyn  tartty. Biraq ózi rýhanı sýylyp, turmys jaǵdaıy kúızeliste bolsa da, Mustafa dep kelgenderge qoly­nan kelgen qamqorlyǵyn aıamaǵan.

Ómir bolǵan soń ár adamnyń mań­daıy­na jazylǵan taǵdyry bolatyny zańdylyq. Odan, ásirese qoǵamdyq saıası ómirdiń  jetekshi tutqalarynyń birin ustaǵan,  tutas bir halyqtyń taǵdyry úshin janyn jaldaǵan  kóshbasylardyń jyraq qalýyn  oılaýdyń ózi ushqarylyq bolar edi. Olaı bolsa, Mustafa Shoqaı tap bolǵan taǵdyrdan Marııa Shoqaıdyń  da ómir joldaryn  bólip qaraı almaımyz. Saıasatpen tikeleı aınalyspasa da kúıeýin túsinetin, onyń barlyq is-áre­ke­tin qoldaǵandy súıetin ol: «Men eshqashan saıa­satpen aınalysqan adam emespin, bilmeımin de. Tóńkeristiń de ne úshin bolǵa­n­yn túsingen emespin» deıdi bir sózinde. Marııa Shoqaı Mustafanyń qarym-qa­biletin  tanydy, halyqshyl qaısar ereksheligi men  tóńiregindegilerge jel bolyp  tımeıtin jibekteı minezinen qýat aldy. Kúıeýiniń qas-qabaǵynan sergek te sezimtal jan onyń ishki jan dúnıesin tereń uǵynyp, úlken júrekti adal jar boldy.

1939 jyldyń 1-mamyr kúni Mýssolını Franııaǵa soǵys jarııalaıdy. Ita­lııanyń áskerı ushaqtary Parıj aspanyn torlaıdy. Kóshede júrý qaýipti bola bastaıdy. Mustafa úıde otyryp jazýmen aınalysyp, 5-lampaly radıo qabyl­da­ǵyshtan úzbeı sońǵy jańalyq tyńdady. Radıo eski bolǵandyqtan habarlar durys estilmeı qalatyn. Mundaı kezderi Mus­ta­fa qatty ashýlanyp,  kanaldardy túrik, nemis tilderindegi tolqyndarǵa aýystyryp ábigerge túsetin. Keıbir kez­deri ózimen-ózi bolǵandy qalap tuıyq­talyp qalatyn. Ásirese, soǵys bastalǵaly júı­kesi syr bere bastaıdy. Aqyldasý kerek degendi jıi aıtady. Ondaı kezderde Marııa Iakovlevna sebebin surap mazalamaıtyn, keıin  Mus­tafa­nyń ózi aıtyp beretin.

Sol kezdegi Franııa úkimetiniń zań­d­a­ry sheteldik pana izdeýshiler (emıgranttar) úshin demokratııalyq turǵydan alyp qaraǵanda qolaıly boldy. Biraq Germanııa soǵysty bastaǵannan soń emıgrant­tardyń birsypyrasy Amerıkaǵa, musylmandary Túrkııaǵa   ketip jatty.  Mustafa Shoqaılarǵa da ketýge múmkindik bolǵan edi, Amerıkaǵa vızasy da bar bolatyn, alaıda Mustafa mundaǵy ıdeıalas joldastaryn tastap, muhıt asyp, elden tym jyraq ketýdi qalamady. Ol «Maǵan panalaıtyn oryn bergen memleketti tas­tap ketý, óz otanyńdy tastap ketkenmen birdeı» dep oılady. Marııa bul jóninde oılaǵanymen jary syńaı tanytpa­ǵan­dyqtan jabyq kúıinde qalady. Sabyr saqtaıdy.

Kóp uzamaı 1940 jylǵy 13-shi mamyr kúni nemister Parıjge keledi. Germanııa Franııany basyp alǵannan keıin jańa parıjandyqtardyń jaǵdaıy kúrt óz­geredi. Mustafa Shoqaı tutqyndalyp, Kam­pıen túrmesine  jabylady, odan bosatqannan soń eki kún Germanııaǵa, Berlınge ketýge daıyndalady. Oǵan túr­kistan­­dyq tutqyndar aldynda  radıodan sóz usynys jasalady, biraq Mustafa tut­qyndarmen  kezdespeı, olarǵa radıo arqyly eshteńe aıtpaıtynyn kesip aıtqan edi.  Sonymen eki kúnnen keıin Berlınge ketedi. Ol keterinde habarlasyp turýy úshin Ýalı Kaıým saraıynyń adresin berip, ashyq hat jazýyn ótinip, óziniń de  hattar salyp turatynyn, soǵys kezinde osylaı etken durys ekenin aıtady. Marııa Shoqaı jarynyń ketip bara jat­qan sátin kórý úshin ózi terezege ja­qyn barǵanyn, onyń sońǵy ret ısharat etip «súıdim degendi bildirip» qolyn bul­ǵa­ǵanyn, sodan keıin ony kóre almaǵanyn qamyǵyp eske alady. Kúıeýi ólgennen keıin de ozbyr saıasattyń ártúrli shyrmaýyna ushyraý, ómirdiń sol dáýirdegi aýyr kezeńderi jasynan jalyndap jal­qy ósken qaısar Marııanyń saǵyn syndyra almaıdy.. Eki ret túrme esiginiń aldynan qaıtady. Esti jan esin tez jınaıdy. Qudaı qosqan Mustafa úshin áli de atqarylýǵa tıisti jumystardyń aýqy­myn topshylaıdy. Endigi qalǵan ómiriniń  barlyǵyn Mustafadan qalǵan mol tarıhı muralaryn kelesi urpaqqa jetkizýdiń amalyn qolǵa alady. Suryptap, túptep arnaıy qoraptarǵa salyp muraǵatqa ótkizedi. Ómiriniń sońǵy kezderinde qarttar úıinde bolyp, 1969 jyly bul pánı dúnıeden baqılyqqa Mustafam dep attanady. Jat jerde jalǵyz qalǵan turmys azabyn sóz jetkisiz kóre otyryp, jaryna qaryz bolmaı ketti. Sonaý 1918 jylǵy tańdaý da, izdeý de áste qate bolmaǵan, uly júrek jańylyspaǵan.

Marııa Shoqaı bar baılyǵy, qansha joqshylyqta júrse de qastarynan tastamaıtyn jalǵyz pıanınosyn satyp,  jalǵyz fortepıanasyn satyp, eriniń beıitine bıýsimen  eskertkish ornatty. Alaıda keıin túrik beıitiniń ıeleri adam beınesi qoıylmaıtyn dinı kózqarastan bıýsti alyp tastaıdy. Ekinshisi    eren eńbektiń úlgisin kórsetip, 1941-1963 jyldar aralyǵynda «Meniń Mustafam» atty estelik jazyp, seksen úsh jasynda sońǵy núkte qoıady. Avtor «Oqyr­man­dardyń bul shyǵarmanyń ádebı kór­kem­digine asa mán bermeýin ótinemin. Óıtkeni men shyǵarma jazýǵa qabiletsizbin» dep asa qarapaıym­dylyq tanytqanymen bul, eń birinshi, Mustafa Shoqaı týraly tuń­ǵysh estelik kitap, mustafataný ǵyly­my­na qosylǵan baǵa jetpes alǵash týyndy edi. Ekinshiden, sońǵy jarty ǵasyrdan astam ýaqyt Mustafa Shoqaı týraly qalam tartqan kez kelgen tarıhshy ne saıasatker ǵalym bolmasa tek Mustafa  ómirin tanyǵysy, bilgisi kelgen qara­paıym oqyrman bul eńbekke soqpaı, bu­dan rýhanı qýat almaı ketken joq. Úshin­shi, qazir de uly kúresker týraly bilgisi kelgen kez kelgen zertteýshi  alǵashqy qadamyn osydan bastaıdy. Marııa Sho­qaı­dyń óz qabileti men múmkindigi jetkenshe, arynyń aldynda jaýap bere otyryp, jetistikteri men qatelikterin eshbir qospasyz aıtyp, marqum kúıeýiniń portretin shynaıy sýrettep shyqqanyna tań qalmaý,  sheksiz rıza bolmaý múmkin emes. Al estelik týraly áńgime bólek, alda.

Ábdijálel Bákir

saıası ǵylymdarynyń doktory,

professor

Sońǵy jańalyqtar