15 Tamyz, 11:56 407 0 Ishki saıasat Ahmet ÓMIRZAQ

Aqsaqaldar senaty nemese qazaqy tórelik

Ótken aptada Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń qabyldaýynda bolǵan Qazaq Taǵamtaný akademııasynyń prezıdenti, akademık Tóregeldi Sharmanov Memleket basshysyna jańa qoǵamdyq birlestik – Aqsaqaldar senaty jaıynda aıtyp berdi. Ol birlestik bılikke elge tanymal aqsaqaldardyń memlekettiń damýyna paıdasyn tıgizý úshin qurylǵan-dy. 

Akademık Tóregeldi Sharma­nov­tyń aıtýynsha, Aqsaqaldar senaty úsh adamnan quralǵan. Olar: Tóre­gel­di Sharmanov, Oljas Súleı­men­ov jáne Murat Áýezov. «Biz jasy ulǵaı­ǵan, ómirlik tájirı­besi mol adamdar retinde Aqsa­qal­dar sena­tyn quryp, elimizde bolyp jat­qan túrli jaǵdaı­lardyń mán-maǵynasyn uǵyp-bilýge óz aqyl-keńesimizdi bergimiz keledi. Qan­daı­da bir túıtkilder paıda bolǵan kezde qoǵamda belgili bir pikir­ler­diń yǵynda ketip qalýshylyq  bolmaı turmaıdy. Al ol moral­dyq turǵydan óte zııandy», – dedi kez­desýde T.Shar­manov.

Árıne, búgingi Qazaqstanda qan­daı da bir qoǵamdyq uıym qurýǵa esh­qan­daı shekteý joq, tek olardyń jumysy elimizdiń Ata zańyna qaıshy kelmese boldy. Osy turǵydan kel­gende, elimizde tirkelgen on myńdaǵan qo­ǵam­dyq uıymdardyń óz jumys­ta­ryn erkin túrde júrgizip jatýy – mem­lekettiń zańdyq turǵyda olarǵa erkindik berip qoıǵanynyń dáleli.

Al endi ǵana qurylyp jatqan Aq­sa­qaldar senatynyń baǵytyn qalaı baǵalaýǵa bolady?

...Ár dáýirdiń qoǵamdyq ereksheligi bolady desek, onyń basqarý tártibi de ózgeshe keıipte kórinis beredi. Máse­len Qazaq handary dáýirinde bıler fenomeni úlken mańyzǵa ıe boldy.

Onyń naqty bir mysaly – ataqty «Jeti jarǵy». 1680 – 1715 jyldar aralyǵynda Qazaq ordasyn bılegen Táýke han ózinen burynǵy kezeńde «Qasym hannyń qasqa joly» men «Esim hannyń eski jolyn» jetildirip, qazaqty alǵashqy zań júıesin jasaý úshin bıler keńesine júginip, kúlli qazaqqa áıgili ataqty Tóle bı, Qa­zybek bı, Áıteke bılerdiń qaty­sýy­men «Táýke hannyń Jeti jarǵysy» atalǵan jeti bólimnen turatyn zańdar júıesin jasady.

Bıler el arasyndaǵy daý-sharǵa ádil tórelik etip, halyqtyń kóńilinen shyǵa bildi. Keıbir qıyn jaǵdaıda kinálilerdi bıler sotyna salyp, ba­rym­ta jasaǵandarǵa qarymta belgi­lep, mal ıesin rıza qylsa, jazataıym jaǵ­daıda kisi ólimine jol bergenderdi qun tóleý ádisimen jazalap, qazaǵa ushyraǵan kisiniń otbasyna ne áýle­ti­ne aıypty jaq kóp mal berýmen bitisken.

Máselen kisi qolynan ólgen er adamnyń quny 1000 qoı nemese 100 jylqy nemese 50 túıege baǵalanǵan. Ony qazaqta «erdiń quny» deıdi. Al jazym bolǵan áıelge osynyń jar­tysy berilgen. Aıypty adamnyń jaǵ­daıy kelmese, qundy rý-taı­pasy­men birigip tólegen. «Ý ishseń rýyń­men» degen maqal sodan shyqqan. Qa­zaq­tyń osy qun tóleý salty eldiń birligin oılaǵannan týǵan gýmanıstik bitim edi. Ol el men eldiń arasynda óshpendilik bolmaýy úshin, halyqtyń tutastyǵy saqtalýy úshin jasalǵan shara.

Qazaq eliniń handyq qurylymy kúırep, orys ımperııasynyń bo­danyna túsken ǵa­syr­larda bılerdiń bıligi men bıler soty joıyl­dy. Solaısha jeke adamdardyń arasyndaǵy daý-kıkiljińder orys patshasynyń jergilikti bıleýshileri tarapynan rettelýge kóshse de, qazaq halqy bir kezdegi saltyn umyta qoıǵan joq. Endigi jaǵynda bılerdiń ornyn aýyl aqsaqaldary ıelep, aǵaıyn ara­syndaǵy usaq daý-damaıdyń oń she­shilýine yqpal jasap otyrdy. Ol salt kúni búginde bar. Degenmen Ata zańy bar táýelsiz elde bári zań aıasynda sheshiledi. Konstıtýııa boıynsha el azamat­tarynyń quqyqtary men erkindikteri tolyq qamtamasyz etilgen. Sondaı-aq, jasalǵan quqyq buzýshylyq pen qylmystardyń bárine arnaýly jaza túri taǵaıyndalady, ony iske asyratyn organdar bar. Al barlyq jaǵynan quqyqtyq retteýi bar elge ulttyq máni bar Aqsaqaldar senaty ne úshin kerek?

Ár memlekettiń ózindik ereksheligi bar desek, Qazaqstanda memleket quraýshy ult qazaq halqy, onyń ózindik salt-dástúri, na­nym-senimi bar. Qazaqtyń moral, ádep­ti­lik normasynda úlkenderdiń orny erek­she. Iaǵnı, otbasynda ata-ananyń róli birinshi orynda turady. Sondyqtan úlkendi syılaý ǵurpy saqtalǵan, ómir kórgen adamnyń sóziniń salmaǵy basym keletin qazaq qoǵamynda aqsaqaldyq ınstıtýttyń qyzmeti áli toqtaǵan joq deýge bolady. Jıyn-toılarda jasy úlken­der­ge aldymen sóz berý, aqsaqaldardy rıza qy­lyp batasyn alý, túri ulttyq salt-dás­túrlerde ata men ájeniń, áke men she­sheniń, sonymen birge elge syıly aqsa­qal­dardyń aldyna túspeý qanymyzǵa otbasy tárbıesi arqyly sińgendikten, halqymyzdyń jazyl­maǵan zańdaryn qurmettep ósemiz. Mine, osy turǵydan kelgende, elimizde, qoǵamdyq negizde bolsa da Aqsaqalar uıymynyń jumys júrgizýi – qajet nárseniń biri dep sanaýǵa bolady.

Jasyratyn nesi bar, búgingi quqyqtyq demo­kratııalyq memlekette ómir súre oty­ryp, erkindiktiń jóni osy eken dep úlkendi úlken, kishini kishi demeıtin, aýzy­na kelgenin irikpeıtin, keıde qarapaıym adamdyq qarym-qatynasta ádep degendi jıyp qoıyp, aýzyna kelgendi aıta sala­tyn jastardyń kóbeıip ketýi – qazaqtyń ulttyq dástúrden tym alshaqtap bara jatýynyń kórinisi sekildi. Bul óz keze­ginde ulttyń, memlekettiń ádep nor­ma­syna ólsheýsiz zııanyn tıgizetin qubylys.

Búginde qabileti bola tura jumys­syz­dyqty min kórmeý, balıǵat jasyna jet­peı balaly bolyp qalý jaǵdaı­larynyń jıileýi, kisi tonaý, pedofılııanyń kó­beıýi, barlyq sa­lada jemqorlyqtyń bel alýy, aqsha tabý úshin túrli azǵyndyqtan shi­mi­rikpeý sekildi indetterdi zańmen tyıý múmkin bolmaı barady. Zań – bolǵan áreketterdi saralaý, kinálini anyq­tap, jazasyn berý arqyly ǵana áre­ket etedi. Al adamnyń jan-dúnıesine tárbıe men ónege áser etedi desek, ult­tyq qundylyq – qazaqy tárbıeni qalpyna keltirý búgingi qoǵamnyń aldyna turǵan úlken másele. Osy turǵydan alǵanda, qazaqy bılik, qa­za­qy tóreliktiń memlekettik ıdeo­lo­gııa men saıasatqa áser etýi jaqsy jemisin berýi ábden múmkin.

Demek, qurylyp jatqan Aqsaqaldar senaty eldegi saıası máselelerden góri, halyqtyń tárbıe­sine, dúnıetanymyna kóbirek áser etýdi oılap, jumysyn sol baǵytta júrgizse naǵyz paıdaly is sol bolar edi deımiz.

Sońǵy jańalyqtar