14 Tamyz, 11:11 323 0 Óndiris Túrkistan Gazeti

Órnekpen órilgen óner

Ortalyq Azııa kóshpendileriniń dońǵalaqty, tar urshyqty toqyma bildegi men kıiz úıdi oılap tabýy adamzat qyzmetiniń kóptegen salalarynyń: mashına jasaý, jeńil ónerkásip, sáýlet jáne taǵy basqalarynyń damýyna yqpal etti.

Sonymen qatar, kóshpendiler órkenıeti «saq-ań stıli», geometrııalyq, polıhromdy sııaqty sony kórkemdik stılderdi qalyptastyrǵan ejelgi ónerdiń altyn besigi bolyp tabylady. Kóshpendiler mádenıeti dástúrleriniń sabaqtastyǵy qazaq oıý-órneginde jáne ózindik halyq qoldanbaly ónerinde saqtalǵan.

Á. Qasteev atyndaǵy óner mýzeıinde mýzeı qorynan «Uly dala órnekteri» atty kórme ashyldy. Kórmeniń keńistiginde kórermenderdiń nazaryna qazaq halqynyń kestelengen tuskıiz, tósek japqysh buıymdary jáne dástúrli áshekeıli beldikterdiń úzdik úlgileri usynylǵan.

Áıelder qolóneriniń keń taralǵan túri – kesteleý, ol Qazaqstan dalasynda ejelden paıda bolǵan. Ótken ǵasyrdyń belgili orys ǵalymy jáne arheology S.I. Rýdenkonyń aıtýynsha, ilmektep tigýdi saq dáýirinde Ortalyq Azııa men Altaı aýmaǵynda ómir súrgen taıpalar isteı biletin (S. I. Rýdenko. Kýltýra naselenııa entralnogo Altaıa v skıfskoe vremıa. M.-L., 1960, 181 b.)

Keste tigýdiń taralǵan negizgi ortalyqtary – Shyǵys Qazaqstan, respýblıkanyń soltústik-shyǵys oblystary men Jetisý óńiri. Kestemen tuskıizdiń qabyrǵa kilemderin, tósek japqysh, shymyldyq, kıiz úıdiń áshekeıleri tósek aıaq, tegerish, úzik baý, túndik baý, kımeshekter men taǵy basqalardy bezendirdi.

Keste tigý úshin tiktórtburyshty nemese dóńgelek pishindegi keste kergish qoldanyldy. Sheberler kesteni biz keste nemese baspamen ilmektep tikti. Kóbinese ilmektep tigý tyǵyz kestemen bastyrmada úılesim tapty. Shyǵys Qazaqstannyń eski tuskıizderinde (oıýly tuskıiz) kontýr boıymen órnekti bekitetin sándi olbyr keste qoldanyldy. Tuskıizderdi sándeýde sheberler applıkaııadan basqa, quraqty qoldanǵan.

Qazaqstandyq kestelengen qabyrǵa kilemder – tuskıizder oıý-órnekterdiń jáne tústik sheshimderdiń kóptigimen baýraıdy, ol otbasylyq oshaq pen amandyqtyń belgisi. Tuskıiz kıiz úıdiń basty kompozıııalyq sándi jabdyǵy bolyp tabylady.

Kestelengen órnekter tumardyń sımvoldyq maǵynasyna ıe boldy. Kúrdeli kóp bólikten turatyn áshekeıli kilem kompozıııalarynda tiri tabıǵattyń beıneleri ejelgi kosmogonııalyq mıfterdiń jańǵyryqtarymen tyǵyz baılanysta óriledi.

Sondyqtan, halyqtyq kesteleýde ósimdik elementteriniń ár túrli varıaııalarymen kún tabaqshalary, álemdik taý, álem aǵashy, ıreleń butaqtar, jataǵan bede, kúrdeli pishindemedegi japyraqtar, jemister, gúlder

men qaýyzdar saryndary jıi kezdesedi. Qazaq oıý-órneginde ósimdik saryndary ejelgi qunarlylyq ǵurpymen baılanysty bolǵan.

Kestelengen buıymdardyń san alýan túrleriniń ishinde zermen tigilgen tósek japqyshtar erekshelenedi, olar ósimdik mánerindegi keremet altyn jippen kestelengen. Jarqyraǵan paıetkalardyń baı áshekeıi bederlilik órnegin beredi, qara barqyt fonynda jaryq pen kóleńkeniń jylt-jylt etken oıynyn týdyrady.

Kesteleý tilektestik qasıetke ıe, onymen er adamdaryń kıimderin – jarǵaq shalbar, jarǵaq ton, áıelder qamzoly, kóılekteri, bas kıimderi jáne taǵy basqalaryn bezendirdi.

Eski tehnologııalar tek erler ǵana aınalysqan metaldy kórkemdik óńdeýde de saqtalǵan. Bilikti sheberler áshekeıli beldikterdi bylǵarydan nemese barqyt negizinde jasady. Olar kúmis tilimdermen jáne asyl tastarmen áshekeılendi, áıelder men erlerdiń ulttyq kostıýmderine mindetti qosymsha bolyp tabyldy. Bul belbeýlerdi zergerlik buıymdardyń shynaıy týyndylary dep ataýǵa bolady. Beldikter qasıetti maǵynaǵa ıe boldy, olar ıelerine densaýlyq pen kúsh-qýat berdi.

Kórmede usynylǵan halyq shyǵarmashylyǵynyń týyndylarynyń árqaısysy biregeı ekeni sózsiz. Tuskıizderdiń oıý-órnekti saryndary men polıhromdy gammasynda Uly dala rýhy seziledi. Halyqtyq qoldanbaly ónerdiń kórnekti jaýharlary qorshaǵan álemniń sulýlyǵyn tikeleı ári shynaıy beıneleı alatyn daryndy sheberler arqyly udaıy damyp otyrdy.

Sońǵy jańalyqtar