13 Tamyz, 12:10 282 0 Oqshantaı Ahmet ÓMIRZAQ

Ataǵy aspandaǵan Mámbet atalyq

Mámbet atalyk, Mambet bı – XVIII ǵasyrda ómir súrgen, óz ortasynda shoqtyǵy bıik bılerdiń biri. Ol kezinde qazaq dalasyndaǵy oqıǵalarǵa belsendi túrde qatysqan qaıratker tulǵa. Qazaq handyǵynyń odan ári damýyna aıanbaı úles qosqan, ózinen burynǵy bıler men batyrlardyń isin jalǵastyrýshy. XVIII ǵasyrdaǵy qazaq bıleri men batyrlarynyń kóbi teńdessiz tulǵalar edi. Reseı patshalyǵy qazaq dalasyna enip, ústemdik qura bastaǵan sol tusta olardyń birazy Ábilqaıyr hannyń qasynan tabyldy.

Mámbet bıdiń hanǵa qarsy shyqqan bı men batyrlardyń aldyna shyqqany jaıly: «...Ýa aǵaıyn! – krıknýl on. – Ia oblıl grıazıý hana Abýlhaıra ı ego rýsskogo drýga dostochtımogo Kýtlýmahmeta. Teper vy znaete, kto ýbıl nashıh rodstvennıkov. Etı vragı sovershılı svoe chernoe delo, chtoby navsegda possorıt nas s orysamı... Ego slova mýdrye, ı my reshılı sdelat kak on govorıt – A eslı soglasny, býdem prısıagý prınımat! – Krıknýl Maımbet.

Prısıaga byla prınıata, a obrıad proanııa s pogıbshımı prodoljalsıa», – dep jazypty jazýshy Aleksandr Sergeev «Peterbýrgskıı posol» kitabynda.

Bulǵaqtan týǵan balalardyń úlkeni Báıimbet bastap, qalǵandary qostap Mámbettiń bılikke aralasýyna yqpal etti. El ishinde «Bes Bulǵaq» atalǵan olar aýyzbirlikte bola bildi. Sóıtip Mámbet jastaıynan bılikke aralasyp, onyń esimi Kishi júz qazaqtary arasynda belgili boldy. Birinde batyr esebinde qol bastasa, endi birde bı atalyp, Ábilqaıyr han otbasyna qamqorshy, tárbıeshi retinde Atalyq degen atqa ıe bolǵan tulǵa.

Ańyz áńgimeniń artynda shyndyq oqıǵalar tizbesi jatady. Ol ótken tarıhymyzdyń aýyzdan-aýyzǵa tarap jetken shejiresi – jazba tarıhtyń negizi. Sondyqtan da el aýzyndaǵy áńgimelerdi oı eleginen, tarıhı derekter súzgisinen ótkizip baryp paıdalanǵanda ǵana mol qazyna – rýhanı baılyq bolmaq. El ishinde esimi asa qurmetpen atalatyn tulǵanyń biri – shómekeı Mámbet atalyq. Mámbet atalyq esimi Syr men qyr arasynda jıi aıtylyp júrse de, búginde baba aıtqan ulaǵatty sózderi men tárbıege baılanysty keńesteri, atqarǵan qyzmetteri týraly úzilip jetken sózder ǵana bar. Mámbettiń adamgershiligi men aqyldylyǵyna tánti bolǵan halyq onyń esimine atalyqty qosyp ataıdy. Atalyq Shyǵys elderinde, jalpy, qazaq elinde de kamqorshy, aqylshy degen maǵynany beredi. Naqty aıtsaq, bul ataq hannyń uldaryn tárbıeleýshi degendi bildiredi. Keıinnen han saraıyndaǵy shendik ataqqa aınalǵan. El basshysynyń otbasyna atalyq keńes berý ekiniń biriniń qolynan kele bermeıtindigin eskersek, Mámbet babanyń iri tulǵa bolǵanyn paıymdaýǵa bolady. Mámbet árdaıym Ábilqaıyr hannyń qasynan tabylyp, kórshi orys patshalyǵymen durys qarym-qatynasta bolýyna atsalysty.

Mámbet atalyq jóninde Qazaqstannyń Halyq jazýshysy, belgili qoǵam qaıratkeri Ábish Kekilbaevtyń «Eleń-alań» atty tarıhı kitabynda: «...Tórtinshi kún degende toıdyń taraǵanyn pash etkendeı taı-tuıaq bastaǵan toǵyzdy jetelegen Kedeı, Jaıylǵan, Baqa, Kıikbaı bastaǵan shómekeıler toby Yrǵyz betke jylystap shyǵa berdi» delinse, «Han basyn kóterip, jan-jaǵyna qarady. Qasyndaǵy Myrzataıdy shyntaǵymen qaǵyp bylaı yǵystyryp, ar jaǵyndaǵy Aıbastyń Arystanbaıyn ıek qaǵyp, qasyna shaqyrdy:

...Jıyrma bes alshynnyń janǵa-malǵa kendeligi joq, eń nýynyń biri shómen edi. Olar naǵyp tap mundaı júdeý kelgenderine túsinbedim. Ras, usaq úsh shómekeıdiń qamshysy túgelge jýyq. Biraq, ol úsheýiniń – bári qosylyp, bir Bozyǵuldyń qarasyn toltyra almaı tur ǵoı. Sizdiń sol kóp aýyldan Keldibaıdyń eki tóli Kıikbaı ekeýińnen basqa eshkim kózge túspedi. Ne oılaǵandaryń bar edi? Jaltyrdyń tórt buıda ustary – Jádik, Alman, Shybyntaı, Kenje, Qaratamyr Mámbet, Balqy Báıbek shómen atamnyń kóshin arqar urandynyń qaı aýylynyń kúliniń basyna aparyp shógereıin dep júr?... Áıtpese, irgedegi Yrǵyzda turyp, attaryna jem túse qoıady deısiń be? Álde, kókirekteri kóldeýdegi kóp jylqynyń pysqyrǵanyna kúpti me?», – deıdi Ábilqaıyr (171-bet). Mine, osylaısha Ábilqaıyr han kóp shómekeıge emes, el tutqasyn ustanǵan azamattarǵa ókpesin aıtqan.

1738 jyldyń 3 tamyzynda Orynbor shekaralyq komıssııasynyń bastyǵy V.N.Tatıevtiń qabyldaýynda bolǵan Ábilqaıyrdyń 12 bıiniń biri – Mámbet atalyq. Iaǵnı, ant bergen rý aqsaqaldarynyń bıleriniń ishinde (56 adam) Mámbet atalyq Bulǵaq balasy da bolǵan. Onyń esimi №4 tizimde tur. Kishi ordadan: Alshyn shómekeı rýynan Mámbet atalyq Bulǵaqov (Qazaly jáne Yrǵyz ýezderi atynan) ant berýge qalaı qatysqany jazylǵan. Ant qabyldaý qujatyna Ábilqaıyr han men balasy Eraly sultannyń mórleri qoıylyp, bıler tańbalaryn basqan. Bul týraly M.Seralınniń «Aıqap» (1913 jylǵy – T.D) jýrnalyndaǵy «Qazaq qaı zamanda rossııaǵa qosylǵan?» atty maqalasynan oqyp-tanysýǵa bolady. Jazba derekterde osylaı jazylyp qalǵan bolsa, aýyzsha derekter de budan alshaq emes.

Mámbet atalyq shamamen 1690-1759 jyldarda ómir súrdi dep topshylaýǵa bolady.

Mámbet týraly aıtqanda, jazǵanda onyń shyǵý tegi men jasy ǵana emes, qazaq halqy úshin atqarǵan eńbekterin, halyq isine aralasqan saıasatker, qaıratker bolǵanyn qalyń qaýymǵa jetkizý abzal. Birinshiden, Edil boıyndaǵy qalmaqtar men bashqurttar, túrkimender, Jońǵar Alataýyndaǵy qońtaıshylar eldi búlinshilikke ushyratqan tar kezeńde Ábilqaıyr kórshiles, irgeli el Reseıdiń qamqorshylyǵynda júginbek bolǵanda, sol tustaǵy han saıasatyn qoldaǵan adam. Ekinshiden, hannyń keıbir saıasatyna kelispeýshiligin de bildirip otyrǵan. Budan Mámbet atalyqtyń han men halyqtyń arasynda yqpaldy adam ekenin tanı túsemiz.

Ábilqaıyr han qaıtys bolǵannan keıin onyń ornyna Nuraly sultandy han etip saılaýǵa general-gýbernatorǵa arnaıy hat jazyp, úndeýge qol qoıǵandardyń basy Jánibek tarhan edi. Al sol úndeýge qol qoıǵandardyń biri de Mámbet atalyq. Osynyń aldynda (1748 jyldyń 21 qyrkúıeginde) Bopaı hanshaǵa kóńil aıtýǵa Nuraly sultanmen birge kelgen júz adamnyń arasynda qaratamyr Mámbet atalyq ta bolǵan. Jáne ol Ábilqaıyr hannyń ólimin anyqtaǵan tórt bıdiń biri bolatyn. Handy óltirgennen keıin Baraq sultan elden kóshedi. Bulaı qashyp-pysyp júrýdi ar sanaǵan Baraq óziniń isin qaraýdy usynady. Isti qaraǵan tórt bıdiń birinshisi Baǵanaly naıman rýynyń bas bıi Oljabaı (keıde Ótebaı dep te jazylady), Álimniń tórtqarasynan Qartoqa, Qozanaı bıler, shómekeı bıi Mámbet atalyq. Olar qun tóletýmen shektelip, isti Baraq sultannyń paıdasyna sheshedi. Bul derekter Orynbor ekspedıııasynyń bastyǵy V.N.Tatıevtiń «Ekstrak ıs polýchennyh ızvestıev o kırgıs-kaısakıh ı bashkırskıh obrasennah» degen jazbasynda jazylǵan. Jalpy, orys-qazaq qatynastary jáne de basqa da jazbalarda Mámet Bulǵaqulynyń (arhıvte Býlgakov) esimi 1730-1731 jyldardan bastap-aq kórinis beredi.

Ábilqaıyr han orys elshisi, polkovnık Tevkelevti qabyldaǵan tusta basqa da bı, batyrlarmen birge Mámbet te bolǵan. 1736 jyly aǵylshyn sýretshisi Djon Kestldiń Orynbor ekspedıııa múshelerimen birge Ábilqaıyr han ordasynda bolǵan jazbalary 1741 jyly Sankt-Peterborda jarııalanǵan. Tolyq nusqasy 1784 jyly nemis tilinde Rıgada basylǵan. Bul eńbek 1996 jyly qazaqshaǵa aýdaryldy. Osy kitaptyń 32-betinde 1736 jyldyń 22 shildesindegi jaǵdaı jazylypty: «... Sodan tórt-bes saǵat boıy kıiz úıli aýyldar arqyly júrip otyrdyq. Qasyma erip kele jatqan elshiler sany on tórt kisi bolatyn. Olardyń esimderi Baıbek batyr, Shaǵyrbaı batyr, Jandáýlet, Qurmanbaı, Aqmolaı, Laqa, Mamyt (Mámbet), Altaı, Ábilqaıyr hannyń jasaýyly Qalybek, Jánibek batyrdyń elshisi Lepes jáne basqalar». Osy kitaptyń 47-betinde «Osy aıdyń altysy kúni (tamyz aıy) Baıbek pen Mamet Ábilqaıyr hannyń maǵan jibergen syılyǵyn alyp keldi, ishinde barqytpen tystalǵan bir malaqaı (tymaq), bir par aq sısadan tigidgen shalbar bar, taǵy bir par qara shegren etik, bir qylysh jáne uzyndyǵy úsh jarym arshyn ılınderli tútik, bir oqshantaı jiberipti... Sol kúni keshke qyrǵyzdyń (qazaqtyń) barlyq elshilerin, hannyń ulyn, Tashkenttiń elshilerin (bári qyryq kisi boldy) qonaq ettim, syıladym», – dep jazady Djon Kestl.

Aǵylshyn sýretshisi qazaq hanynyń otbasyn, aınalasyndaǵylardy jáne qazaqtyń salt-dástúrlerin jaza otyryp, han qasyndaǵy bı-batyrlardy da esten shyǵarmaǵan. Sonyń biri Mámbet atalyq. Tipti Mámbet Bulǵaquly Djon Kestldi Samarǵa deıin shyǵaryp salyp, ober-sekretar Kırıllovpen kezdesipti.

1738 jylǵy V.N.Tatıevtiń jazbalarynda: «...10-go chıslo ıavılsıa posylannoı po ýkazý taınogo sovetnıka v Kırgız-kaısakýıý ordý bashkırskoı starshına Taımas-tarhan s nım prıslannye ot Abýlgaır-hana Sredneı ordy Jenybekov rodstvennık, Býkenbaı-batyr da Maloı ordy Baırak-bıı s tovaryschı 9 chelovek». Osyndaǵy 9 adamnyń biri Mámbet atalyq (23-bette).

... «Sprashıvalı ý nego Taımasa Janbek, Senkýl, Kýnaı, Býkeı batyrı, Baıshav, Baırak, Sıýrıýk-bıı, Mamet-atalyk da Kara palvan chto de general ı mýrza otdadýt lı nam hanskogo syna. (25-bet).

1748 jyldyń 5 qazanynda patshaıym Elızavetanyń atyna usynys joldaǵandar týraly «Snoshenııa Rossıı s kırgız-kaısakamı» atty iste saqtalynǵan, osy qujattyń №1 tiziminde Tulaq bı, ekinshisinde Kedeı bı, úshinshi bolyp Mámbet atalyq tańbasyn basqan. 1748 jyldyń qazan aıynda qazaq eliniń han-sultandary, bı-batyrlary bas qosyp, jońǵarlarǵa qarsy urysty aıaqtaý týraly keńes ótkizedi. Osy jıynǵa Mámbet batyr da qatysqan. Mámbet bı 1748 jyldyń qarasha aıynda Batyr sultandy aq kıizge kóterip, han saılaǵandardyń qatarynda bolady. Bul derekti Smaıyl molda Ábdirazaqov jazyp qaldyrǵan. Demek, Mámbet atalyq keıde ekiushty baǵyt ustaǵanyn baıqaımyz. Munyń aldynda ǵana ol Kishi júzdiń kóptegen bılerimen birge Ábilqaıyrdyń úlken uly Nuraly sultandy han etýge usynys jasaǵany belgili.

Sonymen qatar Mámbet atalyq Bulǵaqovtyń esimi Reseı qujattynda 1730-1748 jyldar aralyǵynda jıi kezdesedi. Demek shırek ǵasyrǵa jýyq qazaq jurtshylyǵynyń órkendep, ósýine belsendi qyzmet etken tulǵa. Keıde Mámbetti batyr dep te ataıdy. Onyń Ábilqaıyr bastaǵan jasaqta «Bulanty», «Bileýti» Ańyraqaıdaǵy urystarǵa qatysqany jaıly ańyz-áńgimeler bar. Aqkete Altaı batyr Ibeskiulymen birge, árqaısysy bes júz, myń kisilik jasaqty basqarǵandary aıtylyp, jazylyp ta júr. Orynbor arhıvin aqtarǵan jazýshy Jubatqan Muratbaev «Mámbet batyr» (2000 j.) maqalasynda 500 jasaqty basqaryp, jońǵarlardy jeńýge úles qosqanyn jazady. Taǵy bir el aýzyndaǵy áńgimelerdiń birinde Mámbet atalyqtyń 1692 jyly týyp, 103 jasqa kelgende ómirden ótkendigi aıtylady. Tipti, Mámbet bıdiń 80 jasynda Sadyr naımannyń qyzyna úılenip, odan Janqara, Alǵara degen uldardyń týǵandyǵy aıtylyp júr.

Al Jubatqan Muratbaev Mámbet atalyqtyń 1759 jyly 70 jasynda ómirden ótip, oraza aıynda Qoja Ahmet Iassaýı mavzoleıinde jerlengenin jazady. Qart ustaz Narıman Maıqanov (1920-2001) bıdiń qys aıynda qaıtys bolyp (súıegin amanatqa qaldyryp), keıinnen súıegin Túrkistandaǵy kesenege ákelip koıylǵanyn sóz etkeni taǵy bar.

Túrkistandaǵy «Áziret Sultan» mavzoleıinde jatqan Mámbet babamyzǵa quran baǵyshtaý, onyń rýhyn eske alý maqsatynda 2004 jyldyń 4 jeltoqsanynda Túrkistanǵa baryp quran oqyttyq.

Keseneni aralap, sýretke, vıdeoǵa tústik. Mavzoleıdiń kireberis qabyrǵasyna osynda jerlengen han, sultan bıler tiziminiń arasynan babamyz Mámbet atalyqtyń esimin kórip, marqaıyp qaıttyq.

Mámbet atalyqqa (bı) Syr aqyn-jyraýlary kóptegen óleńder arnaǵan. Sonyń biri Dúr Ońǵar (1859-1902):

...Týypty Quttyǵaıdan úsh arystan,

Qaıraty kem bolmapty jolbarystan.

Aǵasy batyr Mámbet, bı Tátimbet,

Inisi palýan Óteı men bir týysqan, – dep jyrlaǵan.

Shyndyǵynda arhıv qujattarynda Mámbetti batyr demeı, «Atalyq», bolmasa «bı» dep, al Tátimbetti «batyr» dep jazǵan derekter saqtaýly.

Sonymen qatar Mámbet Bulǵaqulynyń sońynda bılik sheshimderimen qatar qanatty sózderi qalǵan.

«...Alǵashqy tárbıe – anadan, El bıleýi ákeden», «Sapasy bardyń sanasy bolar», «Búgingi bala búrkit, erteńgi qyran búrkit» degen taǵylymdy sózderinde úlken mán jatyr. Shırek ǵasyrdaı bılikte bolǵan Mámbet Bulǵaquly jaıly joǵaryda aty atalǵan sırek kitaptarda jazylǵany beker emes. Óıtkeni Mámbet Bulǵaquly birinshiden, qazaq handyǵynyń berik bolýyna, ekinshiden, syrtqy jaýdan qorǵaýdaǵy basshylyǵy, úshinshiden, Ábilqaıyr hannyń atalyǵy bolýy, tórtinshiden, sheteldik A.Tevkeleev, I.K.Kırıllov, V.N.Tatıev, aǵylshyn sýretshisi Djon Kestldermen sóılesýi, besinshiden, Ábilqaıyr han, Bopaı hanym, Nuraly, Eraly, Baraq, Batyr sultandarmen aralas-quralas bolýy jáne han ólimine ákelip soqqan úlken daýdy beıbit jolmen sheshýdegi bılik isteri onyń qoǵam qaıratkeri dárejesine kóterilýine jol ashty.

Demek Mámbet osyndaı ataq-dárejege saı adam bolǵan, qazaq eliniń bútindigine úles qosqan XVIII ǵasyrdaǵy basty tulǵalardyń biri. Sondyqtan onyń esimin ulyqtaý, eske alý, túrli ıgi-sharalardy ótizýge Syr eli túgel atsalysýy qajet. Búgingi urpaqty búgingi jaıma-shýaq zamanǵa jetkizgen osyndaı babalar.

Tynyshbek DAIRABAI

zertteýshi, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi,

«Túrkistan» gazeti, №33, 18 tamyz, beısenbi, 2016 jyl

Sońǵy jańalyqtar