13 Tamyz, 11:15 204 0 Tarıh Túrkistan Gazeti

Men biletin Shyńǵys han

Búginde álem tarıhy men ádebıetin kezip júrgen Shyńǵys hannyń surapyl beınesinen men biletin Shyńǵys han  túbegeıli ózgeshe sıpatta. Osyny túsindirip berýge tyrysaıyn. Bul oraıda qordalanǵan suraqtar ushan-teńiz. Ol úshin babamyzdyń túk te jazyǵy joq. Adastyrǵan belgili bir top, sol topty  abyroısyz iske ıtermelegen belgili bir múddeli memlekettiń bıleýshileri. Sol toptyń «eńbeginiń» arqasynda álem tarıhynyń úlken bir taraýy adam tanymastaı ózgerdi, eń soraqysy-Shyńǵys hannyń surapyl beınesi jasalyp, soǵan sengen búkil órkenıetti dúnıede oǵan degen teris kózqaras qalyptasty. Shyńǵys hannyń shyn beınesin tanyp-bilý úshin onyń tarıhta qaldyrǵan izderine az-kem toqtalaıyqshy.

Ákesi Joshy han men atasy Shyńǵys han dúnıeden ótken soń babasynyń Altyn ordasyna ıe bolyp, «Altyn Orda» handyǵyn tizgindegen Batý-Saıyn hannyń jasaǵan joryqtary nátıjesinde baǵyndyrǵan elderi tomaǵa-tuıyqtan qutylyp, órkenıetti damý jolyna tústi  desek, qatelespeıdi ekenbiz. Batys pen Shyǵysty jalǵaǵan Uly Jibek jolynyń taraý-taraý boılarynda taýar-aqsha qatynasy ornyǵýymen shaǵyn bıznes damyp, óndiristi qalalar paıda boldy. Bul bolsa elderdiń turmysy men mádenıetin kóterýge múmkindik berdi. Batý-Saıyn hannyń el bıleýdegi  aqylǵa qonymdy qadamdaryn búgingi tańda orys oqymystylary jyr qylyp aıtyp júr. Ol qaramaǵyndaǵy bodan elderin quldyqqa salmapty. Batýdyń kezinde irge kótergen Máskeýden  bastap, Toqtamys hanǵa deıingi aralyqta kóptegen qalalar paıda bolyp, jańadan shirkeýler salynypty. Kim de-kim shirkeý aýlasyna kirip, tártipsizdik jasasa, qatań jazalanypty. Handar bıligi jeńil túrde salyq jınaýmen shektelipti. Eldi zorlyq-zombylyqpen assımılıaııaǵa ushyratpapty. Bul aıtylǵandardyń bári el bıleý mádenıetiniń sol zamandaǵy eń ozyq úlgisi eken.

El bıleý mádenıetiniń bundaı ozyq úlgisi taqyr jerde paıda bola salmaıdy. Ol urpaqtan- urpaqqa jalǵasqan handyq dástúrdiń sabaqtastyǵymen júrip jatatyn úderis. Osy oraıda tarıhshy L.N.Gýmılevtyń dástúr sabaqtastyǵyna qatysty aıtqan salmaqty bir pikirine silteme jasaýdyń jóni kelip turǵandaı. «Eger biz Hýnný men Túrik qaǵanaty arasyndaǵy jáne Qaǵanat pen Shyńǵys han ımperııasy arasyndaǵy dástúrdiń eki ret úzilgenin eskermesek, onda Ortalyq Azııa tarıhy bizge túsinikti bola almaıdy», deıdi ol. Ǵulama ǵalym Qazaqstan tarıhyna tikeleı qatysy bar osy úsh tarıhı  kezeńdi birtutas dúnıe retinde qarastyra otyryp, aradaǵy osy úzilisterde ǵylymǵa, aǵartý isine qarsy turýshylyq bar ekenin aıtady. Atalmysh Hýnný, ıaǵnı Qun eliniń de, Túrik qaǵanatynyń da ordalary Altaıdaǵy Qalqa óńirinde shańyraq kótergenin tarıhtan bilemiz. Shyńǵys hannyń da naq sol Qalqada dúnıe esigin ashqany,  «Alty Alash» elin qurǵany málim. Osy derekterdegi Qalqa dalasy ǵulama ǵalymnyń joǵaryda jasaǵan ǵylymı qorytyndysynyń irgetasy eken.

Orys etnograf-ǵalymy A.I.Levshınniń «Qyrǵyz-qazaq nemese qyrǵyz-qaısaq ordasy men dalasyn sýretteý» atty áıgili eńbeginde el aýzynan jazyp alǵan ańyzy  ótken tarıhı oqıǵalardy óz qoınyna jasyrǵan qundy dúnıe. Onda qazaq rýlary tatar taıpasymen bir memleket quramynda dáýirlegeni, keıin kele bıleýshi áýlet sultandary arasynda órbigen taq úshin talas saldarynan memlekettiń ydyraýy, sultandar ózderi bólip alǵan rýlar negizinde jeke-jeke handyqtar qurýy, osy bólshektenýden Alasha han bar bılikti óz qolyna alǵan soń  ǵana qutylýy baıandalady.

Naq osy ańyz derekterinen ǵasyrlar tereńinde jasyrylǵan aýqymdy tarıhı oqıǵalar tizilimin kórip otyrmyz. Túnde uıqy kórmeı, Altaı atyrabyn aralap, jurtty kúreske jumyldyrǵan Túnkúk-úki beıneli aqylmany, Alpamys-Alyp Eletmısh, Kúltegin syndy batyrlary, El tóresi-Qutlyq han, Qapa(kaqpa degen maǵynada) han, Bilgi han, Iollyǵ tegin atty dana handary tusynda  Qalqa dalasynda kók baıraǵy jelbregen Kók túrikter qaǵanaty  Túrik qaǵanaty qırandysy ornynda derbestikke qol jetkizip qana qomaı, onyń irgeli , Qytaımen terezesi teń memleket dárejesine kóterilýin júzege asyrǵan edi. Atalǵan ańyzda aıtylatyn eldiń dáýirleý kezeńi naq osy Kók túrikter qaǵanaty ekeni anyq.

Alaıda  Qaǵanat taǵyna Táńir han atymen 742 jyly otyrǵan Bilgi hannyń uly ákesi men aǵasy Iollyǵ tegin salyp  bergen sara joldy jalǵastyra almady. Anasy Bóbek hanymnyń keńesimen orda jumysyna qarapaıym tarqandy aralastyrýy shyǵys jáne batys shadtarynyń ashý-yzasyn týdyrdy. (Tarıhı derekterge júginsek,  han ortalyqta bıligin júrgizse, onyń batys jáne shyǵys qanattaryna ortalyq bılikke baǵynyshty shadtar ámirlik etedi eken. Úsh júzdiktiń shyqqan tegi tap osynda jatsa kerek). Táńir hannyń narazylyqty basý úshin batys shadyn ólim jazasyna kesýi ordada  tóńkeriske ákelip soqtyrdy. Shyǵys shady Pańkúl ordaǵa basyp kirip, Táńir handy óltirdi. Taqqa onyń ulyn otyrǵyzdy. Bunymen tynyshtyq ornaı qoıǵan joq. Tóńkerister  ári qaraı jalǵasa kele  sultandar ortalyq bılikke baǵynýdy doǵaryp, qazaq rýlaryn jeke-jeke bólip alyp bıleýge kóshti. Qalqadaǵy ordany uıǵyrlar, qarluqtar, basmaldar kóterilisshileri shapqynshylyǵynan saqtap qalý qıynǵa soqty. Bóbek hanymnyń bir kezderi  Qytaı patsha saraıynda tárbıelenýi, kytaı hanshaıymy atanýy kádege jarady. Ol tez arada Qytaıǵa elshi attandyryp, kómekke shekaralyq qytaı myńdyǵyn ákelýge qol jetkizdi. Qalqada orda saqtalǵanymen Qaǵanatty saqtap qalý endi múmkin emes edi. Memleket ydyrady. Qalqadaǵy ordany qorǵaǵan qytaı myńdyǵy kele-kele qońyrattardyń bir rýy retinde jergilikti elge sińip ketti. Ańyzda aıtylǵan memlekettiń ydyraý jóni  osylaı oryn aldy.

Bundaı jaǵdaıdan Alasha han bar bılikti qolǵa alǵannan keıin qutylatyny A.I.Levshın qaǵaz betine túsirgen halyq ańyzynda aıtylǵan edi. Halyq aıtsa, qalyp aıtpaıdy. Altaıdaǵy taıpalardy biriktirgen Alasha hanymyz basqa eshkim de emes,  Shyńǵys hannyń tap ózi. Eger ol ejelden kele jatqan handar áýletiniń ókili bolmasa, ony sol dáýirlerde eshkim han retinde moıyndamas edi. Jáne tań qalarlyq taǵy bir jaǵdaı-onyń basqa jaqtan emes, qońyrattardyń túpki atasy bolmysh Oǵyz hannan bermen qaraı handar besigi bolǵan Qalqa dalasynan shyǵýy. Shyńǵys han ómirge kelgen qazirgi Mongolııanyń qıyr shyǵysy bolyp tabylatyn aımaǵy jóninde Lývsandanzannyń «Altyn shejiresinde» Qalqa ózeniniń Buıra kóline quıar saǵasynda kóp maldy Qońyrat degen el bar ekeni jazylǵan. Osy derekterge súıenip, Shyńǵys handy Qońyrat taıpasyna jatqyzyp, qazaq eken dep qoıa salýǵa  bolar edi.  Biraq bul máselede qordalanǵan alýan túrli alypqashty áńgimelerdiń kóp ekenin eskerip, tereńirek taldaýǵa týra keledi.

Shyńǵys han otbasynyń qońyrattarǵa qatynasy qandaı. Shyńǵystyń ákesi Esýkeı merkit jigiti áketip bara jatqan joldan Ulyndy ekinshi áıeldikke tartyp alyp, sodan tuńǵyshy Shyńǵys-Temirshi dúnıege kelgen. Esýkeıdiń báıbishesi Sheshekúl de qońyrat qyzy edi. Shyńǵys hannyń báıbishesi Bórte, tórt ulynyń da báıbisheleri de qońyrat qyzdary. Qala berdi, Shyńǵys hannyń túpki atasy Qabyl hannyń da báıbishesi qońyrattan ekenin Rashıd ad-Dınniń shejiresinen kórip otyrmyz.

Esýkeı qaıtys bolarda basynda kúzetip otyrǵan, keıin qazaqtyń ámengerlik saltymen Ulyndy áıeldikke alyp, Shyńǵysqa kishi áke bolǵan Meńleke qońyrattardyń bıi ekeni kópke málim. Sonda Esýkeıdiń ózi de qońyrat bolyp tur ǵoı. Eger Esýkeıdiń ózi qońyrat bolmasa, qońyrat Meńleke onyń jesirin ámengerlikpen alýy múmkin be edi. Joq, múmkin emes. Lývsandanzannyń «Altyn shejiresine» úńilsek, Meńleke Esýkeıdiń Nekún taıshydan keıingi ekinshi inisi ekenin kóremiz. Onyń azan shaqyryp qoıǵan aty Meńditúkti eken. Onyń eseıe kele Qońyrat taıpasyna bı bolǵan shaqta Meńleke atanýy ózinen-ózi túsinikti jaǵdaı.

Endi osy aıtylǵandardy taǵy bir tarıhı derekpen jalǵastyraıyq. Qazaqqa belgili zııaly azamattardyń biri Ermek Tursynov Qytaı derekkózderinen alynǵan Shyńǵys hannyń tektilikke baılanysty jarlyǵyn «Dat» gazetiniń 2015 jylǵy 10 qyrkúıek kúngi sanynda jarııalady. Onda bylaı delinedi «Kogda Tımýchın stal vsemongolskım hanom byl ızdan ımperatorskıı ýkaz. Tam est strokı «Kogda v rode kýngrat rojdaıýtsıa devochkı, onı ız pokolenııa v pokolenıe stanovıatsıa ımperatrıamı, kogda rojdaıýtsıa malchıkı-onı ız pokolenııa v pokolenıe jenıatsıa na prınessah. Pýst nepreryvno ız pokolenııa v pokolenıe obıavlıaıýt etot jalýemyı ýkaz v pervýıý lýný chetyreh vremen kajdogo goda». Shyńǵys hannyń qońyrat ekenin aına-qatesiz aıǵaqtap turǵan osy jarlyq mazmunymen taqyrypqa núkte qoısaq bolar edi. Deı turǵanmen attap ótýge bolmaıtyn  taǵy bir qyzyqty derekti kózimiz shaldy.

Beksultan Nurjeke-uly osy jyldyń basynda «Jas Alash» gazetinde jarııalanǵan uzyn-sonar maqalasynda Shyńǵys hanǵa qatysty birqatar máseleniń basyn shalypty. Qoldaýǵa suranyp turǵan jerleri barshylyq. Sondaı bir sóılemdi keltireıin. «Túrkistanda Máýerenaharda boldym. Sonda... Shyńǵys han áýletiniń ata-qonysy bar»,-- delinipti maqalada. Bul úzindi Atamálik Jábenıdiń «Álem ámirshisiniń tarıhy» atty kitabynan alynypty. Áńgime Máýerenahar jerindegi qońyrattardyń atamekeni bolmysh Baısyn týraly ekeni anyq. Demek, handar áýletiniń atamekeni Alpamys batyr dúnıege kelgen Jıdeli Baısyn ekenin Shyńǵys han urpaqtary bilgen. Osy bir aýyz sóz arqyly Shyńǵys hannyń tegi týraly máselege núkte qoısaq bolady.

Osy úzindide qońyrattardyń atamekeni Baısyn ekeni naqty aıtylyp tur. Taıpanyń jylqy, túıe,taǵy basqa mal túlikterin baǵýmen aınalysatyn bóligi dıqanshylyqpen shuǵyldanatyn otyryqshy taıpalastarymen arazdasqany jáne keń jaıylym izdep, ony Altaı taýlaryndaǵy Shylbyr shóli men Aına kólden tapqany baısyndyq Alpomısh batyr jyrynda aıtylady. Bul oqıǵa qaltarysta qalmaı, qaǵaz betine túsipti. L.N.Gýmılev óziniń «Hýnný» degen kitabynda bylaı deıdi  «Kogda prahýnny pereseklı peschanye pýstynı,  na ravnınah Halhı voznıklı ıstorıcheskıe hýnny. Onı bylı pervym narodom, pobedıvshım pýstynı. A dlıa etogo nado bylo obladat mýjestvom ı ýporstvom», deıdi  kitaptyń 21 betinde. «Okolo 1200 g. do n. e. my doljny pomeat sozdanıe hýnskogo arstva», deıdi 35 betinde. Atalmysh kitaptyń ón boıyndaǵy oqıǵalar jelisi men mazmuny bul taıpanyń qazaqtyǵyna eshqandaı kúman qaldyrmaıdy. Bizdiń dáýirimizge deıin 229 jyly taqqa otyrǵan Oǵyz han tusynda Qytaıǵa qyr kórsetip, odan jyl saıyn alym retinde mol jibek mata oljalaıtyn uly memlekettiń túbine ǵasyrlar óte  kele taǵy da sol bıleýshiler arasyndaǵy alaýyzdyq jetipti. Patshalyqtyń ydyraýy jáne sol kezeńde Qalqa dalasynda qara shegirtkeniń órtteı qaýlaýy qundar úshin aýyr soqqy bolyp tıedi. Áýeli sánbı tatarlarynan jeńilis tapqan taıpanyń qalǵan bóligin Qytaı atty áskeri tolyq joıyp jiberdi. Patshazada men az ǵana otbasy Ergene qonysyna baryp boı tasalaǵan. «Pervonachalno stavka Hýıanov byla v Beı-shane, a posle sıanbııskogo razgroma-- gde-to okolo Tarbagataıa.I kopıa ıh ee ne zatýpılıs», deıdi tarıhshy 93 jylǵy qyrǵyn týraly. Bundaǵy Beı-shan degeni Baısyn ekenine kúman bolmasa kerek.

Túbi bir taıpadan bastaý alǵan elderdiń tarıhy eki ret úzilgenin L.N.Gýmılev aıtty dep edik. Mine, birinshi úzilis osy. Araǵa 450 jyl salyp Ergene qonysynan etekke el retinde túsken qundardyń urpaǵy ózderin «Biz -- qundardyń urpaǵymyz, tirikpiz», dep jarııalaýynan «túrik» el esimdigi paıda boldy. Túrik qaǵanaty 545 jyly Qytaı eli elshisin qabyldaǵan kúnnen bastap derbes el retinde tarıhqa endi. Al qońyrattyǵyna qatysty derek mynadaı. Ergene qonysynda Qurlas atty hannyń atyraby ózderin qurattarmyz dep ataǵan. Keıin kele onyń aldyna bastapqy el ataýyn qoıýynan «Qunqurat» taıpa esimdigi dúnıege kelgen. Baısyndyq baýyrlarymyzda osy ataý aına-qatesiz QUNQURAT retinde saqtalǵan.             L.N.Gýmılev aıtqan ekinshi úzilis  dep Kók túrikter qaǵanaty tarıh betinen ketken 750 jyl men Shyńǵys han «Alty Alash» elin qurǵan 1200 jyldy alsaq, taǵy sol 450 jyl shyǵady eken. Bul eki úzilistiń eseptik sáıkestigine eriksiz tań qalasyz. Bizdiń aqylymyz jetpeıtin Qudaıdyń qudyreti de osy sáıkestikte kórinip turǵandaı.

A.I.Levshınniń el aýzynan jazyp alǵan ańyzynyń sońǵy bóligine keldik. Onda sultandar eldi bólshektep, jeke-jeke handyq quryp alǵanyn, bundaı jaǵdaıdan el Alasha han bar bılikti óz qolyna alǵannan keıin ǵana qutylǵany aıtylady. Ańyzdyń bul bóligi «Alty Alashqa» qatysty ekeni anyq. QR Ulttyq Ǵylym akademııasynyń akademıgi Tileýberdi Saıdýllın bylaı deıdi «Tarıhı derekter boıynsha, Alty alashqa—Kereı, Naıman, Merkit, Qońyrat, Jalaıyr jáne Mońǵol jerinde bolǵan Tatardy jatqyzady. Altyn Orda zamnynda tatarlar óz basshysynyń atymen Noǵaı atandy. Altyn Orda ydyrap, qazaq bolǵan rýlar shyǵysqa qaıtqanda, noǵaılar batysta qaldy. Ol zamannan qazaq pen noǵaıdyń qoshtasý jyrlary saqtalǵan».

Shyńǵystyń atalǵan Alty alashty qurýy op-ońaı júzege asa qoıǵan joq. Handyq bılikke baýyr basyp qalǵan Shyńǵystyń qandastary qarsylyq kórsetip baqty. Alaıda Qalqadaǵy ordanyń murageri Shyńǵystyń ustanǵan baǵyty qaı jaǵynan alǵanda da durys bolǵandyqtan halyqtyq qoldaýǵa ıe boldy, qazaq eldiginiń irgetasy bolǵan Alty alashty qurýdyń sáti tústi. Qazaq taıpalaryn biriktirý barysynda birde alandarmen, taǵy birde orystarmen odaq qurǵan Qypshaq hany birshama qarsylyq kórsetti. Ol Shyńǵystyń qosyl, bir bolaıyq, degen usynysyna kelispegendikten osyndaı jeńiliske tap bolyp, nókerlerimen batysqa qashyp ketti.

Shyńǵysty ǵaıbattaýshylar Otyrar qyrǵynyn tilge tıek etedi. Qaramaǵyndaǵy eldi Horezm shahyna táýeldi etip otyrǵan Qaıyr han satqynnyń naq ózi edi. Ol Shyńǵys han jibergen elshini jáne tartý jasaý nıetimen barǵan 450 kerýenshini qyryp tastaýynan Shyńǵys hannyń qaharyna ushyrady. Laýazymynan kórinip turǵandaı, Qaıyr han da Shyńǵystyń qandasy edi. Ol Horezm shahynyń jibergen 10 000 sarbazyna jáne taǵy da járdem berem degen ýádesine senip, Shyńǵys handy soǵysqa arandatty.  Otyrar tolyq qırap qaldy degen beker. Sol qalada Temirlan áskerbasylarymen birge otyryp, Qytaı joryǵyna daıyndyq jasaý barysynda qaıtys bolýy tarıhta bar. Otyrar da, Uly jibek joly boıyndaǵy ózge qalalar da Altyn Ordany Temirlan qıratqan soń kerýender júrisi toqtap, qerýen saraılar, bazarlar men shaıhanalar kereksizdiginen qalalar qulazyp bos qaldy, sóıtip birte-birte joıylyp ketti.                          Shyńǵys handy qazaq eshqashan bóten degen emes. Ony Alasha han dep, árdaıym qurmet tutty. Oǵan arnap nemeresi Batý saldyrǵan Uly taýdaǵy kesene myzǵymasy áli tur. Eldi de, órkenıetti dúnıeni de qasaqana adastyrǵan Reseı tarıhshylary. Olar óz bıleýshileriniń nusqaýymen Shyńǵys handy Esýkeı batyrdyń, onyń ata-babalarynyń malyn baqqan taıshut qalmaqtaryna tartý etti. Hanymyzben birge Túrik qaǵanaty tusynda dúnıege kelgen «máńgi el» saıası termınin oryssha «mongol» túrinde transkrıpııalap, sol eldiń qanjyǵasyna baılap berdi.

Ońǵar Naqyp
 Túrkistan oblysy

Sońǵy jańalyqtar