12 Tamyz, 16:13 217 0 Aımaq Dınara MYŃJASARQYZY

Halyq naqty nátıje kútedi

Shymkent qalasynyń ákimi Erlan Aıtahanovqa AShYQ HAT

Táýelsizdik alǵannan bergi 28 jyl ishinde súıikti Shymshahardy basqarǵan ákimder ár eki-úsh jyl saıyn almasyp otyrypty. Árıne, olardyń bári de  óz qal-qadirinshe qalany órkendetýge eleýli úles qosty,atqarǵan jumystary tarıhta qaldy, halyqtyń kóz aldynda tur. Endi mine tizgindi on tórtinshi bolyp Erlan Qýanyshuly Aıtahanov qolǵa aldy. Súıikti Shymqalanyń ótkenine  kóz jibersek, árıne, qazirgi jaǵdaıdy budan on-on bes jyl buryńǵy kezeńmen salystyrýǵa múldem kelmeıdi.El aqýaly.ekonomıkasy men áleýeti, mádenıeti órkendep barady. Shymkent Astana men Almatydan keıingi úshinshi megapolıs qala mártebesine ıe boldy. Ýaqyt aǵymyna qaraı qalanyń búgini men erteńine degen kózqaras ta óskeleń talap turǵysyna saı óte joǵary talap dárejesine kóterilgenin esten shyǵarmaýǵa tıispiz.

Jaqsymyzdy eshkim tartyp almaıdy, ol maqtanyshymyz bolyp jurt ıgiligine aınalady, júrek tórinde jyly yqylaspen saqtalady. Biraq qalada atqarylýy tıis, kópten túıini sheshilmeı kele jatqan problemalardyń, halyqtyń narazylyǵyn týdyratyn, barymyzdy uqsata almaı otyrǵan keleńsiz jáıtterdiń shash etekten ekenin, ony kórmeı, aıtpaı aınalyp ketýge taǵy bolmaıdy.

Búgin men jańa basshynyń nazaryn qazir qalyptasyp otyrǵan birqatar túıtkildi máselelerge aýdara otyryp,ákimniń komandasy men búkil qala jurtshylyǵy birige qolǵa alsa degen usynystarymdy ortaǵa salsam deımin.

Bul turǵyda áńgimeni kúlbilteletpeı tikesin aıtar bolsaq, birinshi kezekte halyqqa jaǵdaı jasaý kerek. Jaǵdaı degenimiz, ol:ul-qyzdarymyzǵa sapaly bilim berý, ónimdi jumys isteý úshin barlyq múkindikti jasaý: kredıt alyp jumys istegisi keletinderge nesıe berý,al kásipkerlik qolynan kelmegenimen qoldan keletin tirlikpen analysam degenderge jumys ornyn taýyp berý.

Jastardy qyrýar aqsha jumsap shetelge oqýǵa jiberemiz al olar bizdiń ekonomıkalyq saıasatymyzǵa sáıkes kelmeıtin, óz elinde qoldana almaıtyn bilim alady.Elge bizdiń zańymyzdan múldem maqurym bolyp keledi. Al, endi oqyp keldiń ǵoı,ózińdi kórset,  jumys iste deseń neden bastaýyn bilmeıdi.Biletini tek shet tili.Shetelge oqý úshin emes, tájrıbe alý úshin jiberý kerek.

Mysaly, keshe ketken ákim shetelde oqydy,ortalyq organdarda istedi. Shamasy málimetterdi ýaqtyly, sapaly jınap otyrdy,sol arqyly basshysynyń kóńilinen shyǵa bilgen shyǵar. Oǵan úlken senim artylyp, jaýapty da joǵary laýazymdy qyzmet berdi. Biraq tájirıbesiniń azdyǵynan, tipti joqtyǵynan dese de bolar, senimdi aqtaı almady. Prezıdent Apparatynyń  basshysy osylaı demedi me keshe? Sodan da halyqtyń ál aýqatyn kóterý úshin naqty is júrgizýdi bylaı qoıǵanda,  baǵdarlamasyn da estimedik.

Aıtqany bolmaı sandalyp, jergilikti bılikten túńilgen yzaly áıelder balalaryn ákimdikke tastap ketedi,sábezdiń aldy qara qurym narazy qaýymynan bosamaıdy. Birinshi sáýirden beri tórt aı boıyna sheshilmeıtindeı ol qandaı kúrdeli másele. Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý vıe-mınıstri Svetlana Jaqypovanyń 2019 jyldyń 1 sáýirinen bastap berile bastaıtyn jańa kólemdegi ataýly áleýmettik kómekti alýdyń joldary men oǵan qajet qujattar jóninde bergen túsiniktemesi barlyq BAQ ta jarııalandy ǵoı. Buǵan qosa «Tıisinshe, otbasyna sáıkestendirý úshin jeke kýáligin jáne ótinishin tapsyrý jetkilikti», dep atap kórsetti vıe-mınıstr.

Jańa ereje boıynsha ótinim berýshiden qosymsha anyqtamalar suramaıtyn bolady, ony tek aqparattyq júıelerdi derekter bolmaǵan jaǵdaıda suraı alady.

Basshylyq tizginin ustaǵandar problemany sheshýge áreket jasaýdyń ornyna «Shubyrtyp bala týa bermeńder» deıdi eken. Sonda onyń ózi qaıdan kelgen? Ol degenimiz urpaǵyńdy joıýmen teń emes pe? Bul qylmys qoı.

Iá, ókinishke oraı, eski ákim osylaı qordalanǵan problemalardy ýaqtyly jáne oıdaǵydaı sheshý jumystaryn tıisti deńgeıde uıymdastyra almaı, keldi de ketti, senimnen shyǵa almady.

Jańa ákim  Erlan Qýanyshuly  inimizden kóp úmit kútip otyrmyz.Ol ysylǵan, tájirıbesi tolysqan, isker maman.Sharýashylyqtan bastap,aýdanda,oblysta, qala berdi ortalyqta da eńbek etti.Barynsha tájrıbe jınaǵan sekildi.

Oblystyq qarjy basqarmasynyń janynan jıyrma jyldan astam ýaqyttan beri shyǵyp kele jatqan «Qarjy» ekonmıkalyq gazetiniń bas redaktory retinde óńirdi damytýdyń ekonomıkalyq jáne áleýmettik baǵdarlamalaryn, jergilikti bıýdjetti jasaý men olardyń atqarylýyn qamtamasyz etetin jergilikti atqarýshy bılik basshylarynyń, ekonomıka, qarjy, memlekettik kiris salasynyń ardagerleri men bilikti mamandarynyń qalany basqarý, ekonomıkasy men óleýmettik jaǵdaıyn jaqsartý baǵytyndaǵy qundy pikirlerine súıene otyryp, óz  usynystarymdy jınaqtaǵan edim.

Qalanyń jańa  ákimi óz baǵyt-josparlaryna qosa mynadaı isterdi qolǵa alyp, júzege asyratyn bolsa jumysynyń nátıjeli bolýyna, qalanyń damýyna az da bolsa yqpaly tıer edi degen oımen sol usynystardy joldap otyrmyn.

Birinshi kezekte qalanyń áleýmettik-ekonomıkalyq josparyn qaıta qarap, eńbek jáne óndiris resýrstarynyń teńgerimin jasap alý kerek. Jumyssyz  bos júrgen qanshama azamattardy atqaratyn mamandyqtaryna qaraı top topqa bólip, olardyń ishindegi er adamdar men áıel adamdardyń sanyna nazar aýdarý qajet.

Budan  soń jumys ornyn ashpas buryn kásipkerlermen kezdesip naqty jumys oryndaryn anyqtap alýdyń jáne  kásipkerlerge eń tómengi paıyzben nesıe berip, olardyń óz kásipterin ashýyna járdemdesken jón..

Jumyssyzdar iske kirisken soń kosymsha kiris tabýmen birge kala bıýdjetiniń tolyǵýyna da úles qosady. Memlekettik kiristerdi tolyqtyrýda tanymaly donor bolyp otyrǵan respýblıkalyq baǵynystaǵy Astana men Almaty qalalarynyyń deńgeıine jetýge tıispiz. Al, bizdiń qala turǵyndary negizinen o bastan kásipkerlikke beıim, istiń kózin taba biletin, eńbekker halyq bola tura áli kúnge deıin respýblıkalyq bıýdjetke táýeldilik qursaýynan shyǵa almaı keledi.

Sodan soń qala boıynsha shyǵatyn  ónimderdiń ótýine kómektesýdi  mindetine alyp,aılyq jalaqynyń tómengi kólemin birlese bekitip, baqylap otyrý qajet. Bul jerde qalanyń áleýetine qaraı ekonmıkalyq aımaqqa (aýyr óndiris,jeńil óndiris,hımııa óndirisi,aýyl sharýashylyǵy óndirisin qaıta óńdeý t.b.)   bólip alǵan durys bolar edi.

Áleýmettik teńgerim jasaýǵa basa nazar aýdarǵan jón. Ol úshin birinshi kezekte halyqtyń ortasha ósý qarqynyn (balabaqsha jasyna deıingi, mektep jasyndaǵylardy,joǵary oqý oryndary men kolledjderde oqıtyndardy,qarttar men  zeınetkerlerdi) anyqtap,soǵan baılanysty qala boıynsha qansha áleýmettik nysandar qajet ekenin belgilep,onyń sheshý joldaryn naqtylap alý kerek.

Ekinshi kezekte, áleýmetik tólemder (ataýly áleýmettik kómek, zańmen belgilengen basqa da járdemaqylar men tólemder)  kólemin anyqtap, bul kómekterdiń  jyldan jylǵa azaıýy úshin naqty esep júrgizip otyrý kerek. Bul oraıda qansha adam jumysqa ornalasyp, otbasylyq kirister  kólemin ulǵaıtqanyn baqylap, bilip otyrý mańyzdy. Osylaısha  halyqtyń ál-aýqatyn jaqsartýǵa yqpal etýmen birqatarda áleýmettik kómekke muqtaj otbasylarynyń sanyn meılinshe azaıtýdy birinshi kezektegi jáne eń mańyzdy maqsat retinde sanaý kerek.

Shymkent – ınfraqurylymy jaqsy damyǵan, Qazaqstannyń jetekshi ónerkásip jáne ekonomıkalyq ortalyqtarynyń biri. Qarqyndap damyp jatqan qazirgi jahandaný zamany   yrǵalyp-jyrǵalýdy kótermeıdi. Sondyqtan bul jospar kem degende   úsh aıdan aspaı tolyq jumys isteýi tıis.

Halyq ár ákimnen naqty nátıje men qamqorlyq kútedi. Qur sózden sharshady. Jurt shynaıy betburysty sezgende ǵana basshyny syılap, qurmetteıdi,qoldaıdy. Kez-kelgen ákim  qabylet-qarymyn naqty isimen  dáleldeı alsa  olar  úshin tam-tumdap qana, tipti sarań  qalyptasatyn bedel, senim, reıtıng sııaqty zárý kórsetkishterdi  tez-aq kóterip alýyna bolady.Sonda BAQ-daǵy qyńyr,buralqy sózder,aıaqtan shalý,ósek aıtý degender de ózinen ózi joıylady.

 

Slam NURMAǴANBETULY,

«Qarjy» ekonomıkalyq gazetiniń bas redaktory,

Qazaqstannyń qurmetti jýrnalısi.

Sońǵy jańalyqtar