9 Tamyz, 14:53 281 0 Jahan Ásel ÁNÝARBEK

AQSh-taǵy atystan 30-dan astam adam qaza tapty

AQSh pen búkil álem boıynsha Qurama Shtattar týy tómen túsirildi. Bul – Aq úı basshysy Donald Tramptyń buıryǵy. Tramptyń mundaı buıryq berýine shtattardaǵy atys oqıǵalary sebep boldy. AQSh prezıdentiniń aıtýynsha, týdy tómen túsirý – atys qurbandarynyń rýhyna degen qurmet.  

Búkil álem nazaryn aýdarǵan AQSh-taǵy atystardan 30-dan astam adam qaza tapty. Alǵashqy oqıǵa Tehas shtatyndaǵy El-Paso qalasyndaǵy Walmart saýda ortalyǵynda tirkeldi. Qarýlanǵan er adam saýda ortalyǵynda beıbit turǵyndarǵa oq jaýdyryp, saldarynan 22 adam oqqa ushty. Odan bólek 26 adam jaraqat aldy. Qolyna qarý alyp, kópshilikke oq jaýdyrǵan kúdikti oqıǵa ornynda tártip saqshylaryna ózi berilgen. Resmı derekterge ıek artsaq, 20 adamnyń ólimine sebepshi bolǵan 21 jastaǵy Dallas turǵyny Patrık Krýzıos eken. Al ekinshi qandy oqıǵa Ogaıo shtatynda oryn aldy. Ogaıo shtatyndaǵy Deıton qalasynda Ned Peppers barynyń janynda er adam adamdarǵa oq jaýdyrǵan. Keıinirek kúdikti mekemege kire almaǵandyqtan qolyna qarý alǵany belgili boldy. Atys saldarynan 9 adam qaza taýyp, 16 adam jaralandy. Úshinshi jantúrshigerlik oqıǵa Chıkagodaǵy balalar oıyn alańynda bolǵan. Oqıǵa saldarynan 7 adam jaraqat alǵan.

Nazar aýdarar bir jaıt, atys bolǵan Tehastaǵy saýda ortalyǵy Amerıka men Meksıka shekarasyna jaqyn  jerde ornalasqan. Oǵan keletin adamdardyń aıtarlyqtaı bóligi meksıkalyqtar, olar El-Pasoǵa taýar satyp alý úshin barady eken. Atys bolǵan saýda ortalyǵy Amerıka men Meksıka shekarasyna jaqyn jerde ornalasqan. Oǵan keletin adamdardyń aıtarlyqtaı bóligi meksıkalyqtar,  olar El-Pasoǵa taýar satyp alý úshin barady. Al AQSh prezıdenti Donald Tramp Tehastaǵy oqıǵany «qorqaqtyq aktisi» dep atap, ony  aıyptady. «Kinásiz jandardy óltirgen adamdardy aqtaıtyn eshqandaı sebep  nemese aqtaý joq» dep jazdy ol Twitter jelisindegi paraqshasynda. AQSh-taǵy qandastarynyń ómiri úshin Meksıka bıligi de alańdaýly. Eldiń syrtqy ister mınıstri málimdegendeı, qajet bolsa qaskóıdi Meksıkanyń ózi jazalaýǵa daıyn. «Respýblıkanyń bas prokýrory kúdiktini ekstradıııalaý týraly sheshim qabyldaý úshin máseleniń mán-jaıyna qanyǵatyn bolady. Eger olaı isteý úshin qandaı da bir dáıek tabylsa, bul másele der kezinde sheshimin tabady. Ázirge belgilisi mynaý – Meksıka úshin bul adam naǵyz terrorıst», – dep málimdedi Meksıkanyń syrtqy ister mınıstri Marselo Ebrard.

Patrık Krýzıos atysty uıymdastyrmas buryn óziniń áleýmettik jelidegi paraqshasynda manıfest jarııalap, Jańa Zelandııa meshitinde bolǵan lańkestik áreketti qoldaıtynyn aıtqan. Esterińizge sala keteıik, ústimizdegi jyldyń naýryz aıynda Jańa Zelandııada meshitke shabýyl jasalyp, nátıjesinde 40 adam qaza tapqan bolatyn. Oq atqan Brenton Tarrant meshittegi adamdarǵa shabýyldamas buryn áleýmettik jelisi arqyly tikeleı efır júrgizgen. Efır barysynda azamat óz oqyrmandaryn násilshildik úshin aıyptalǵan tanymal shved blogerine qoldaý kórsetýge shaqyrypty. Tehastaǵy atystan keıin AQSh-taǵy násilshildik máselesi taǵy da kóterildi. Sebebi atysty uıymdastyrǵan kúdikti AQSh-ty meksıkalyqtardyń jaýlap alǵanyn ǵalamtorda jarııalaǵan. Al demokrattar mundaı jaǵdaıdyń oryn alýyna Donald Trampty aıyptaýda. Buǵan deıin AQSh prezıdentiniń ımmıgraııaǵa qarsy saıasatty qolǵa alǵanyn, oǵan halyqtyń narazy ekenin jazǵan bolatynbyz. «El-Pasodaǵy jaǵdaıǵa Donald Tramptyń ózi jaýapty. Óıtkeni ol rasızm, óshpendilik pen fanatızmniń otyn tutatyp otyr. Balyq bastan shirıdi. Sondyqtan bul máseleniń qaıdan týyndap otyrǵanyn bárimiz de jaqsy túsinip otyrmyz.Onyń ımmıgraııaǵa qarsy saıasatyna ult bolyp qarsy tótep berýimiz kerek», – dep málimdeme jasady Demokratııalyq partııa atynan prezıdenttikke úmitker Beto O'Rýrk. Bir jaǵynan, dál osy qandy qyrǵyn bosqyndardy unatpaıtyn Donald Tramptyń aldynan ótken qara mysyqtaı boldy. Desek te, Aq úı basshysynyń beıbit halyqtyń oqqa ushqanyn qalamaıtyny haq. Sondyqtan, Qurama Shtattarda beıbit kúnde oqtyń jıi atylýyna násilshildik sebep boldy deý artyq.

Amerıkada qandy oqıǵalardyń jıi tirkelýine qarý-jaraqtyń erkin aınalymy sebep bolyp otyr. Resmı derekterge júginsek, AQSh-ta 33 195 ret oq atylypty. Onyń ishinde qarý-jaraq 255 ret ádeıi uıymdastyrylǵan shabýylda qoldanylyp, 8782 adam qaza tapqan. Eldegi qarý-jaraqqa qatysty zań boıynsha, ár adam jeke basyn qorǵaý úshin qarý ustaýǵa quqyly. Amerıkada qysqa qarýmen qatar jartylaı avtomat qarýdy qoldanýǵa da ruqsat berilgen. AQSh-tyń federaldyq zańyna sáıkes, qarý-jaraqty psıhologııalyq aýytqýlary bar adamdarǵa, buryn sottalǵan, nashaqorlar men azamattyǵy joq adamdarǵa satýǵa tyıym salynǵan. Tapanshalardy ádette 21 jastan asqan adamdar, al ańshylyq myltyqty 18 jastan asqan adamdar satyp ala alady. Keıbir derek kózderine súıensek, AQSh-taǵy beıbit turǵyndardyń qolynda 270 mıllıonǵa jýyq atys quraldary júr eken. Iaǵnı, 100  turǵynnyń 89-y qarýlanǵan. Munyń óte qaýipti ekeni talaı jyldan beri aıtylyp keledi. Biraq nátıjesi shamaly.

Sońǵy jańalyqtar