8 Tamyz, 15:56 343 0 Taıqazan "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Jylqy – qazaqtyń jany  

Qazaq halqynyń aıryqsha qadir tutatyn janýarynyń biri de biregeıi – jylqy. Ony eń alǵash qolǵa úıretken de qazaq. Keıingi jyldary Botaı qonysyn zertteýshi ǵalymdar osyndaı tujyrym jasady. Jeti qazynamyzdyń birine balanǵan janýardyń jurt bile bermeıtin qasıetterine úńilip, qazaqtyń turmys-saltynda kezdesken oqıǵalaryn saralap ótkendi jón kórdik.

 

Jylqynyń basty qasıeti sol – týǵan jeri men júrgen jerin eshqashan umytpaıdy. Kózi kúndiz-túni birdeı kóretindikten, túnde aınalasyn juldyzǵa qarap barlap júredi, ári aınalasyn 360 gradýsqa túgeldeı baqylaı alady. Boıynda 45 lıtr qan bolady. Kúretamyrlary jýan bolǵandyqtan qany aınalysqa tez túsip, denesi qyza túsedi. Sýyqqa shydamaıtyn bir ǵana jeri – qara sıraǵy (tizesinen tómen). Túzdegi jylqyǵa bıiktigi jarty metrdeı shóp ósip tursa, onda qara sıraǵyn shóp arasynda ustap, sýyqty elemegen kúıi quıryq jaǵyn jelge tosyp, jaıyla beredi.

Dińkesi quryp, shóldep tursa da laı sý ishpeıdi. Tipti aǵyn sýdyń ózin keship júrip, tumsyǵyn sýǵa batyryp baryp, tunyq jerinen tańdap ishedi. Sondyqtan da bolar, onyń eti erekshe dámge ıe. Ǵalymdar jylqynyń etiniń 17 túrli aýrýǵa em bolatynyn dáleldegen. Máselen, jylqynyń júregin jeý mı qyzmetin jaqsartady. Mıdaǵy jasýshalardy jańartyp, adamnyń este saqtaý qabiletin arttyrady. Sonymen qatar, onyń eti júrek-qan tamyry aýrýlaryna, búırek jumysyn jaqsartýǵa, býyn súıekteriniń syrqyramaýy­na óte paıdaly. Al onyń súti týraly «Saýyn saýsań bıe saý, bozqyraý túspeı sýalmas» degen sóz bar. Aty aıtyp turǵandaı, bıeni sıyrdan uzaǵyraq saýýǵa bolady. Bıe sútiniń paıdasy ana sútine jýyqtaý. Qymyz quramy: kalıı totyǵy – 3,4%, fosfordyń bes totyǵy – 21,3%, hlor – 7,5%, laktoza – 6,7%, maılylyǵy – 1,3-2,2%, belok – 1,8-2,2%. Buǵan qosa 1 lıtr qymyzda 1,60 mg mys bolatyny dáleldengen. Osyndaıda babalarymyzdyń sábılerdi qymyz sútimen ósirgen kóregendigine tań qalmasyńa sharań qalmaıdy.

Qazaq halqy balalaryn bes jastan bastap atqa minýdi úırete bastaǵany belgili. Sol sátten bastap at ústindegi bala erekshe shabyttanyp, eseıip, er jete bastaıdy. Ákesine qolǵanat ekenin túısinedi. Alaıda, jylqyǵa qatysty «aıdasa – jaýdiki, ysqyrsa – eldiki» degen sóz tirkesin estigender az shyǵar. Erte kezdegi jaýgershilik zamanda da, odan beridegi barymtashyl kezde de, qazirgi ýaqytta da qunyn joımaǵan sóz. Iaǵnı, jylqy baǵý – myqtylardyń, táýekelshil adamdardyń ǵana qolynan keledi degendi anyq ańǵarýǵa bolady. Sondyqtan da ata-babalarymyz týrashyl, basynan sóz asyrmaıtyn, júrekti, erkin, shalt qımyldaıtyn adamdy «jylqy minezdi» dep ataǵan.

Babalarymyz «jigitte de jigit bar, azamaty bir bólek. Jylqyda da jylqy bar, qazanaty bir bólek» – dep beker aıt­paǵan. Jylqynyń erkegi «aıǵyr» – óz úıirin bastap, ony qorǵaı alýy shart. Se­­bebi, egesiniń amanatyn arqalaǵan janýar úıiri úshin basyn báıgege tigedi. Ere­k­­­she aıta ketetin jáıt, eger úıirine býaz baıtal qosylyp, ol bosanar bolsa, onda aıǵyr qulyndy óltirip tastaýdan tanbaıdy. Mundaı qadamǵa ol jaýyzdyǵynan emes, kerisinshe ıeligindegi úıirdiń ózi­niń uryǵymen kóbeıgenin, tárbıe alar urpaǵynyń óz qanynan taraǵanyn qalaıtyndyǵynan barady. Mundaıda úıiriniń qamyn jegen aıǵyrdyń aqyldylyǵyna eriksiz qaıran qalasyń. Keremeti sol, aı­ǵyr qulynnyń týylǵan sáttegi kisinegen únin eshqashan umytpaıdy. Sáıkesinshe osyndaı qasıet qulynyna da darıdy. Jańa týǵan qulyn saǵat saıyn emgendikten boıyna qýat bitip, otqa erte den qoıady.

Osy jerde jylqy jasyna den qoıǵan jón sekildi. Atap aıtar bolsaq, jylqynyń jas tólin – «qulyn», qulynnyń alty aıdan asqan shaǵyn – «jabaǵy», al bir jastan asqanyn – «taı», eki jastan asqanyn – «qunan», úsh jastaǵysyn – «dónen», tórt jastan asqanyn – «bes­ti» deıdi. Al ur­ǵashylary taıǵa deıin birge atalady da, odan keıin ózgeshe aıtyla bastaıdy. Máselen, eki jasardy – «qunajyn», úsh jasaryn – «dónejin», úshten asqandy – «dónejún baıtal», tórtten asqandy – «besti bıe», jeti-segizge kelgenin – «qasabaldy bıe», on bir-on tórt jastaǵyny – «kárimtas bıe», jıyrmadan asqandy – «jasaǵan bıe» dep ataıdy. Jalpy jylqy janýary 25-30 jyl ómir súredi.

Qazirgi ýaqytta medıına mamandary atqa mingendi adam densaýlyǵy úshin óte paıdaly ekenin aıtyp júr. Al ony babalarymyz áý basta bilip, jastaıynan at ústinen túspegen. Ulttyq oıyndarymyzdyń deni de osy atpen tikeleı baılanysty. Máselen, kókpar, jamby atý, aýdaryspaq, teńge alý, qyz qýý, alaman báıge, toq báıge, qunan báıge, jorǵa jarys, taı jarystar bir jaǵy sporttyq shara bolsa, ekinshi jaǵynan tosyn oqıǵalarǵa qarsy jattyǵý alańy ispetti. Taǵy bir qyzyq derek. Jaıylyp júrgen eki úıir bir jerge toqaılasyp qaldy deıik. Sol jerde eki úıirdiń aıǵyrlary birine-biri jaqyndap kelip, tastaǵan tezekterin ıiskeý arqyly qaısysynyń myqty ekenin anyqtaıdy. Netken sezimtaldyq deseńshi! Osaldaý shyqqan aıǵyr úıirin alyp jónine ketedi. «Sózden sóz shyǵady» demekshi jylqynyń tezegi de paıdaly. Mamandardyń aıtýynsha, asma aýrýyna shaldyqqan adamdy, jylqy tezegin ıisketý arqyly jazýǵa da bolady eken.

Jylqyny qadirlegen ultymyz balasyn – «Qulynym» dep erkeletken. Bul úrdis qazirge deıin jalǵasýda. Qarataı, Qunanbaı, Dónentaı, Dónenbaı, Jylqybaı, Jylqyaıdar sekildi kisi esimderi de halqymyzdyń jyl­qyny qurmet tutqanynyń naqty dáleli bolsa kerek. Qaraqasqa, Ker­qula, Baıshubar, Taıbýryl, Qulager sekildi janýarlar da ótken kúnniń tarıhynan syr shertip, adamnyń jan serikterine aınaldy. Tipti, jylqy esimi qazaqtyń she­ji­resine enip, rý ataýyna ulasty. She­jire tarıhyn jyr jolyna aınaldyrǵan Moldahmet Dabylulynyń:

«Bolǵan soń atamyzdyń  júzi susty,

Árkimder aıbatynan ishteı pysty.

Kelmenbet dep ataýǵa ımengennen,

Sarqasqa attyń aty tilge tústi.

Aýyldyń aıbatynyń ózi sesti,

Sóz tapqysh, kelinderi bolǵan esti.

Alystan júrginshi kep suraǵanda:

«Sarqasqa attyń eli osy», – desti.

Bir aty táńiriniń – halyq degen,

Halyq aıtsa, qalyp aıtpaıdy,

oǵan senem.

Osydan Kelmenbettiń aty atalmaı,

Sarqasqa rýy bolyp sodan kelem»,

degen shýmaǵy sózimizdiń rastyǵyn aıǵaqtaı túsedi.

 

Jasulan Naýryzáli

 

 

Sońǵy jańalyqtar