8 Tamyz, 14:32 318 0 Jańalyqtar "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Masyldyq muratqa jetkizer jol emes

Kez-kelgen memleket óz halqynyń baı-qýatty ómir súrýi úshin jumys isteıdi. Halyq arasyndaǵy áleýmettik turmysy tómen otbasylarǵa qoldaý bildirý baǵdarlamalaryn qurady. Eńbekke jaramsyz azamattarǵa ár túrli kómekter kórsetiledi. Mundaı kómekter men baǵdarlamalar árbir elde alýan túrli jol­darmen júzege asyp jatyr. Al halyqqa jappaı aqsha taratsa nemese bankiden alǵan qaryzyn memleket túgel jaýyp berse degen sııaqty túsinikte bolý  búgingi aqparattyq qoǵamnyń kózi ashyq azamattaryna tán minez emes.

Bizdiń elimiz de kómekke zárý azamat­tarǵa qol sozýdan kende qalyp otyrǵan joq. Bıyl kóktemnen beri kópbalaly otbasyndaǵy árbir balaǵa 21 myń teńge tóleý jaıly sheshim shyqty. Kóptegen otbasy sol qarjynyń ıgiligin qazir kórip te otyr. Al áleýmettik jaǵdaıy tómen nemese ómirde ártúrli qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan azamattardyń qaryzyn keshirý jaıly jarlyq talaı otbasynyń úmitin jandyrdy. Al tepse temir úzetin aza­mat­tardyń muqtajdyq pen masyldyqty ajyrata almaı Úkimetke tepsingeni uıat-aq.  Ózderi eńbekke ja­ram­dy, keıbiriniń áleýmettik jaǵdaıy ájeptáýir joǵary bola tura kedeı-kep­shik­ke arnalǵan azǵantaı aqshaǵa jarmasý baryp turǵan masyldyq psıhologııa derti demeske laj joq. Bul dertpen kúresip, odan arylý joldaryn nusqap, saýyqpasaq jıyrma birinshi ǵasyrdaǵy básekelestik qoǵamǵa saı memleket quryp jatyrmyz dep aıtýdyń ózi bekershilik.

Kóktemde ǵana osy áleýmettik jaǵ­daıy tómen azamattarǵa beriletin kómek máselesine qatysty zańdardy pysyqtaý barysynda senator Sár­sen­baı Eńse­ge­n­ov masyldyq máselesin atap ótti. Senator bylaı deıdi: «Ja­qynda ótken kezdesýde anyqtalǵany – úlken joldyń boıynda salynyp jatqan mektep qurylysyndaǵy jumys­shylardyń 90 paıyz­dan astamy ózbek memleketiniń azamattary. Qury­lys mekemesiniń bas­shy­sy sol aýyldyń turǵyny. Ol kisiniń aıtýynsha, jer­gilikti tur­ǵyndar jumysqa kelmeıdi. Qara ju­mysshynyń aılyǵy 90 myń teńge, sylaqshy mamandar 150 myń teńge alady. Mundaı aqshaǵa jergilikti turǵyndardyń jumys isteýge yqylasy joq. Keıbireýleri «mundaı jalaqyǵa ju­mysqa barsaq, járdemaqydan qa­ǵy­lamyz» degen ýáj aıtady eken»,  – dedi ol. Iá, se­natordyń aı­typ otyrǵan mysalyna qarsy aıtar ýájimiz joq. Qan­shama jyldan beri Ózbek­stan aza­mattary bizdiń elde qu­rylys jumystaryn, eginshilikti taǵy da basqa qara sharýany atqaryp kele jatyr. Al biraq ózimizdiń qazaqstandyq azamat­tar jumys tappadyq dep eki qolyn qýsyryp otyr. Olar úıde otyryp alyp, memleket aqsha berse, qary­zymdy úkimet jaýyp berse dep armandaıdy.

Árıne, qanshama qazaqstandyq aza­mat­tardyń bızneste, memlekettik qyz­mette, qoǵam­dyq jumystarda be­l­sen­dilik tanytyp, elge uıytqy bolyp júr­genin de esten shyǵarýǵa bolmaıdy. Biraq keıbir aza­mattardyń áli de sonaý kel­mes­ke ketken keńestik júıedegi «ókimet óltirmeıdi» deı­tuǵyn túsinikten aryla almaı otyr­ǵany ókinishti-aq.

Nur-Sultan qalasy Jumyspen qamtý jáne áleýmettik qorǵaý basqarmasynyń basshysy Sáýle Nurǵojına hanym bylaı deıdi: «Áıel azamattardyń ishinde ne­giz­siz talap qoıyp, ákimdik qyzmet­ker­lerin zańsyz jolmen jeke basta­ry­nyń máselelerin sheshýge ıter­me­leı­tinder bar. Naqty aıtqanda 14-15 áıel azamat bar. Olar 15-20 mln.teńge nesıesin jaýyp berýin talap etedi. Zańsyz jolmen baspana alyp beriń­der deıdi. Ózińiz bilesiz, qalada 40 myńnan asa adam baspana kezeginde turǵany jıi aıtylady. Ákimdikke kelip aıqaılaǵannyń bárine páter berile berse, ádilet qaıda qalady? Biz quqyqtyq memleket emespiz be?! Zań bárine ortaq. Osylardy aıtyp, mán-jaıdy qansha túsindirsek te «Eger sheshpeseńder, bizdiń chat­ta­ry­myzda áıelder kóp. Qajet bolsa 200-300 áıeldi kóshege shyǵaramyz» deıdi». So­nymen qatar Sáýle hanym qanshama aza­mat­tyń kómekke qoly jetip, áleýmettik jaǵdaıynyń ońalǵandyǵyn jáne talaı turǵynnyń rızashylyq bildirgendigin atap ótti. Al endi úı bermeseń, qaryzymdy jappasań kóshege áıelderdi shyǵaramyz degen buzaqylyq qylmysqa aparatyn jol ǵoı. Onyń sońy jaqsylyqqa jet­kizbesi de túsinikti.

Al jýyqta ǵana Mańǵystaý óńirinde bolyp, halyqpen kezdesý jasaǵan Mem­le­ket basshysy Qasym-Jomart Toqaev masyldyq jaıly tilge tıek etken bo­la­tyn.  Prezıdent óz sózinde aza­mat­tardyń muq­tajdyq pen masyldyqty ajyrata almaı otyrǵandyǵyn ataǵan. Tek qana Úki­met tarapynan bólinetin jár­dem­aqyǵa qarap ómir súrýge bol­maıtynyn, kásipkerlikpen aınalysýdyń memleket úshin de jeke azamat úshin de tıimdi eken­digin eskertken. Prezıdent eskertip otyrǵan másele búgingi kúnniń eń ózekti taqyryby bolyp otyrǵany da jasyryn emes.

Feodaldyq qoǵamda ómir súrgen uly Abaıdyń:

«Baıda meıir, kedeıde peıil de joq,

Ańdystyrǵan ekeýin qudaıym-aı!» – deıtini bar ǵoı. Al biraq qazir naryq­tyq qoǵamda ómir súrip jatyrmyz. Tala­byń men talantyńdy ushtastyra bilseń, álemdik deńgeıdegi bızneske aralassań da saǵan eshkim qoı demeıdi. Táýelsiz mem­le­ketimizdiń kórkeıýine árbir qazaq­stan­dyq úles qosam dese jol ashyq. Aýadan aqsha, tezekten teńge tabýǵa bo­lady.  Memleket meıirin berip, halqyna qol ushyn sozǵan eken, siz ben bizdiń peıilimiz ketpesin aǵaıyn! Muqtajdyq bolmasa da mem­leketke qol jaıý masyl­dyq psıho­logııa kórinisi. Masyldyq minez toǵy­shar­lyqqa, áreketsizdik pen meshkeılikke aparýy da múmkin. Halqyna qabat-qabat áleýmettik kómekti aıamaǵan Lıvııa bas­shy­syn da jalqaýlyq jaı­laǵan jurty or­nynan julyp alǵan. Mundaı mysaldar álemde kóp. Sondyq­tan da halyqqa mem­leket aqsha úlestiredi de­gen  qate túsinik. Ony bizdiń elimiz jaqsy bilip otyr. Biraq halyqtyń keıbir bóligindegi masyldyq derttiń daýasyn izdeıtin mezgil jetti. Ári ol ýaqyt ozdyrmaıtyn másele.

Beıbit TOQTARBAI

«Túrkistan»

Sońǵy jańalyqtar