3 Tamyz, 17:07 435 0 Qaýipsizdik "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Saıası emıgraııa sergeldeńi

Sanaly túrkistandyqtardyń táýel­siz­dik ıdeıasyn iske asyrýdaǵy úmiti aqtalmady. Olardyń Mustafa Shoqaımen kezdeskennen keıin týǵan shynaıy bıik murattaryn Ýálı Kaıým túkke turǵysyz, usaq áreket­terimen kóleńkelep ketti. Eki ottyń ortasynda qalǵan túr­kistandyqtardyń jaı-kúıin aıtyp jetkizý múmkin be edi?.. Tómendegi maqalada avtor eki úlken derekti alǵa tartqan. Bul ekeýi Túrkistan legıonerleri ómi­ri­niń beımálim, kúńgirt tusyn ashyp beredi.

 

  1. TÚRKISTAN ULTTYQ KOMITETI (TUK)

 

1941 jyldyń 27 jeltoqsanynda Mustafa Shoqaı túsiniksiz jaǵdaıda qaza tapty. Artynsha-aq áskerı tutqyndardan turatyn áskerı qurylymdar (soltústik kavkaz, tatar, qalmaq, túrkistan, t.b. legıondary, sondaı-aq Vlasov armııasy) paıda boldy. Túrkistandyq emıgranttardy, áskerı tutqyndardy basqarý Ýálı Kaıýmǵa júkteldi. TUK-nyń (Túrkistan Ulttyq Komıteti) prezıdenti bolǵan ol, Mustafa Shoqaı ıdeıalaryn ózinshe iske asyrýǵa kiristi. Nemister TUK-men birlese otyryp, baspa qyzmetin (túrkistan halyqtary tilindegi gazet-jýrnal, paraqshalar) jandandyrýdy qolǵa aldy. Orys mádenıetiniń yqpalyna qarsy turý úshin jalpytúrkilik ádebı tildi qalyptastyrý maquldandy. Drezden qalasynda moldalar mektebi ashylyp, ol tikeleı ostmınısterıýmge baǵyndy. Áskerı mektepterde bir jyl ishinde 15 myń túrkistandyqtar bilim alyp shyqty. Nemis komandovanıesy medıınalyq qyzmet uıymdastyryp, Túrkistan legıonynyń jaraly, aýrý ofıerlerine barlyq qajetti jaǵdaıdy jasady. Biraq nemister júıesin jaqsylap oılastyrǵan Túrkistan komıtetiniń ómiri uzaqqa sozylmady. Munyń sebebi TUK-nyń prezıdenti Ýálı Kaıýmmen tikeleı baılanysty eke­ni kúmánsiz edi. SS qyzmetiniń Ýálı Kaıýmǵa bergen minezdemesinen: «Germanııaǵa oqýǵa kelgen 70 jas túr­kis­tandyqtar arasynda Ýálı Kaıým da bar-dy. Ol Berlınde aýyl sharýashylyǵyn oqysa da, dıplomǵa qoly jetpedi. Túrkistandyq ımıgranttar arasynda saıası belsendi retinde tanylmaǵan. Mustafa Shoqaı qaıtys bol­ǵannan keıin ostmınısterıým ony túrkistandyqtardyń resmı ókili etip taǵaıyndady, artynsha TUK-nyń pre­zıdenti boldy. Nemisterdiń seni­mine kirgen ol tolyq erkindikte jumys istedi. Dıplomatııalyq pasport pen jeke avtokólik ıelendi. Kaıým barlyq Túrkistan halyqtarynyń ókil­derin biriktirý týraly baǵdarlamasyn ostmınısterıýmnyń aldyna tartty.

Oǵan qarsy kelgen birde bir nemis, birde bir túrkistandyq bolmady. Biraq Kaıým muny kótere almady. Onyń basshylyǵy kezinde ultaralyq kelispeýshilikter jıi oryn aldy. Úırenshiksiz ortada ózderin yńǵaısyz ustaǵan otandastarynyń mentalıtetin tereń taldaı almaǵan Kaıým paraqorlyqqa, traıbalızmge boı aldyrdy. Jan-jaǵyna ózi syndy taıaz adamdardy jınaǵany úshin oǵan jas ta, oıly túrkistandyqtar senimsizdik bildirdi. Shaǵym aıtyp, qarsy turǵan ózbek emester bolshevıkter men separatıster retinde túrmege attandyrylyp otyrdy». Aqyry Ýálı Kaıýmdy saıaı oıynnan shyǵarý úshin zagovor uıymdastyrylyp, ony nemis ofıeri Andreas Maıer Mader basqardy. Onyń jaqtastary Ýálı Kaıýmnyń túrkistan legıonerlerin basynyp, oıyna kelgenin istegen opasyzdyǵyn betine basty. Maıer-Mader Reıh pen Túrkistan legıonerleriniń ustaǵan baǵyty sáıkes keletindikten de, Túrkistan legıonerlerin teń dárejeli áriptester beınesinde kórgisi keletinin málimdedi. Bul derekter áskerı trıbýnaldyń arhıvtik materıaldarynda saqtalǵan. Maıer- Mader men onyń jaqtastary atyldy.

  1. TÚRKISTAN LEGIONERLERI QATARYNDAǴY KIKILJIŃ. OLARDYŃ JAPPAI PARTIZANDAR JAǴYNA ÓTÝI

Bizdiń paıymdaýymyzsha, tómendegi eki qujat Túrkistan legıony qatarynda shyn máninde ne bolǵanyn anyqtap beredi. Onyń biri:Úshinshi Reıh arhıvinen, ekinshisi – Franýz qarsylyǵy arhıvinen alynǵan. Bul materıaldar alǵash ret jarııalanyp otyr.

Úshinshi Reıh arhıvinen

Shtýrmbanfıýrer Alıevtiń esebi.

Musylman dıvızııasy Polshanyń Ponıatova degen jerinde maıor Maıer-Maderdiń basshylyǵymen qalyptasa bastady. 100 ázerbaıdjandyqtar men 200 túrkistandyqtar top qurýǵa uıytqy boldy. Olardyń qatarynda, Súleımanov, Abdýllaev, Asan­qulov, Týroevtar bar. Menińshe, maıor Mader men Súleımanov úlken qatelik jiberdi:

  1. Olar óz dıvızııalaryn tolyqty­rý maqsatynda OKV-men (vermahtyń joǵary komandovanıesiB. S.) úne­mi tyǵyz baılanysta bolýy kerek-ti.
  2. Olar ulttyq birlestikterdi ózin­dik mańyzy bar ulttyq komıtetter retinde moıyndaı almady, jáne soldattarǵa naǵyz Túrkistan legıony osy dıvızııada qurylatynyn, al Berlındegiler (túrkistan jáne ázirbaıjan bólimsheleri) tek ózderi úshin jumys isteıtinin túsindirip baqty. Sondyqtan olarǵa mindetti túrde kómektesý qajet emes, kerisinshe onyń qaıta taraýyn talap etý kerek degendi aıtty. Súleımanov Túrkistan men Ázirbaıjan prezıdenttiginen dámetti. Ózgeler ony mınıstrlikke laıyqtady.
  3. Maıer-Mader soldattarǵa bordel uıymdastyrýǵa, al ofıerlerge 25 tatar qyzyn «syılaýǵa» ýáde etti. Maıer-Mader belgisiz jaqqa attanyp, aqyry oralmady. Artynsha onyń ornyna polk komandıri gaýptman Bıllıg pen obershtýfleıtenant Alımov basqaratyn top keldi. Tórt-bes kúnnen keıin Alımov, Súleımanov jáne leıtenant Avlıkýlıev arasynda tóbeles bastaldy. Súleımanov qulady da, 40 mınýttaı es-tússiz jatty. Alımov oǵan kómektesýge umtylǵan da joq. Buıryq boıynsha Súleımanov komandır Bıllıgtiń orynbasary boldy. Osydan keıin-aq túrkistandyqtar arasynda daý-damaı, tóbeles bastaldy. Jaǵdaıdy paıdalanǵan Súleımanov pen Abdýllaev soldattar arasynda úgit-nasıhat jumystaryn júrgizip, gaýptman Bıllıgtiń ozbyrlyǵyna qarsy turýǵa shaqyrdy. Olardyń aıtýynsha, gaýptman Bıllıg 74 Túrkistan legıonerlerin atqan. Úsh kún ótken soń-aq barlyǵynyń kóz aldynda 3 túrkistandyq atyldy. Abdýllaev óz úıiniń aldynda atyldy, Súleımanov Lıýblınge attandyryldy, Asanqulov jalǵyz qaldy.

16 naýryzda polk Polshanyń Iýrashıchı degen jerine kep at basyn tiredi. Túrkistandyqtar osy jerde páterge ornalastyryldy da, ázirbaıjandyqtar Kostı derevnıasyna oryn tepti. 24 naýryzda basqa topqa aýystyrýyn ótingeni úshin gaýptman Bıllıg ázirbaıjandar arasynan shyqqan myqty jetekshi — Ýsha Agaevty atý jazasyna buıyrdy. Bir kúni keshkisin gaýptman Bıllıg qorǵaýshydan qupııa belgini aıtýdy talap etti. Ol bilmeıtinin aıtty. Sol kezde Bıllıg qorǵaýshynyń betine granat laqtyrady. Ofıerler men soldattar Bıllıgtiń ádiletsizdigi men dórekeligine shydaı almaı, ormanǵa, partızandarǵa ketýge yńǵaılandy. 26 naýryzda Asanqulov 48 soldatpen partızandar jaǵyna shyqty. 2 sáýirde partızandar Iýrashıchı derevnıasyna basa-kóktep kirip, 100 túrkistandyqtardy áketti. Biraq olar bul jolda 40 adamnan aıyryldy.

Bizdiń polkke Maıer-Maderdiń túrkistandyq batalony kelip qosyldy. Maıer-Maderdiń ózi bolmady. Túrkistandyqtardyń onyń meken-jaıy týraly suraǵyna jaýap qysqa boldy: Maıer-Mader — orys tyńshysy Mınskide atyldy.

Budan keıin de túrkistandyqtar kishigirim toptarmen partızandar jaǵyna óte berdi.

Bıllıgtiń áreketinen jurt qatty shoshyndy. Onyń saý júrgen kezi bolǵan emes. Keıde esinen tanǵansha ishedi. Gaýptman Bıllıgtiń osyndaı tártibi túrkistandyqtardy partızandarǵa ketýge májbúr etti. Ázirbaıjandyqtar men túrkistandyqtar áıteýir bir kúni kek alatynyn aıtty. Nátıjeli jumys isteý úshin adamdarmen sanasý qajet.

Alıev (qoly).

Franýz qarsylyǵy arhıvinen

Baıandama

Nemis garnızonynan alastalǵan top 47 adamnan turady. Olardyń ishin­de 27 qazaq, 6 túrikmen, 1 qyrǵyz, 1 tájik bar. Bul derek burynǵy sovet áskerı tutqyndarynan quralǵan nemis áskeriniń quramy ár tekti ekenin ańǵartady. Joǵaryda atalǵan ult ókilderimen qatar, grýzın, ázirbaıjan, cheshen, t.b. bar.

Bizdiń jaqqa ótkenderdiń áleýmettik quramy mynadaı: kolhozshylar —29, qyzmetkerler — 10, stýdentter — 6, sovhoz jumysshylary — 2.

Nemis bólimsheleri boıynsha jumys barysy bulardyń ártúrli mádenı-saıası dárejelerin eskerýdi qajet etedi. Eń kúrdelisi— quramynda syrttan basqarylǵan «basmach bandalaryn» quryp, sovetterge qarsy ashyq kúres júrgizgen ózbek, qyrǵyz ulty ókilderi bar áskerı bólimshelermen jumys isteý. 1930-1932 jyldary bular óz elderiniń terrıtorııasynda sabotaj uıymdastyryp, jabyq túrde kúres júrgizgen. Bulardy basqarǵan álgi uıym sovettik áskerı tutqyndardy nemis armııasynyń quramyna engizý jóninde bastama kótergen. Ózderin Túrkistandy azat etýshiler dep ataıtyn bul uıym 1944 jyly Vena qalasynda sezd shaqyrdy. Oǵan 300 delegat qatysty. Sezd maqsaty: soǵysty jalǵastyrý jóninde birqatar túrkistandyqtardan turatyn nemis áskerı qurylymdary ortasynda úgit jumystaryn engizý boldy. Alaıda, Franııanyń Albı, Rodez, t.b. jerlerinde ornalasqan garnızondarda soǵys azabynan qajýshylyq, narazylyq baıqaldy Nemis áskerı bólimshelerimen jumys isteý barysynda, biz negizgi stavkany eń saýatty degen ázirbaıjan, qazaq, túrikmen ulty ókilderine qoıamyz. Jáne ózgelerine qaraǵanda bulardyń narazylyǵy basymyraq. Osyny basty nazarda ustap, ózgelerin de umytpaýymyz kerek. Biz bulardan okkýpanttarǵa qarsy belsendi kúreskerler jasap shyǵaramyz. 16 shildege qaraǵan kúni bizge 17 adam kelip qosyldy. Sharshaǵanymyzǵa qaramastan 16 shilde kúni 3 adamnan turatyn bes topty Karmoǵa attandyrdyq. Ár úshtikte bir dezertır boldy. Ol ózimen birge soldattarǵa arnalǵan hatty áketti. Tapsyrma: 1. Garnızondaǵy qalǵan soldattarmen baılanysqa shyǵý jáne jaǵdaıdy barlaýǵa alý; 2. Túrkistandyqtardy qorqytpaq bolǵan nemisterdiń jolyn kes-kesteý, ıaǵnı, kez kelgen dezertır sol boıda atylatynyn makızarlardyń da (franýz partızandary – B.S) dezertırlerge osylaı qaraıtyndyǵyn bildirý. Operaııa barysynda nemis armııasynan alastaǵan túrkistandyqtardy nemister men jergilikti turǵyndar tanyp qoıdy. Karmo turǵyndary arasynda «kóshede azamattyq forma kıgen mońǵoldar júr» degen sybys tarady. Qysqasy, bul akııanyń nátıjesi nemisterdiń baıbalam salýymen, jergilikti turǵyndardyń bizdiń kúshimizge sene túsýimen aıaqtaldy. Kelesi kúni 3 adamnan turatyn 5 topty Karmo qalasynyń túrli núktesine jónelttik. Tapsyrma: qala mańynda ornalasqan barlyq kúzet posttarymen baılanysty retteý. Tórt jerde de nemister kezigip qalyp, operaııa sátsizdikke ushyrady. Degenmen, ol jaqtaǵy túrkistandyqtar óz joldastaryn tanydy. Besinshi núktede túrkistandyqtardyń ózderi ǵana bolǵandyqtan, olarmen sóılesýdiń reti týdy.

18 shildede bólimshelerinen alastalǵan soldattar áskerı operaııalarǵa qatysty. 4 adamnan quralǵan 10 top qarýlandyryldy. 9 núktede olar kúzet posttaryna jaqyndap, joldastarymen kezdesti. Olardy makızarlar jaǵyna shyǵýǵa úgittedi. Alaıda ózderimen birge ákete almady. Ańdyp otyrǵan nemister shúrippeni basty da, aıaq astynan urys bastaldy. Olar batyrlarsha soǵysty. Bizdiń túrkistandyqtar tegis aman-esen.

Bul bir jaǵynan nemis armııasy qataryndaǵy jerlesteriniń bularǵa oq atpaǵanyn baıqatty. Nátıjesinde nemister óz túrkistandyqtaryn qarýsyzdandyryp, Albıge (konlagerge – B.S.) jóneltýge májbúr boldy. Bul habardy bizdiń jaqqa ótken 6 túrkistandyq jetkizdi.

Qorytyndy

1.Bizdiń jaqqa ótken kóptegen  túrkistandyqtardy biz nemis armııa-syn ydyratý maqsatyndaǵy saıası jumysymyzǵa paıdalana alamyz. Tipti, biz soldattarmen úsh tilde sóılesetin jaǵdaıǵa jettik.

  1. Biz olardy áskerı operaııalarǵa paıdalana alamyz. Urys júrgizýde olar birshama tájirıbe jınaqtady.
  2. Olardyń keıbirin áskerı ınstrýktor, keıbirin áskerı keńesshi retinde qoldana alamyz.

Usynys

Menińshe, joǵaryda atalǵan bes ult ókilderinen turatyn kishigirim toptar qurý qajet. Jáne olardy qajetti materıaldarmen jabdyqtap, nemis áskerinen jappaı alastaý maqsatynda úgit-nasıhat jumystaryn júrgizý úshin okkýpaııalyq ásker dıslokaııalary oryn tepken jerlerge jóneltý kerek.

Ol úshin maǵan:

  1. 20 komplekt kıim (ishkıim, aıaq kıim, t.b.).
  2. 5-6 velosıped pen bir avtokólik.
  3. Aqsha
  4. 15 avtomatty pıstolet.
  5. Bir jazý mashınkasy, qaǵaz qajet.

Polkovnık Fernan

  1. TÚIIN

Reıh basshylyǵynyń túrkistandyqtardy TUK astyna biriktirý jolyndaǵy áreketi sátsiz aıaqtaldy. Bul túrkistandyqtar arasynda aýyzbir­shi­liktiń jetispeýshiliginen bolǵan edi. Ulttyq birliksiz ultazattyq kúres júrgizý múmkin emes. Al, ulttyq bir­likke jetý úshin adamdardyń bıik maqsattary bir jerde toǵysýy kerek. Ýálı Kaıým tarapynan mundaı umtylys baıqalmady. Nemisterdiń de tańdaǵany osy tıptes adam edi. Óıtkeni, Reıhtiń qupııa qyzmetin basqarýshy Valter Shellenbergtiń moıyndaǵanyndaı, nemister shynymen-aq Germanııa ishindegi uıymdasqan qarsylyqtan qatty qoryqty. Reıh terrıtorııasyn jaılaǵan orasan zor shetel jumysshylary, mıllıondaǵan sovet azamattary nemisterdi beı-jaı qaldyrmady.

Soǵys aıaqtalǵan soń kóptegen áskerı tutqyndar Evropa elderi terrıtorııasyndaǵy partızandar jaǵyna shyǵyp, fashızmge qarsy soǵysý arqyly «óz kúnásin jýýǵa» bolatynyna sengen edi. Tutqynǵa túsken kez kelgen adam satqynǵa teńeletinin olar biletin. Biraq Otanyna qaıtqanda olardy jan shoshyrlyq stalındik Gýlagtar kútip tur edi. Óziniń, aǵaıyn-týystarynyń ómirin saqtaý úshin, saıası repressııadan qashý úshin jat elde qalyp qoıyp, júzine «otanyn satqan» degen máńgilik «qara kúıe» jaqqandar da boldy. Mine, adamdardyń bul kategorııasy, adamgershilik, zańdyq normalar boıynsha, ózderin saıası emıgranttar dep esepteýge tolyq quqyly. Olardyń búgingi táýelsiz Otanyna osyny moıyndaý ǵana qalady.

Baqyt Sadyqova

QR SIM Dıplomatııalyq akademııasynyń doenti.

 «Túrkistan» №18

18 mamyr, 2000 jyl

Sońǵy jańalyqtar